Võlaõigus › Töövõtulepingud

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

muuta, edasi arendada, teostada jne, kokku 150 000 krooni + käibemaks. Hageja täitis kohustuse. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg-te 1 ja 2, samuti lg 3 p 14 järgi on OÜ Artig-Disain ja S V loodud eskiis autoriõigusega kaitstud. Teose autoriõigusega kaitstust eeldatakse ja vastupidise tõendamiskoormus lasub kaitstuse vaidlustajal. Kostja I esitatud arhitektide S P ja U M e-kirjad ei tõenda vastupidist. Arhitektid ei kinnita, et tegu ei ole autoriõigusega kaitstud teosega. Hageja esitatud MTÜ EAL ekspertarvamus tõendab vastupidist. Kostjad ei sõlminud eskiisprojekti autoritega kokkuleppeid eskiisprojekti arendamiseks ja kasutamiseks, kuigi selline kohustus tuleneb autoriõiguse seadusest. Kostjad kui oma ala asjatundjad ei informeerinud hagejat kui mitteprofessionaali, et autoritega kokkuleppe saavutamine on vajalik. Kostja I teostatud töö ei vastanud töövõtulepingu p-dele 2.2, 4, 3.2 ja 5.6, sest töö ei olnud vastavuses kehtivate normatiivaktidega. Punktide 2.2 ja 4.2 järgi pidi kostja I valmistama hoone projekti, järgides olemasolevat detailplaneeringut. Poolte tahe oli suunatud kostja poolt kaubanduskeskuse iseseisva ja kasutatava projektlahenduse valmimisele algusest lõpuni. VÕS § 641 lg 2 p 3 ja 4 järgi oli kostjal kohustus tagada, et töö kasutamist ei takistaks õigusaktide sätted või kolmandate isikute õigused või nõuded. Kostjad ja hageja leppisid kokku kaubanduskeskuse uue ja iseseisva projekti koostamises. Lepingutes ei ole märgitud kostja I kohustust või õigust kasutada projekteerimisel OÜ Artig-Disain koostatud eskiisprojekti. Kostja I väide, nagu oleks hageja nõudnud OÜ Artig-Disain eskiisprojekti kasutamist ja edasiarendamist, on paljasõnaline ning ebaõige. Projekteerimisleping selliseid viiteid ei sisaldanud. Lepingu p-de 4.2, 4.3 ja 4.4 järgi oli kostjal kohustus välja töötada olemasolevat detailplaneeringut järgides iseseisev projektlahendus alates asendiplaanist kuni ruumide nimetusega ning teostada autorijärelevalvet. Kostja I pidi valmistama uudse lahenduse, mis nähtub ka tunnistaja P. P ütlustest. Kostja I on tunnistanud, et kostja II andis talle varasema eskiisprojekti ning kostja II pidi teadma, kes on eskiisprojekti koostajad. Kostja I pidi oma eriala asjatundjana teadma, et eskiisprojekti kasutamine ilma algse autori nõusolekuta ei ole lubatud. Kostja I väited teose autoriõiguste rikkumise tõendamatuse kohta on ebaõiged. Eskiisprojekt on autoriõigusega kaitstud teos. Varasema teose kasutamine ja lubamatu muutmine on faktideks, sõltumata sellest, millises mahus on seda tehtud. Hageja ja kostja II vahel oli 05.04.2007 sõlmitud käsundusleping (pealkirjaga „töövõtuleping nr 07002-1“). Kostja II ei täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Ta ei täitnud kohustust kontrollida ja juhtida projekteerimistööde käiku ja nõustada projekteerijat (p-d 3.1.6 ja 3.1.9) ning teavitada hagejat olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist (p 5.2). Kostja II ei täitnud lepinguga võetud eesmärki – tagada kaubanduskeskuse nõuetekohase projektlahenduse valmimine. Kostja II oli projektijuhina teadlik OÜ Artig-Disain koostatud eskiisprojektist, sest pidas läbirääkimisi eskiisprojekti võimaliku edasiarendamise suhtes. Ülesannete nõuetekohase ja hoolika täitmise korral oleks kostja II tuvastanud, et kostja I kasutab uue lahenduse väljatöötamisel lubamatult OÜ ArtigDisain eskiisprojekti. Kostja II rikkus kohustust kontrollida kostja I teostatud projekti nõuetekohasust. Kui kostja II oleks vajaliku hoolsusega täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, ei oleks hageja kostja I poolt teostatud töid taolisel kujul vastu võtnud ega projekti kasutama asunud ning pidanud maksma OÜ-le Artig-Disain hüvitist projekti kasutamise võimaluse eest.

Kostja II teadis ja pidi teadma, et kostjalt I töö tellimine ei saa toimuda varasemat eskiisi aluseks võttes. Kuna koostöö hageja ja OÜ Artig-Disain vahel lõpetati ajal, mil kostja II täitis projektijuhi ülesandeid ja koostöö lõpetati kostja II soovitusel, siis oli viimane teadlik, et hagejal ei olnud eskiisprojekti edasiarendamise õigust. Kuna kostja pidi valmistama täiesti uue projekti, ei olnud hagejal vajadust sõlmida OÜ-ga Artig-Disain ja S Vga kokkulepet eskiisi edasiarendamiseks. Kuigi hageja ja kostja II vahel sõlmitud käsundusleping allkirjastati alles 05.04.2007, osutas kostja II hagejale projektijuhtimise teenust alates 2007.a algusest ehk siis, kui projekteerijaks oli veel OÜ Artig-Disain. Käsunduslepingu p 2.3 järgi pidi kostja II ette valmistama tellija poolt allkirjastatavad projekteerimise lepingud. Lepingu p 3.1.6 kohaselt pidi kostja mh juhtima ning kontrollima projekteerimistöid ja nõustama projekteerijaid projekteerimisdokumentide koostamisel. P 3.1.9. järgi pidi kostja kontrollima toimingute kvaliteeti. P-st 5.2 tulenevalt pidi kostja teavitama hagejat viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Hageja ei nõustunud kostja II väitega, et kohustused olid seotud vaid ehitustehnilise poolega. Kostja II pidi teadma, et leping ei näinud ette varasema eskiisprojekti kasutamist ja tuli koostada uus projekt. Kostja I on tunnistanud, et eskiisprojekti edastas talle kostja II, mitte hageja. Tartu Maakohtu 17.10.2008 määruse alusel tasumisele kuulunud 159 000 krooni on hagejale tekkinud varaline kahju, mille tekkimise eest kannavad solidaarset vastutust kostjad. Põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel seisneb selles, et kui kostja I ei oleks kasutanud kolmanda isiku loomingut, ei oleks hageja vastu nõuet esitatud ja hageja ei peaks kandma kulutusi ega maksma neile 159 000 krooni. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I VÕS § 65 lg 1 alusel, sest tema lepingujärgseks kohustuseks oli tagada kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike nõuetekohaste projektide koostamine, projekteerimistööde juhtimine, kontroll ja hageja teavitamine olulistest asjaoludest vastavalt lepingu p-dele 2.2, 3.1.6, 3.1.9, ja 5.2. Kostja II jättis kohustused täitmata. Kostja I seisukoht

Hageja on endale kahju tekkimises ise süüdi. Kohtuliku kompromissi alusel tasutud summa on autoriõiguse tasu, mille eest loovutas OÜ Artig-Disain hagejale temale kuuluvad varalised õigused ja S V mittevaralised õigused. Nimetatud õigused seonduvad projekteerimistöödega kaubanduskeskuse rajamiseks või kaasnevad või tulenevad nimetatud tööde teostamisest. Eeltooduga andis S V piiramatu õiguse tema loodud teose kasutamiseks hagejale. Seega ei tasunud hageja OÜ-le Artig-Disain ja S Vle kahjuhüvitist, vaid hageja sai rahaliselt hinnatavate õiguste omanikuks. Kui kohus leiab, et hagejal kahju tekkis, on ta ise süüdi endale kahju tekkimises. Ka kohtuliku kompromissi sõlmis hageja. Kostja II läbirääkimiste käiku ei mõjutanud ja kohtuvaidluses oma seisukohti välja öelda ei saanud. Kui aga kohus leiab, et hagejale tekkis kahju, kuid hageja ei ole talle kahju tekkimises süüdi, on kahju tekkimises süüdi kostja I, sest just tema kasutas OÜ Artig-Disain ja S V tööd, mida tõendab e-kiri, milles hageja kirjutab, et teine arhitekt ei hakanud täiesti uut plaani välja mõtlema, küll aga muutus välimine kontseptsioon. Kostja II ei saanud mõjutada kostja I tööde teostamist, sest lepingu viimasega sõlmis hageja ja kostja II ei olnud selle lepingu osapooleks. Isegi kui kostja II oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja hageja oleks kahju saanud, puuduks kostja II lepingulise rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Kostja II võimuses ei olnud ära hoida kostja I poolt OÜ Artig-Disain ja S V teose kasutamine, millega rikuti viimaste autoriõigusi. Maakohtu otsus

U M 16.12.2010 e-kiri (toimiku I kd, lk 201) ei tõenda kostja väiteid, et eskiisprojekt ei ole autoriõigusega kaitstud teos. MTÜ EAL 07.03.2011 ekspertarvamusest (toimiku II kd, lk 1011) nähtub, et eksperdid on tuvastanud, et eskiisi ja eelprojekti mahuline struktuur, ruumide jaotus ja proportsioonid ning funktsionaalne skeem on sisuliselt kattuvad. Kostja II esitatud eskiisprojekti ja kostja I koostatud eelprojekti võrdlevatelt plaanidelt (toimiku II kd, lk 148149) nähtub, et põhilises mahulises osas on mõlemad plaanid samasugused. Kohus leidis, et OÜ Artig-Disain ja S V koostatud eskiisprojekt oli varasem autoriõigusega kaitstud teos, millest omakorda on kostja I teatud muudatusi tehes koostanud eelprojekti, mida seega võib pidada algsest teosest tuletatud teoseks. Hageja ja kostja I vahel 13.04.2007 sõlmitud projekteerimistööde töövõtulepingust nr 1 nähtub, et lepingu objektiks oli Posti 43/45, Mustla, Viljandi maakond, 2-korruselise multifunktsionaalse hoone arhitektuurse osa eel-, põhi- ja tööprojekti koostamine kostja poolt lepingu p-s 4 fikseeritud mahus (p 2.2). Poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste aluseks pidi olema antud leping koos lisadega, planeerimis- ja ehitusseadus, hea projekteerimistööde tava ja muu Eestis kehtiv seadusandlus (lepingu p 3.2). Kohus nõustus hagejaga, et pooled ei leppinud kokku kostja õiguses või kohustuses kasutada projektlahenduse loomisel OÜ Artig-Disain ja S V koostatud eskiisprojekti. Lepiti kokku uue ja iseseisva projekti loomises. Kohus tuvastas, et kostja I ei loonud uut ja iseseisvat projekti, vaid töötles ja arendas edasi varasemat eskiisprojekti, luues seeläbi tuletud teose. Seega oli kostjal I lepinguline kohustus teavitada hagejat, et eskiisprojekti kasutamiseks on vajalik algse projekti looja nõusolek. Vaidlus puudub selles, et kostja I ei tundnud huvi eskiisprojekti autoriõiguste kuuluvuse kohta ega pöördunud hageja poole selles küsimuses. Seega rikkus kostja I poolte vahel sõlmitud lepingu p-te 3.2, 5.5 ja 5.6, kuna lõi lepingu alusel tuletatud teose, mille teostamiseks ja kasutamiseks oli vajalik algse autori nõusolek. Lepingu rikkumisel ei esinenud VÕS § 103 lgs 2 märgitud asjaolud, mis annaks pidada rikkumist vabandatavaks. Hageja ja kostja II sõlmisid 05.04.2007 töövõtulepingu nr 07002-1. Vaatamata lepingu pealkirjale oli tegemist VÕS § 619 mõistes käsunduslepinguga. Leping ei sisaldanud endas hageja juhist kasutada projektlahenduse koostamisel OÜ Artig-Disain ja S V koostatud eskiislahendust. Kohus ei nõustunud kostja II väitega, et lepingu kohaselt piirdusid kostja lepingulised kohustused vaid ehitustehniliste küsimustega. Lepingu p 2.3 nägi kostjale II ette kohustuse valmistada ette lepingud projekteerijatega. Samuti oli kostjal II kohustus p 3.1.6 järgi juhendada projekteerijaid ja p 3.1.7 järgi pidi kostja II ette valmistama alltöövõtulepingud. Kostja II pidi hagejat p 5.2 järgi viivitamatult teavitama kõigist asjaoludest, mis võisid lepingu täitmist mõjutada. Kostjal II lasus kohustus tagada, et projekteerija koostab projektdokumentatsiooni kooskõlas seadusega. Juhul kui hageja oleks andnud kostjale II juhise kasutada eelprojekti koostamisel varasemat eskiisprojekti, oleks pidanud kostja II juhtima hageja tähelepanu vajadusele hankida esialgse eskiisprojekti autori nõusolek või muuta oma juhiseid kostjale. Tõenditest nähtub, et sisuliselt hakkas kostja II osutama hagejale projekteerimise projektijuhtimise teenust 2007. aastast. OÜ Artig-Disain 21.02.2007 projekteerimistööde pakkumisest (toimiku I kd, lk 36) nähtub, et see on tehtud kostjale II ja pakkumises tehti ettepanek Mustla, Posti 43/45 hoone projekteerimiseks. Arvest nr 004-07002 (toimiku I. kd, lk 153) nähtub, et see esitati hagejale kostja II poolt 12.03.2007 projektijuhtimise teenuse eest.

Seega pidi kostja II olema enne temaga kirjaliku lepingu sõlmimist teadlik, et eksisteerib varasem eskiisprojekt, mille on koostanud OÜ Artig-Disain ja S V. Kostja II esitatud allkirjastamata nõupidamise protokollist nr 2 nähtub, et hageja ja kostja II esindajate vahelisel koosolekul 22.03.2007 otsustati vahetada arhitekti ning uueks arhitektiks valiti L K. 08.03.2007 nõupidamise protokollist nr 1 nähtub, et nõupidamisel osalesid hageja esindajad, kostja II esindajad ning arhitekt S V. Kostja II pidi nõupidamisel vastu võetud otsuse kohaselt valmistama hiljemalt 15.03.2007 ette lepingud, kooskõlastama need hagejaga ja organiseerima nende allkirjastamise. Seega oli kostjal II kohustus tagada projekteerijatega sõlmitud lepingute korrektsus. Kostja oli teadlik sellest, et S V on algse eskiisprojekti autor. Tunnistaja P P ütlustest (toimiku 2. kd, lk 47-50) nähtub, et hageja alustas läbirääkimisi kostjaga II 2006.a lõpust. Läbirääkimised lõppesid sellega, et kostja II hakkas protsessi juhtima alates 2007.a jaanuarist-veebruarist. Alguses oli projekteerijaks OÜ Artig-Disain S V isikus. 2007.a I kvartalis tegi kostja II hagejale ettepaneku projekteerija vahetamiseks. Kostja II pakkus projekteerijaks kostjat I L K isikus. Kõik lepingud valmistas ette kostja II ja hageja sõlmis lepingu kostjaga I. Vajalikud lähteandmed andis kostjale I üle kostja II. P.P kinnitas, et ta osales tellija esindajana kõigil projekteerimiskoosolekutel ning tema ei andnud kostjale I eskiisprojekti üle, vaid andis selle üle kostjale II. Tunnistaja on istungil öelnud: „Korra ühel koosolekul oli teemaks, kas OÜ Artig-Disain eskiisprojekti tohib kasutada. Selle peale kinnitasid nii SKA IB kui ka L K, et tuleb hoopis uus projekt, S V eskiisprojekt on neile lähteandmete saamiseks.“ Eeltoodust nähtub, et eskiisprojekti andis kostjale I üle kostja II, mitte hageja. Olukorras, kus kostjale II sai teatavaks, et kostja I siiski kasutab eskiisprojekti oma projekti loomisel, oleks kostja II pidanud teavitama sellest hagejat, samuti kontrollima projekteerija tööd ja juhendama teda. Kostja II rikkus hagejaga sõlmitud lepingu p 3.1.6 ja 5.2, sest tal lasus kohustus tagada, et kõik projekteerijatega sõlmitud lepingud on korrektsed. Kostjate lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju, milliste eest on kostjad solidaarselt vastutavad. VÕS § 65 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kui mõlemal isikul on tehingust tulenev kohustus, mille täitmist saab nõuda vaid korra, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt. Tõenditest nähtub, et OÜ Artig-Disain ja S V nõudsid hagejalt Tartu Maakohtule 23.04.2008 esitatud hagiavalduses kahju hüvitamist autori varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumise eest, samuti õiguste rikkumise lõpetamist. Pooled sõlmisid tsiviilasjas kompromissi, millega OÜ Artig-Disain loovutas talle kuuluvad varalised õigused eskiisprojektile FIE-le Anton Peeki Undi talu. FIE Anton Peeki Undi talu tasus õiguste loovutamise eest 159 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Hageja täitis oma kompromissist tuleneva kohustuse. Kohus ei nõustunud kostja II väitega, et hageja poolt kohtuliku kompromissi alusel tasutud summa ei kujuta endast kahju, vaid tasu, mille eest sai hageja endale autoriõigused. Kohus ei nõustunud ka kostja II väitega, mille kohaselt oli hageja tekkinud olukorras süüdi, kuna ta ise pidas läbirääkimisi arhitektidega. Kostja I pidi hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt koostama uue ja iseseisva hoone projekti, mitte looma tuletatud teose varasemast eskiisprojektist. Kostja II pidi kontrollima kostja I tööd ja nõustama viimast töö tegemisel. Mõlema kostja kohustuseks oli viivitamatult informeerida hagejat siis, kui tekkisid sellised asjaolud, mis oluliselt mõjutasid projekti valmimist ja töö tegemist. Kui kostja I oleks koostanud täiesti uue ja iseseisva projekti, ei oleks hagejal olnud vajadust tasuda OÜ-le Artig-Disain ja S Vle autoritasu nende eskiisi kasutamise eest. Kui kostja II oleks kostja I tööd nõuetekohaselt kontrollinud, oleks ta juhtinud kostja I tähelepanu sellele, et viimane pidi koostama uue ja iseseisva projekti, mitte tuletatud teose. Kui kumbki kostjatest oleks hagejat teavitanud sellest,

et kostja I eelprojekti loomisel on kasutatud varasemat eskiisprojekti, oleks hageja saanud otsustada, kas sellist teost kasutama hakata või sellest üldse loobuda. Lepingu p-st 2.2 tulenes kostjale II kohustus saavutada hagejale kulude poolest ökonoomne lahendus. Olukorras, kus hageja juba teost ilma loata kasutas, puudus hagejal valikuvõimalus ning hagejal tuli kas hüvitada tekkinud kahju või tasuda autoritele kompromissi korras autoritasu. Kostja II pidi lepingu kohaselt tagama, et hagejal ei tekiks asjatuid kulusid. Kostjad ei ole esitanud tasutud summa suurusele sisulisi vastuväiteid. Kuna kostjad rikkusid oma tehingust tulenevaid samasisulisi kohustusi, on nad solidaarselt vastutavad hagejal tekkinud kahju eest VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel. Hageja poolt kompromissina tasutud 159 000 krooni kujutab endast tema kahju. Kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 159 000 krooni ehk 10 161 eurot 95 senti. 08.12.2010 esitas hageja alternatiivse nõude, mille kohaselt, juhul kui kohus ei rahulda hageja solidaarset nõuet kostjate vastu, tuleks kostjatelt I ja II kummaltki mõista hageja kasuks välja 159 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta hageja alternatiivse nõude kohta. Kohus rahuldas hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 15 146 krooni 04 sendi (968 eurot 01 senti) ja alates 21.12.2009 tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude. Kostjad ei esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Apellatsioonkaebus

õiguste puudumisest. Projekti 22.03.2007 toimunud nõupidamise protokollis nr 2 võeti vastu otsus: „eelmise arhitekti viimased plaanid saata uuele arhitektile“. Kohus on jätnud nimetatud väite hindamata. Ehkki otsusest nähtuvalt on protokoll nr 2 esitatud kohtule allkirjastamata kujul, ei tulene otsusest põhjendust tõendi arvestamata jätmise kohta ega ka tõendi lubatavuse kohta. Kuivõrd hageja ei ole esitanud vastuväiteid protokollist tulenevatele faktilistele asjaoludele, on tõend aktsepteeritav ning kuulub TsMS § 436 lg 2 järgi otsuse tegemisel arvestamisele. Arvestades, et hageja on soovinud eskiisi üleandmist uuele arhitektile, on kohus apellandi kohustuse rikkumise tuvastamisel jätnud kohaldamata VÕS § 23 lg 1. Lepingu p 3.1.1 sätestab kostjale II keelu ilma hageja kirjaliku nõusolekuta kalduda kõrvale projekteerimise lähteülesandest. Hageja kinnitas sellekohase otsuse vastuvõtmisega soovi ja teadlikkust eskiisi kasutamisest kostja I poolt. Kostja II on käitunud seega nõuetekohaselt ning talle ei saa heita ette hagejale eskiisi kasutamisest teavitamata jätmist. Kostja II ei ole hagejale tekkinud kahju eest vastutav. Kostja II jääb vastuväite juurde, et OÜ Artig-Disain eskiis ei olnud tema oma loometöö AutÕS § 1 lg 2 p 1 tähenduses, kuna ta visandas üksnes tellija nägemuse hoonest. Juhul, kui eskiisi siiski lugeda autoriõigusega kaitstuks, olid OÜ Artig-Disain varalised õigused koos projekti üleandmisega hagejale üle läinud AutÕS § 32 lg 1 kohaselt. Asjaolu, et hageja võttis kompromissiga kohustuse tasuda täiendavalt OÜ-le Artig-Disain, ei muuda kostjat II vastutavaks kantud kulude eest. Kahju suurust ei ole kindlaks määratud. Maakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 128 lg-t 3, mõistes välja otsese varalise kahju, hindamata hageja kantud kulude mõistlikkust. Juhul kui kostja II vastutab kahju eest, piirneb vastutus üksnes mõistlike kuludega ja tuleb arvestada kahjustatud isiku enda osaga kahju tekkimisel. Seega on kohus jätnud hindamata kostja II vastuväite, rikkudes TsMS § 436 lg-t 1. Eeltoodu on viinud kohtu ebaõige lahendini, et kostja II on täies ulatuses vastutav hageja poolt kantud kompromissi tulemusena tekkinud kahju eest. Vastustaja seisukoht

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.06.2012 otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme tõendite hindamisel ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas maakohtust erinev otsus. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant heidab kohtule ette, et tähelepanuta on jäetud lepingu eesmärk ja olemus ning vääralt on mõistetud kostja kohustuste sisu. Ringkonnakohus kaebuse väidetega ei nõustu. Poolte vahel oli 05.04.2007 sõlmitud leping kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping. Lepingu eesmärgiks oli reguleerida hageja ja kostja II vahel lepingu alusel ja seoses sellega tekkivaid õigussuhteid. Kostja II kohustus, tuginedes oma erialastele teadmistele, osutama hagejale projekteerimise projektijuhtimissalast teenust. Ekslik on apellandi seisukoht, et tema ülesandeks oli vaid ehitus- tehniliste tööde teostamine. Lepingust nii ei järeldu. Lepingu p 3.1.6 kohaselt oli kostja II ülesandeks toimingute, sh projekteerimistööde juhtimine ja kontroll, projekteerijate nõustamine projektdokumentatsiooni koostamisel. Lisaks pidi apellant lepingu p 3.1.9 kohaselt kontrollima toimingute kvaliteeti ning p 5.2 kohaselt kohustus ta hagejat viivitamatult teavitama asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Veel oli kostja II kohustuseks lepingu p 3.1.7 lepingute ettevalmistamine, mitte nende sõlmimine, nagu on apellant ekslikult väitnud (kaebuse p 3.1). Maakohtu otsusest nii järeldada ei olnud võimalik (otsuse p 64). Vaidlust ei ole selles, et algseks projekteerijaks olnud OÜ Artig Disain oli valmis teinud kaubanduskeskuse eskiisprojekti. Tunnistaja P P ütlustel tundus nii tellijale kui ka kostjale II, et projekteerimine venib. Arhitekti vahetamine toimus kostja II initsiatiivil, kes pakkus välja Harrival OÜ projekteerijana. Kostja II valmistas tunnistaja ütlustel ette kõik vajalikud lepingud ja hageja tellijana sõlmis seejärel kostjaga I lepingu. Tunnistaja ütlustel andis kostja II vajalikud lähteandmed kostjale I, sh eskiisprojekti. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja II kinnitanud, et nad teevad kostjaga I uue projekti ning S V eskiisprojekt on vajalik lähteandmete saamiseks. Ekslik ja asja materjalidega ei ole kooskõlas apellandi väide, et uuele arhitektile anti plaanid üle hageja initsiatiivil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja ei korda TsMS § 654 lg 6 kohaselt põhjendusi, mille kohaselt kostja I koostatud projekt on käsitletav esialgsest eskiisist tuletatud teosena. Apellant on kaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid sellele ja maakohus on piisava põhjalikkusega kõigile neile vastanud. Kohus tuvastas, et kostja II ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Apellandil oli kohustus kontrollida ja tagada toimingute, sh projektdokumentatsiooni kvaliteet (lepingu p 3.1.9), s.t et kostja I ei kasutaks eskiisprojekti, vaid, et koostatud projektlahendus oleks uudne ning OÜ Artig Disain omast sõltumatu. Lisaks oli apellandi kohustuseks lepingu p 5.2 kohaselt teavitada hagejat viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Ekslik on apellandi väide, et tal ei olnud kohustust

tagada, et valmiks seadusega kooskõlas olev ja õiguspäraselt kasutatav projektlahendus. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, et apellant käitus hagejale eskiisi kasutamisest teavitamata jätmisel lepingule vastavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et apellant on rikkunud lepingu p 3.1.6 ja 5.2 sätteid. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja tekitas sellega hagejale kahju. Ringkonnakohus nõustub otsuse põhjendustega, mille kohaselt kompromissi alusel tasutud summa kujutab endast kahju, mille eest kostja II vastutab. Maakohus selgitas, et kui kostja I oleks koostanud uue ja iseseisva projekti, ei oleks hagejal olnud vajadust tasuda OÜ-le Artig- Disain ja S Vle autoritasu nende eskiisi kasutamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt ei oleks hageja kompromissiga mittenõustumisel saanud kasutada OÜ HARRIVAL poolt koostatud projekti ning oleks pidanud tellima uue ehitusprojekti. Hageja kahjudeks menetluses oleks olnud kostjale I makstud projekti koostamise ja kostjale II makstud projekti koostamise juhtimise ja kontrollimise eest tasutu. Veel on menetluses selgitatud, et ehituse viibimisel oleks kahjud suurenenud ehitushindade tõusu tõttu. Millega saab nõustuda. Kostja II poolt lepinguliste kohustuste rikkumist on ringkonnakohus eelnevalt käsitlenud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja II on tekkinud kahju eest vastutav. Õige on apellandi väide, et maakohus eksis, kui väitis, et kostja II ei taotlenud hüvitise ja viivise vähendamist. Samas on kohus õigesti leidnud, et sisulisi vastuväiteid kostja II ei esitanud (toimiku II kd, lk 161). TsMS § 230 lg 1 kohaselt on nõude suurusele vastuväidete ja vajadusel nende tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Apellandi paljasõnalised ja tõendamata vastuväited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.