Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-70939
Tsiviilasi
FIE APU talu hagi OÜ H ja SKA OÜ vastu solidaarselt varalise kahju hüvitamiseks 159 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks või alternatiivselt SKA OÜ vastu kahju hüvitise 159 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks või alternatiivselt OÜ H vastu kahju hüvitise 159 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks
2.Mõista kostjatelt OÜ-lt H ja SKA OÜ solidaarselt hageja FIE APU talu kasuks välja 11 129 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 96 senti, millest 10 161,95 eurot on põhivõlgnevus ja 968,01 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjatelt OÜ-lt H ja SKA OÜ solidaarselt hageja FIE APU talu kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS §-s 113 sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 10 161,95 eurot alates 21.12.2009.a kuni põhivõlgnevuse
täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate OÜ H ja SKA OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 28.12.2009.a kostjate vastu hagi solidaarselt varalise kahju 159 000 krooni väljamõistmiseks, samuti seadusjärgse viivise 15 146,04 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 08.12.2010.a esitas hageja kohtule alternatiivsed nõuded samade kostjate vastu. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. 2 Harju Maakohus jättis oma 14.10.2011.a otsusega hagi rahuldamata. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tervikuna.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 06.02.2012.a otsusega varasema maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus on ringkonnakohtu otsuse järgi õigesti leidnud, et hageja ja OÜ H vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja hageja ning OÜ SKA vahel käsundusleping. Sellise kvalifikatsiooniga on nõustunud menetlusosalised. Maakohus leidis õigesti, et vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas kostjad on rikkunud sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Tuvastamata jäi, millised olid kostjate täpsemad kohustused, kas kostjad neid kohustusi rikkusid ning kas muuhulgas lepiti kokku eelnevalt koostatud töö edasiarendamises või uue töö tegemises. Tuvastamata jäi samuti, kas kostjate lepingu rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et hageja poolt OÜ-le AD makstud tasu võib põhimõtteliselt olla hageja kahjuks. Vaidluse lahendamiseks tuli ringkonnakohtu hinnangul kindlaks teha, kas hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingute täitmine eeldas hageja poolt kulutuste tegemist seoses OÜ AD ja SV teose kasutamisega. Selleks tuli tuvastada, kas OÜ H võis teost poolte kokkuleppe kohaselt kasutada ja edasi arendada või pidi tegema originaalse eskiisprojekti. Tuvastada tuli, millised kohustused olid kostjal OÜ-l SKA projektijuhina. Täiendavalt tuli kindlaks teha, kas OÜ AD ja SV poolt koostatud eskiisprojekt on autoriõigusega kaitstud teos.
4.Asja uuel arutamisel maakohtus andis kohus pooltele täiendavalt aega oma seisukohtade esitamiseks. Hageja esitas täiendavad seisukohad 16.04.2012.a, kostja OÜ H 16.04.2012.a ning kostja SKA OÜ 16.04.2012.a. Pooled teatasid kohtule, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohus selgitas pooltele nende tõendamis- ja põhjendamiskoormust kohtu 15.05.2012.a pöördumises ning andis kostjatele täiendavalt aega hageja seisukohtadele sisuliselt vastamiseks. Kohus teatas pooltele, et kohtulahend tehakse teatavaks 19.06.2012.a. Hageja esitas kohtule omapoolsed seisukohad 08.06.2012.a ning kostja OÜ H 11.06.2012.a.
HAGEJA NÕUE
5.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 2003.a OÜ-lt AD eskiisprojekti hagejale kuuluvale XXX asuvale kinnistule (nr. XXX) planeeritava 2-korruselise äri- ja tervisekeskuse (edaspidi kaubanduskeskus) rajamiseks. Peale eskiisprojektiga tutvumist jõudis hageja otsusele, et soovib alustada kaubanduskeskuse rajamist ning oli huvitatud OÜ AD eskiisprojekti edasiarendamisest.
5.aprillil 2007.a sõlmis hageja kostja SKA OÜ-ga lepingu kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks. SKA OÜ tegi projektijuhtimise teenuse raames OÜ-le AD ettepaneku alustada läbirääkimisi kaubanduskeskuse eelprojekti, põhiprojekti ja tööjooniste valmistamiseks lepingu sõlmimiseks. Kuna läbirääkimised venisid, soovitas SKA OÜ hagejal OÜ-ga AD koostööst loobuda ja jätkata seda OÜ-ga H . 23. märtsil 2007.a teavitas SKA OÜ-d AD koostöö lõppemisest ja jätkamisest konkureeriva projektiga.
6.13. aprillil 2007.a sõlmis hageja projektijuhi soovitusel OÜ-ga H töövõtulepingu kaubanduskeskuse eel-, põhi- ja tööprojekti koostamiseks. 24. augustil 2007.a allkirjasid pooled lepingu lõpetamise kokkuleppe enne lõpliku tulemuse saavutamist. Selleks ajaks oli valminud vaid eelprojekt, mille hageja võttis vastu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Koostamata olid põhiprojekt ja tööjoonised. 28. septembril 2007.a sõlmisid hageja ja OÜ H täiendava kokkulepe, millega läksid kõik OÜ H poolt töövõtulepingu alusel loodud teose varalised õigused üle hagejale. Nimetatud eelprojekti alusel väljastas Vallavalitsus 18. märtsil 2008.a kaubanduskeskuse ehitamiseks ehitusloa.
7.Hageja ei saanud OÜ H kaubanduskeskuse projekti realiseerida, sest 23. aprillil 2008.a esitasid OÜ AD ja SV Tartu Maakohtusse hagi, milles nõudsid hagejalt autori varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumise eest hüvitist summas 265 000 krooni ning valminud projekti kasutamise keelamist. Kahjunõuded põhinesid asjaolul, et hageja poolt on kaubanduskeskuse projekteerimisel ja ehitamisel õigustamatult kasutatud ja muudetud OÜ AD ja SV eskiisprojekti (ruumilahendus oli silmnähtavalt sarnane, kasutatud oli spetsiifilisi kattuvaid mõisteid jms.) Eskiislahenduse äratuntava ja lubamatu kasutamise suhtes avaldas ühemõttelist arvamust ka MTÜ AL. Kuna hagi rahuldamine oli üsnagi tõenäoline, sõlmis hageja OÜ-ga AD kompromisslepingu, mille Tartu Maakohus kinnitas 17. oktoobri 2008.a määrusega. Kompromissi järgi kohustus hageja tasuma OÜ-le AD varaliste õiguste loovutamise eest, sh nõusoleku eest kaubanduskeskuse eskiisprojekti piiramatult kasutada, muuta, edasi arendada, teostada jne. kokku 150 000 krooni + käibemaks. Hageja on selle kohustuse täitnud.
8.OÜ H teostatud töö ei vastanud töövõtulepingu punktidele 2. 2, 4, 3. 2 ja 5. 6, sest töö ei olnud vastavuses kehtivate normatiivaktidega. OÜ H pidi oma eriala asjatundjana teadma, et kasutades töö teostamisel hageja teadmata ning OÜ AD ja SV nõusolekuta viimaste poolt koostatud eskiisprojekti, on töö tulemi õiguspärane kasutamine takistatud autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-de 12 ja 13 kohaselt ning OÜ AD ja SV omavad õigusi valminud tööle. OÜ H pidi lepingut sõlmides teadma ja ette nägema, et hageja sooviks on tellitud tööd kasutada ja edasi arendada ning kolmanda isiku loomingu õigusvastase kasutamisega valminud töö kasutuselevõtuga võib kaasneda hagejale kahjulik tagajärg AutÕS § 817 kohaselt.
9.Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2008.a määruse alusel tasumisele kuulunud 159 000 krooni on vaadeldav hagejale tekkinud varalise kahjuna, mille tekkimise eest kannavad solidaarset vastutust kostjad. Põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel seisneb selles, et kui OÜ H ei oleks kasutanud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga kokkulepitud tööde
teostamisel lepinguvastast kolmanda isiku loomingut, ei oleks hageja vastu nõuet esitatud ja hageja ei peaks kandma kulutusi ega maksma neile 159 000 krooni. SKA OÜ vastutab solidaarselt OÜ-ga H VÕS § 65 lg 1 alusel, sest tema lepingujärgseks kohustuseks oli tagada kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike nõuetekohaste projektide koostamine, projekteerimistööde juhtimine, kontroll ja hageja teavitamine olulistest asjaoludest vastavalt lepingu punktidele 2. 2, 3. 1. 6, 3. 19, ja 5. 2. SKA OÜ jättis nimetatud kohustused täitmata.
10.Hageja ja SKA OÜ vahel oli sõlmitud käsundusleping. SKA OÜ ei täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, jättes täitmata kohustuse kontrollida ja juhtida projekteerimistööde käiku ja nõustada projekteerijat (p. 3. 1. 6 ja 3. 1. 9) ning teavitada hagejat olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist (p. 5. 2). Kostja ei täitnud lepinguga võetud eesmärki – tagada kaubanduskeskuse nõuetekohase projektlahenduse valmimine. SKA OÜ oli projektijuhina teadlik OÜ AD koostatud eskiisprojektist, sest SKA OÜ pidas läbirääkimisi eskiisprojekti võimaliku edasiarendamise suhtes. Oma ülesannete nõuetekohase ja hoolika täitmise korral oleks SKA OÜ asjatundjana tuvastanud, et OÜ H kasutab uue lahenduse väljatöötamisel lubamatult OÜ AD eskiisprojekti. SKA OÜ rikkus kohustust kontrollida OÜ H poolt teostatud projekti nõuetekohasust ja jättis hageja teavitamata olulistest asjaoludest, mis takistasid valminud projekti õiguspärast kasutamist hageja poolt. Kui SKA OÜ oleks vajaliku hoolsusega täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, ei oleks hageja OÜ H poolt teostatud töid taolisel kujul vastu võtnud ega projekti kasutama asunud. Siis poleks hageja pidanud maksma OÜ-le AD hüvitist kaubandusekeskuse projekti kasutamise võimaluse eest.
11.Asja uuel arutamisel maakohtus leidis hageja oma 16.04.2012.a seisukohtades, et ta jääb oma nõude juurde. 13.04.2007.a kostja OÜ-ga H sõlmitud lepingu punktide 2.2. ja 4.2. järgi pidi kostja valmistama hoone projekti. Lepingu punktide 4.2., 4.3. ja 4.4. järgi pidi kostja järgima olemasolevat detailplaneeringut. Poolte tahe oli vaieldamatult ja ühemõtteliselt suunatud kostja poolt kaubanduskeskuse iseseisva ja kasutatava projektlahenduse valmimisele algusest lõpuni. VÕS § 641 lg 2 p 3 ja 4 järgi oli kostjal kohustus tagada, et töö kasutamist ei takistaks õigusaktide sätted või kolmandate isikute õigused või nõuded.
12.05.04.2007.a allkirjastasid hageja ja kostja SKA OÜ käsunduslepingu. Kuigi see allkirjastati alles 05.04.2007.a, osutas kostja hagejale projektijuhtimise teenust juba alates 2007.a algusest ja juba siis, kui projekteerijaks oli veel OÜ AD, mida tõendavad 13.09.2011.a ära kuulatud tunnistaja ütlused ja teised tõendid. Lepingu punkt 2.3. nägi kostjale ette kohustuse ette valmistada tellija poolt allkirjastatavad projekteerimise lepingud. Lepingu punkti 3.1.6 kohaselt pidi kostja muuhulgas juhtima ning kontrollima projekteerimistöid ja nõustama projekteerijaid projekteerimisdokumentide koostamisel. Punkti 3.1.9. järgi pidi kostja kontrollima toimingute kvaliteeti. Käsunduslepingu punktist 5.2. tulenevalt pidi kostja teavitama hagejat viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Hageja tahteks oli tagada projektlahenduse koostamise nõuetekohasus. Kostja nõuetekohane ja hoolas kohustuste täitmine oleks eeldanud, et kostja II ei oleks tohtinud lubada OÜ AD poolt koostatud eskiisprojekti kasutamist kostja poolt. VÕS § 620 lg 2 järgi peab oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 1 alusel peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest.
13.Hageja leidis, et kostjad ja hageja leppisid omavahel kokku kaubanduskeskuse uue ja iseseisva projekti koostamises. Lepingutes ei ole märgitud kostja I kohustust või õigust kasutada projekteerimisel OÜ AD koostatud eskiisprojekti. Kostja I koostatud projektlahendus ei sisalda endas viiteid, et tegemist oleks OÜ AD projekti alusel tehtud projektiga. Koostöö lõpetamisel OÜ-ga AD teatas kostja II, et jätkatakse „konkureeriva eskiisiga“. Seega kostja II teadis ja pidi teadma, et kostjalt II töö tellimine ei saa toimuda varasemat eskiisi aluseks võttes. Kostjaga II sõlmitud käsundusleping ei sisalda viiteid selle kohta, et projektdokumentatsiooni koostamisel
tuleb lähtuda OÜ AD eskiisist. Kuna koostöö hageja ja OÜ AD vahel lõpetati ajal, mil kostja II täitis projektijuhi ülesandeid ja koostöö lõpetati kostja II soovitusel, siis oli kostja II teadlik, et hagejal ei olnud eskiisprojekti edasiarendamise õigust. Kokkulepet hageja ja kostjate vahel OÜ AD eskiisprojekti kasutamiseks ei ole saavutatud ka hiljem. Kuna kostjad pidi valmistama täiesti uue projekti, ei olnud hagejal vajadust sõlmida OÜ-ga AD ja SV kokkulepet eskiisi edasiarendamiseks.
14.Hageja leidis, et AutÕS § 4 lg 1 ja lg 2, samuti lg 3 p 14 järgi on ADOÜ ja SV loodud eskiis autoriõigusega kaitstud. Teose autoriõigusega kaitstust eeldatakse ja vastupidise tõendamiskoormus lasub kaitstuse vaidlustajal. Kostjad ei ole teose autoriõigusega kaitstuse eeldusi ümber lükanud. Kostja I poolt esitatud arhitektide SPi ja UMe-kirjad ei tõenda vastupidist. E-kirjadest ei nähtu, millised materjalid on arhitektidele arvamuse esitamiseks edastatud. Puudub ka selgus, kas tegemist on arhitektidega, kes kuuluvad MTÜ-sse AL. Arhitektid on leidnud, et projektide plaanid on sarnased, mis viitab eskiisprojekti kasutamisele. Arhitektid ei kinnita, et tegu ei ole autoriõigusega kaitstud teosega. Hageja esitatud MTÜ AL ekspertarvamus tõendab vastupidist. Kostjad ei sõlminud eskiisprojekti autoritega kokkuleppeis eskiisprojekti arendamiseks ja kasutamiseks, kuigi selline kohustus tuleneb autoriõiguse seadusest. Kostjad kui oma ala asjatundjad ei informeerinud hagejat kui mitteprofessionaali, et autoritega kokkuleppe saavutamine on vajalik, arvestades seda, kuidas OÜ H ehitusprojekti reaalselt koostab.
15.Kohtule 08.06.2012.a esitatud seisukohtades leidis hageja, et kostja OÜ H väide, mille kohaselt oleks hageja nõudnud OÜ AD eskiisprojekti kasutamist ja edasiarendamist, on paljasõnaline ning ebaõige. Projekteerimisleping selliseid viiteid ei sisaldanud. Lepingu punkti 4.2, 4.3 ja 4.4 järgi oli kostjal kohustus välja töötada olemasolevat detailplaneeringut järgides iseseisev projektlahendus alates asendiplaanist kuni ruumide nimetusega ning teostada autorijärelevalvet. Hageja ei nõudnud kostjalt varasema eskiisprojekti kasutamist ja lepingu täitmise käigus. Vastupidi, kostja pidi valmistada uudse lahenduse, mis nähtub tunnistaja P. P ütlustest. Kostja OÜ H on tunnistanud, et just kostja SKA OÜ andis talle varasema eskiisprojekti ning kostja pidi teadma, kes on eskiisprojekti koostajad. Kostja viited tavapärasele praktikale on täielikult tõendamata. Selline väide on ka asjakohatu, kuna kostja pidi valmistama uudse projektlahenduse.
16.Kostja OÜ H on mõistnud õigesti, et eskiisprojekti kasutamiseks ja muutmiseks on vajalik tellija ja projekteerija vaheline kokkulepe. Autoriõiguse seaduse kohaselt tuleb selline kokkulepe sõlmida ja seaduse järgi ei saa nõusoleku olemasolu eeldada. Kostja OÜ H ei väida, et ta oleks nõusoleku olemasolu kontrollinud või selle olemasolu vastu üldse huvi tundnud. Isegi juhul, kui hageja oleks nõudnud varasema eskiisprojekti kasutamist, oleks kostja pidanud enne eskiisi edasiarendamist ja muutmist oma ala asjatundjana pidanud veenduma asjakohaste õiguste olemasolus.
17.Kostja OÜ H väited teose autoriõiguste rikkumise tõendamatuse kohta on ebaõiged. Eskiisprojekt on autoriõigusega kaitstud teos ning hageja on tõendanud eskiisprojekti kasutamist kostja OÜ H poolt, mis nähtub MTÜ Eesti AL ekspertarvamusest. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et tegemist ei ole autoriõigusega kaitstud teosega. Kostja OÜ H poolt võrdlusmaterjalina esitatud plaanid ei lükka hageja väiteid ümber. MTÜ Eesti AL on kinnitanud, et eskiisprojekti ja kostja koostatud eelprojekti plaaniline ja mahuline struktuur, ruumide jaotus ja proportsioonid ning funktsionaalne skeem sisuliselt kattuvad. Eksperdid ei ole pidanud võimalikuks, et eelprojekt koostati ilma eskiisi aluseks võtmata. Muudatuste sisseviimine eelprojekti hageja väiteid ümber ei lükka. Varasema teose kasutamine ja lubamatu muutmine on faktideks sõltumata sellest, millises mahus on seda tehtud.
18.Hageja ei nõustunud kostja SKA OÜ väitega, et viimase kohustused olid seotud vaid ehitus5
tehnilise poolega. Käsunduslepingu punkt 2.3. nägi kostjale ette selgesõnalise kohustuse valmistada ette projekteerimise lepingud. Lepingu punkti 3.1.6 järgi oli kostjal kohustus juhtida projekteerimistöid ja kontrollida neid ning nõustada projekteerijaid projektdokumentatsiooni koostamisel. Lepingu punkti 5.2. järgi oli kostjal kohustus teavitada hagejat asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Tunnistaja P. P ütlustega on tõendatud, et kostja II valmistas ette kostjaga I sõlmitud lepingu. Seega pidi kostja II teadma, et leping ei näinud ette varasema eskiisprojekti kasutamist ja tuli koostada uus projekt. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja II oli informeeritud hageja soovist mitte kasutada eskiisprojekti ja kostja II lubas teha koos kostjaga I täiesti uue projekti. Kostja I on tunnistanud, et eskiisprojekti edastas talle kostja II, mitte hageja. Kostja II teadis ja pidi teadma, et hagejal puudub autorite luba eskiisprojekti edasiarendamiseks. Hageja ei teinud tõepoolest kostjale II ülesandeks leppida kokku OÜ-ga AD ja SV eskiisprojekti edasiarendamises. Kostja II oli teadlik hageja soovist teostada uudne lahendus.
KOSTJA OÜ H VASTUVÄITED
19.Kostja OÜ H hagi ei tunnistanud. Kostjat ei kaasatud OÜ AD ja SV ning hageja vahelisse kohtuasja. Kompromissi sõlmimine selles asjas polnud vajalik, hagi rahuldamine oli vähetõenäoline. OÜ H ei ole rikkunud mistahes isiku autoriõigusi ning hageja sellekohane väide on tõendamata ja paljasõnaline. EAL autoriõiguste töögrupi liikme EH arvamus seda ei tõenda. Arhitektid SP ja UM on avaldanud arvamust, et autoriõiguste rikkumisega tegemist ei ole. Taolistel juhtumitel peaks otsuse vastu võtma AL töögrupi komisjon, kus komisjon otsustab, kas õigusi on rikutud, kusjuures komisjonile peaks olema esitatud kõik joonised ja materjalid.
20.Asja uuel arutamisel maakohtus leidis kostja OÜ H oma 16.04.2012.a menetlusdokumendis, et hagejaga sõlmitud lepingu punkti 5.6. järgi pidi kostja projekteerimisel järgima hageja soove. Esimesel kohtumisel hageja ja kostjaga II tegi hageja teatavaks, et eelmine arhitekt ei ole tööga toime tulnud ning asjaga on kiire. Samal kohtumisel andis hageja kostjale II üle senise arhitekti koostatud eskiisprojekti, hiljem saadeti e-postiga järgi hoone 3D välisvaated. Hageja ei teatanud kostjatele, et tegemist on materjalidega, mille kasutamine on piiratud. Hageja nõudis nende materjalide kasutamist ega teinud mingeid viiteid, et dokumentide kasutamiseks peaks kostja OÜ H sõlmima eskiisi autoriga lepingu. Kostjal ei olnud ka mingit muud põhjust arvata, et ta peaks omal initsiatiivil hakkama täpsustama eskiisprojekti kasutamise tingimusi. See oleks ka vastuolus tavapärase praktikaga antud valdkonnas, kuna üldjuhul lepivad tellijad ja projekteerijad kokku tellija õiguses tööd kasutada ja teha sellesse muudatusi ning täiendusi ilma tasu maksmata.
21.Kostja leidis, et kuna projekteeriti ärihoonet ja ruumid kavandati vastavalt tulevastele lepingutele rentnikega, sai lahendused välja pakkuda hageja ja tegemist ei olnud SV loominguga. Kostja OÜ H asus töid teostama ning selle käigus muutus hageja soovil oluliselt ruumi lahendus ja hoone välisilme. Isegi juhul, kui töö teostamise käigus rikuti SV autoriõigusi, ei saa selle eest olla vastutav kostja.
22.SV autoriõiguste rikkumist ei ole hageja suutnud tõendada. Kostja poolt koostatud projektil ja eskiisprojektil on olulisi erinevusi ning täiesti erinevad hoone 3D välisvaated.
23.Kohtule 08.06.2012.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et tema väide tavapärase praktika kohta tuleneb arhitekt LK ja tema kolleegide kümne aasta pikkusest kogemusest antud valdkonnas. Õiguste loovutamine põhjendatud, kuna ärihoone projekteeritakse vastavalt vajadusele. Antud juhul on tegemist suhteliselt tavapärase ärihoonega, millel puudub arhitektuuriline kunstiväärtus. See andis alust eeldada, et arhitektil puudub huvi piirata projekti kasutamist. Kostja I eeldas põhjendatult heauskselt, et hagejal on õigused olemas. Kahe teostuse vahel sarnasused praktiliselt puuduvad. Kui hageja ei oleks kostjalt nõudnud eskiisprojekti kasutamist, ei oleks ta seda üldse kostjale andnud.
KOSTJA SKA OÜ VASTUVÄITED
24.Kostja SKA OÜ vaidles nõudele vastu ja leidis, et ta täitis kõik töövõtulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Hageja heidab SKA OÜ-le ette, et viimane pidi teadma, et OÜ H rikub OÜ AD ja SV autoriõigusi, mistõttu kostja pidi olema suuteline tuvastama teostatud töö sarnasuse. See hageja seisukoht on paljasõnaline, sisutühi ja väär. SKA OÜ lepingulised kohustused piirdusid ehitustehnilise poolega. SKA OÜ kohustuseks oli multifunktsionaalse hoone projekteerimise projektijuhtimine selleks, et saavutada ehituslik efektiivsus ja professionaalsus. SKA OÜ-l oli keelatud tellija kirjaliku nõusolekuta kõrvale kalduda projekteerimise lähteülesannetest ning tema pädevusse ei kuulunud ka läbirääkimine arhitektidega.
25.Hageja ei informeerinud SKA OÜ-d kordagi sellest, et tal puuduvad autoriõigused OÜ AD või SV teoste kasutamiseks. Seega ei saanud ta olla teadlik hageja, ADOÜ ja SV vahelistest kokkulepetest ja läbirääkimistest. Kostja ei saanudki nendel läbirääkimistel osaleda, sest need peeti enne, kui hageja pöördus SKA OÜ poole. Otsuse arhitekti vahetamise kohta võttis vastu hageja, mis nähtub ka nõupidamiste protokolli punktist 1. Kostja ei osalenud nendel läbirääkimistel.
26.Hagejale ei ole kahju tekkinud või on ta endale kahju tekkimises ise süüdi või on kahju tekkimises süüdi OÜ H . Kohtuliku kompromissi alusel tasutud summa on autoriõiguse tasu, mille eest loovutas OÜ AD hagejale temale kuuluvad varalised õigused ja SV mittevaralised õigused. Nimetatud õigused seonduvad projekteerimistöödega kaubanduskeskuse rajamiseks või kaasnevad või tulenevad nimetatud tööde teostamisest. Eeltooduga andis SV piiramatu õiguse tema poolt loodud teose kasutamiseks hagejale. Seega ei tasunud hageja OÜ-le AD ja SV kahjuhüvitist, vaid hageja sai selle tulemusena õiguste omanikuks, millel on rahaliselt hinnatav väärtus.
27.Kui kohus leiab, et hagejal siiski kahju tekkis, on hageja ise süüdi endale kahju tekkimises, kuna pidas ise läbirääkimisi arhitektidega ning sõlmis nendega erinevaid kokkuleppeid. Ka kohtuliku kompromissi sõlmis hageja. Kostja läbirääkimiste käiku ei mõjutanud ja kohtuvaidluses oma seisukohti välja öelda ei saanud. Kui aga kohus leiab, et hagejale tekkis kahju, kuid hageja ei ole talle kahju tekkimises süüdi, on kahju tekkimises süüdi OÜ H , sest just tema kasutas OÜ AD ja SV tööd, mida tõendab e-kiri, milles hageja kirjutab, et teine arhitekt ei hakanud täiesti uut plaani välja mõtlema, küll aga muutus välimine kontseptsioon. SKA OÜ ei saanud mõjutada OÜ H tööde teostamist, sest lepingu OÜ-ga H sõlmis hageja ja SKA OÜ ei olnud selle lepingu osapooleks.
28.Isegi kui SKA OÜ oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja hageja oleks kahju saanud, puuduks SKA OÜ lepingulise rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. SKA OÜ võimuses ei olnud ära hoida OÜ H poolt OÜ AD ja SV teose kasutamine, millega rikuti viimaste autoriõigusi.
29.Asja uuel arutamisel maakohtus leidis kostja SKA OÜ oma 17.04.2012.a seisukohtades, et tema lepingulised kohustused olid seotud ehitus-tehnilise poolega. Lepingu punkti 2.2. järgi oli kostja kohustuseks saavutada ehituslik efektiivsus ja professionaalsus. Kostja pädevuses ei olnud läbirääkimiste pidamine arhitektidega. Sellist õigust hageja kostjale ei andnud. Käesolevas asjas ei ole üheselt selge, et OÜ AD koostatud eskiisprojekt on autoriõigusega kaitstud teos.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus, arvestanud hageja ja kostjate seisukohti ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
31.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub omandiõiguse alusel XXX(nr. XXX); 2) hageja tellis OÜ-lt AD(registrikood XXX) ja SV eskiisprojekti hagejale kuuluvale kinnitusele 2- korruselise äri- ja tervisekeskuse rajamiseks; 3) OÜ AD ja SV koostasid hageja tellitud eskiisprojekti ja andsid selle hagejale üle; 4) hageja alustas 2006.a läbirääkimisi kostjaga SKA OÜ projekteerimistööde juhtimisega seotud toimingute tegemiseks ning kostja SKA OÜ alustas projekteerimistööde juhtimisega seotud teenuste osutamist hagejale alates 2007.a algusest; 5) 5. aprillil 2007.a sõlmisid hageja ja kostja SKA OÜ lepingu XXX kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks; 6) 13. aprillil 2007.a sõlmisid hageja ja kostja OÜ H töövõtulepingu XXX kaubanduskeskuse eel-, põhi- ja tööprojekti koostamiseks; 7) 24. augustil 2007.a allkirjasid hageja ja kostja OÜ H lepingu lõpetamise kokkuleppe tööde valmimist; 8) kostja OÜ H koostas lepingu alusel hagejale Posti tn 43 hoone eelprojekti, mis anti hagejale üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle; 9) 28. septembril 2007.a sõlmisid hageja ja OÜ H täiendava kokkulepe, millega läksid kõik OÜ H poolt töövõtulepingu alusel loodud teose varalised õigused üle hagejale; 10) OÜ H koostatud eelprojekti alusel väljastas Vallavalitsus 18. märtsil 2008.a kaubanduskeskuse ehitamiseks ehitusloa; 11) 23. aprillil 2008.a esitasid OÜ AD ja SV Tartu Maakohtusse hagi, milles nõudsid hagejalt autori varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumise eest hüvitist summas 265 000 krooni ning valminud projekti kasutamise keelamist, sest hageja poolt oli õigustamatult kasutatud OÜ AD ja SV eskiisprojekti; 12) Tartu Maakohus kinnitas 17. oktoobri 2008.a määrusega kompromissi hageja ja OÜ AD ning kostja vahel, mille järgi kohustus hageja tasuma OÜ-le AD varaliste õiguste loovutamise eest, sh nõusoleku eest kaubanduskeskuse eskiisprojekti piiramatult kasutada, muuta, edasi arendada, teostada jne. kokku 159 000 krooni; 13) hageja täitis Tartu Maakohtu 17.10.2008.a määrusega kinnitatud kompromissist tuleneva kohustuse; 14) hageja ja OÜ H vahel sõlmitud leping vastab oma olemuselt töövõtulepingu tingimusele; 15) hageja ja SKA OÜ vahel sõlmitud leping vastab oma olemuselt käsunduslepingu tingimustele.
32.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostjad on rikkunud nende ja hageja vahel sõlmitud lepinguid ning kas kostjad on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju. Poolte vahel on vaidlus selles, kas OÜ AD ja SV poolt koostatud eskiisprojekt on autoriõigusega kaitstud teos ning kas nimetatud eskiisprojekti ja OÜ H poolt koostatud eelprojekti vahel on sellised sarnasused, milliste tõttu saab väita, et OÜ H koostas eelprojekti varasema eskiisprojekti alusel. Pooled vaidlevad ühtlasi selle üle, kas kostjatel OÜ-l H ja SKA OÜ-l oli õigus eeldada, et OÜ AD ja SV poolt koostatud eskiisprojekti võib nende tegevuses kasutada ja muuta ning kas kostjatel oli kohustus juhtida hageja tähelepanu sellele, et eskiisprojekti kasutamiseks on vaja autori nõusolekut. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel esmalt oluliseks tuvastada, kas OÜ AD ja SV poolt koostatud eskiisprojekt vastab autoriõigusega kaitstud teose tunnustele ning kas antud eskiisprojekt võis olla OÜ-le H aluseks oma eelprojekti koostamisel. Seejärel kohus analüüsib, millised lepingulised kohustused olid kostjatel ning kas või millises ulatuses on kostjad neid kohustusi rikkunud. Viimaks võtab kohus seisukoha selles osas, kas hagejale on tekkinud kahju ja kas tekkinud kahju eest võivad olla solidaarselt
vastutavad kostjad. Teose autoriõigusega kaitstus ja autoriõiguste rikkumine
33.Käesolevas asjas on hageja leidnud, et ADOÜ ja SV loodud eskiis on autoriõigusega kaitstud teos ja vastupidist peaksid tõendama kostjad. Kostjad ei ole teose autoriõigusega kaitstuse eeldusi ümber lükanud. Kostja esitatud SPi ja UMe-kirjadest ei nähtud, millised materjalid on antud isikutele arvamuste esitamiseks antud ja kas on tegemist arhitektidega, kes kuuluvad MTÜ-sse AL. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et eskiisprojekt on autoriõigusega kaitstud teos ja kostja OÜ H koostatud eelprojekt on eskiisiga sarnane. Varasema teose kasutamine ja lubamatu muutmine on faktideks sõltumata sellest, millises mahus on seda tehtud. Kostjad ei sõlminud eskiisprojekti autoritega kokkuleppeid eskiisprojekti arendamiseks ja kasutamiseks, kuigi selline kohustus tuleneb autoriõiguse seadusest. Kostjad ka ei informeerinud hagejat, et selline nõusolek on vajalik.
34.Kostja OÜ H leidis, et ta ei ole rikkunud mistahes isiku autoriõigusi. Taolistel juhtumitel peaks otsuse vastu võtma AL töögrupi komisjon. Kuna projekteeriti ärihoonet ja ruumid kavandati vastavalt tulevastele lepingutele rentnikega, sai lahendused välja pakkuda hageja ja tegemist ei olnud SV loominguga. Kostja OÜ H asus töid teostama ning selle käigus muutus hageja soovil oluliselt ruumi lahendus ja hoone välisilme. Kostja poolt koostatud projektil ja eskiisprojektil on olulisi erinevusi ning täiesti erinevad hoone 3D välisvaated. Isegi juhul, kui töö teostamise käigus rikuti SV autoriõigusi, ei saa selle eest olla vastutav kostja. Kostja SKA OÜ ei esitanud selgeid väiteid OÜ AD ja SV poolt loodud eskiisprojekti autoriõiguste kaitstavuse ja nende õiguste rikkumise kohta OÜ H poolt.
35.Kohus leiab, et OÜ AD ja SV poolt loodud eskiisprojekt on vaieldamatult autorõigusega kaitstud teos, mille kasutamiseks ning mille alusel eelprojekti loomiseks oli vajalik algse teose autori luba. Kohus on seisukohal, et OÜ AD ja SV loodud eskiisprojekti ja kostja OÜ H poolt loodud eelprojekti vahel on sellised sarnasused, et hilisemat OÜ H loodud eelprojekti ei saa lugeda iseseisvaks originaalseks teoseks. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et OÜ AD ja SV lõid oma eskiisprojekti enne OÜ H poolt eelprojekti koostamist ning viimasele oli eskiisprojekt tutvumiseks antud. Teise isiku poolt loodud teose alusel tuletatud teose loomisel või esialgse teose täiendamisel ja muutmisel pidi uue teose loojal olema algse teose autori luba. Sellise uue teose loojaks ei olnud hageja, vaid kostja OÜ H , kes pidi autoriõiguse seaduse alusel tagama algse teose autori nõusoleku olemasolu.
36.Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 1 sätestab, et autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. § 4 lg 2 järgi loetakse teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Autoriõiguse seadus ei anna ammendavat loetelu teostest, kuid AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi on autoriõigusega kaitstud teosteks arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid. Samuti sätestab AutÕS § 4 lg 4, et autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele, sh eskiisidele. Autoriõigusega mittekaitstavate intellektuaalse tegevuse tulemuste loetelu on ammendavalt antud AutÕS §-s 5.
37.Seega tuleneb autoriõiguse seadusest, et arhitektuurne eskiis on igal juhul autoriõigusega kaitstud teoseks sõltumata sellest, kui kõrge on sellise arhitektuurse eskiisi kunstiväärtus ning kui suurel määral on selle loomisel arvestatud tellija soove. AutÕS § 6 sätestab selgelt, et teose eesmärk või väärtus ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisel. Kostja OÜ H on
käesolevas asjas väitnud, et eskiisprojektil puudus piisav originaalsus, kuna see oli koostatud hageja antud juhiste järgi, kuid selliste väidete tõendamiseks ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud. AutÕS § 4 lg 6 sätestab, et teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Vastavalt AutÕS § 7 lõikele 1 tekib autoriõigus teose loomisega. Vaidlus selle üle puudub, et OÜ-l AD ja SV tekkis autoriõigus nende loodud eskiisprojektile enne, kui kostja OÜ H koostas oma eelprojekti.
38.Teose loonud autorile kuuluvad tema teose suhtes isiklikud ja varalised õigused. AutÕS § 12 lg 1 p 3 järgi on autoril õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses mistahes muudatusi. AutÕS § 13 lg 1 järgi kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada või lubada ja keelata oma teose kasutamist, sealhulgas lubada oma teosest kohanduste ja töötluste tegemist. Samuti kuulub autorile varaline õigus teostada oma arhitektuurne projekt. Autoril on õigus saada oma teose kasutamise eest tasu (AutÕS § 14 lg 1) ning tasu saamiseks sõlmitakse teose kasutajaga kokkulepe (AutÕS § 14 lg 2). Ilma autoriga teose kasutamise suhtes kokkuleppe sõlmimist ei ole teose kasutamine AutÕS § 14 lg 3 järgi lubatud. Autoriõiguse seaduse kohaselt kaitstakse autoriõigusega ka tuletatud teoseid vastavalt § 35 lõikele 1. Samas näeb AutÕS § 35 lg 2 ette, et tuletatud teose loomine võib toimuda ainult algse teose autori nõusolekul.
39.Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kui mõni autor on loonud eskiisprojekti, võib selle alusel koostatud hoone eelprojekt või põhiprojekt kujutada endast tuletatud teost, mis on samuti autoriõigusega kaitstud. Samas ei saa tuletatud teose looja algset teost kasutada ilma algse teose autori nõusolekuta. Selline nõusolek peab olemas olema enne algse teose muutmist ja selle alusel tuletatud teose loomist. Autoriõiguse seaduse alusel peab algse teose omaniku nõusolek olema kirjalik.
40.AutÕS § 16 lg 1 sätestab, et autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Antud sättest tuleneb, et autoriõigus ja selle materiaalse objekti omandiõigus, milles teos on väljendatud, on kaks erinevat õigust. Seaduse järgi ei saa eeldada, et kui isikul on omandiõigus materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud, siis on tal ka autoriõigus samale teosele.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et OÜ AD arhitekt SV koostas eskiisprojekti hoonele XXX (toimiku 1. kd, lk 19-23) koos hoone välisvaadetega (toimiku 1. kd, lk 24-29). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja OÜ H koostas hagejaga sõlmitud lepingu alusel samale hoonele XXX, eelprojekti (toimiku lk 50 – 66). Kostja koostatud eelprojektis puuduvad viited OÜ AD poolt koostatud eskiisile või selle kasutamisele eelprojekti koostamisel. Kohus leiab, et kuivõrd arhitektuurset projekti peetakse seaduse järgi autoriõigusega kaitstud teoseks sõltumata selle kunstiväärtusest, on OÜ AD arhitekt SV koostatud eskiisprojekt autoriõigusega kaitstud teos alates sellest hetkest, mil autor selle teose lõi. Vastupidise tõendamiskoormus lasus kostjatel, kuid kumbki kostja ei ole kohtule esitanud vastupidise tõendamiseks tõendeid ega sisulisi põhistusi. Ainus sisuline vastuväide autoriõiguse kaitstuse puudumisel oli seotud sellega, et eskiisprojekti autor lõi oma teose hageja etteantud lähteandmete alusel. Autoriõiguse seaduse eelpoolviidatud sätete alusel ei välista eskiisprojekti koostamine tellija lähteandmete alusel selle teose autoriõigusega kaitstust, kuivõrd sellist erandit AutÕS § 5 ei sätesta.
42.Kostja esitatud SP`i 16.2010.a e-kirjast (toimiku 1. kd, lk 200) kostja lepingulisele esindajale nähtub, et nimetatud isiku arvamuse kohaselt peaks teose autoriõigust tuvastama MTÜ AL töögrupi komisjon. E-kirja koostaja arvates on eskiisprojektis ja kostja eelprojektis toodud hooned oma välimuselt nii mahtudelt kui disainelementide poolest absoluutselt erinevad. E-kirjas on selle saatja kirjutanud järgmist: „Nõus olen sellega, et mõlemal arhitektil on tulenevalt hoone rentnike samadest lähteülesannetest põhjustatud sarnane hoonesisene ruumipoliitika, mistõttu on
hoonesisene plaanimaterjal ning funktsionaalsus mõnevõrra kattuvad, milline on tõesti normaalne, hooned vajavad ju uksi, aknaid, treppe ja koridore. Väidan täiesti enesekindlalt, et hoone projekte ei ole kopeeritud, on tehtud täiesti uus projekt“.
43.Antud e-kirjast ei nähtu, milline on SP pädevus ehk kas tegemist on arhitekti või projekteerija või muus valdkonnas tegutseva isikuga. Antud e-kirjast ei nähtu, milliseid küsimusi on kostja SP esitanud ja kas või milliseid materjale võrdlemiseks esitanud. Ebaselge on, millest on tulenevalt on SP järeldanud, et eskiisprojekti ja kostja koostatud eelprojekti sarnasus tuleneb hoone rentnike lähteülesannetest. Sisuliselt on kohus seisukohal, et esitatud e-kiri ei tõenda kostja väiteid eskiisprojektil autoriõigusega kaitstud teose tunnuste puudumise kohta. SP ei ole oma e-kirjas leidnud, et eskiisprojekt ei ole autoriõigusega kaitstud teos. Kirja koostaja selle käsitlusega, kes või kuidas peaks tuvastama arhitektuurse teose autoriõigusega kaitstuse, kohus nõustuda ei saa, kuna vaidluse korral saab ka kohus tuvastada teose autoriõigusega kaitstuse ning erialaliitude või erinevate spetsialistide tõendid ei saa kohtule olla siduvaks eelotsustuseks.
44.Kohtule kostja poolt esitatud UM16.12.2010.a e-kiri (toimiku 1. kd, lk 201) ei tõenda kostja väiteid, et eskiisprojekt ei ole autoriõigusega kaitstud teos. E-kirja saatja on üksnes märkinud: „Mulle saadetud kahe kaubanduskeskuse projekti plaanid on visuaalselt sarnased ja vaated erinevad“. Kohtul ei ole teada, millised projektid on Urmas Murule saadetud, kuid nimetatud isik ei ole andnud hinnangut selle kohta, kas eskiisprojekti näol on või ei ole tegemist autoriõigusega kaitstud teosega ning kas või milliseid järeldusi saab teha eskiisprojekti ja eelprojekti sarnasusest. Täiendavalt on UM oma e-kirjas kirjeldanud seda, kes peaks tema hinnangul tuvastama teose autoriõigusega kaitstuse. Kohtule esitatud UM ja SP e-kirjadest ei nähtu, kas nimetatud isikud on ise EAL liikmed ning miks peaks teose autoriõigusega kaitstavust tuvastama nimelt MTÜ Eesti AL vastav komisjon. Samas märgib kohus, et vastavasisuline MTÜ AL komisjoni seisukoht on kohtule hageja poolt esitatud.
45.EAL(EAL) 07.03.2011.a ekspertarvamusest (toimiku 2. kd, lk 10-11) nähtub, et EAL-le esitati tutvumiseks ADOÜ poolt koostatud eskiisprojekt ja kostja OÜ H koostatud eelprojekt. Esitatud materjale hindas ekspertgrupp koosseisus T. P , K. V ja I. V . Eksperdid on tuvastanud, et eskiisi ja eelprojekti mahuline struktuur, ruumide jaotus ja proportsioonid ning funktsionaalne skeem on sisuliselt kattuvad. Erinevad on fassaadide lahendused, avatäidete paigutus ja proportsioonid. Eksperdid on leidnud, et hoonete arhitektuurse lahenduse määratleb esmajoones nende terviklik ruumiline lahendus, mahtude jaotus ja plaani struktuur, kuna fassaadimaterjalide ja avatäidete proportsioone saab enamasti muuta ilma terviklahendust oluliselt muutmata. Seetõttu ei ole eksperdid pidanud võimalikuks, et eelprojekti lahendus on koostatud ilma eskiisi aluseks võtmata. EAL11.04.2012.a täpsustuses (toimiku 2. kd, lk 137) on kinnitatud, et ADOÜ ja SV poolt koostatud kaubanduskeskuse eskiisprojekti näol on tegemist autoriõigusega kaitstud teosega.
46.Kohus nõustub EAL 07.03.2011.a ekspertarvamuses ja 11.04.2012. täpsustuses esitatud järeldustega. Kostja esitatud eskiisprojekti ja OÜ H koostatud eelprojekti võrdlevatelt plaanidelt (toimiku 2. kd, lk 148-149) nähtub kohtu hinnangul, et põhilises mahulises osas on mõlemad plaanid samasugused. Kostja on tähistanud OÜ H poolt koostatud eelprojektil punaste ringidega muudetud osad, kuid kohtu hinnangul on sellised muudatused siiski hoone põhiplaani ja põhilist ruumide jaotust samaks jätvad. OÜ H poolt tehtud muudatusi võib pigem pidada projekti täpsustavateks, mis on arhitektuuriliste projektide puhul tavapärane. Eskiisprojekti näol on reeglina tegemist arhitekti esialgse nägemusega ning eskiisprojekt luuaksegi selleks, et seda hiljem vastavalt vajadustele, erinevatele nõuetele ning tellijate soovidele täpsustada ja täiendada. Selliseid täpsustusi ja täiendusi ongi kohtu hinnangul OÜ H teinudki, jättes hoone kui terviku lahenduse ja suuruse põhimõtteliselt samaks võrreldes eskiisprojektiga. Kohus märgib, et hoone esimese korruse plaanil on OÜ H teinud mõnevõrra rohkem täiendusi võrreldes teise korrusega (näiteks on esimese korruse plaani vasakusse ülemisse nurka lisatud wc-d ja
dušširuumid, mis on vastava osa ruumide paigutust muutnud ning detailsemaks on ka muudetud hoone paremas osas olevat ruumide jaotust). Hoone teise korruse plaanil on tehtud muudatusi väiksemaks mahus, lisades ja muutes taas wc-de ning dušširuumide paigutust ning jättes sisuliselt määratlemata hoone vasakus ülevas nurgas asuva ilusalongi sisemise ruumide jaotuse. Kohtule esitatud võrdlevatelt välisvaadetelt (toimiku 2. kd, lk 150-151) nähtub, et kuigi välisvaated on teostatud erinevates värvitoonides ning muutunud on akende asukohad ja kujundus, on hoone välisvaated oma põhiolemuselt jäänud samaks. Samasugused on piltidel olevate hoonete väline kuju, hoone erinevate osade asetused, katuse kuju ning esikülje osaline toetumine tugisammastele ja külje suunas etteulatuvale katusealusele.
47.Eelviidatud tõendite alusel leiab kohus, et OÜ AD ja SV poolt koostatud eskiisprojekt oli varasem autoriõigusega kaitstud teos, millest omakorda on OÜ H teatud muudatusi tehes koostanud eelprojekti. OÜ H eelprojekti võib pidada algsest teosest tuletatud teoseks. Tuletatud teose loomiseks pidi selle loojal ehk OÜ-l H olema algse teose autori luba. Selline luba pidi olema kirjalik ning pidi olema antud enne, kui OÜ H asus eskiisprojekti alusel oma eelprojekti looma. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjal OÜ-l H puudus algse eskiisprojekti autori nõusolek eskiisprojekti muutmiseks, töötlemiseks, edasiarendamiseks ja selle alusel tuletatud teose loomiseks. Järgmiseks asub kohus hindama, kas seesuguse algse autori nõusoleku puudumine kujutab endast kostjate poolset hagejaga sõlmitud lepingute rikkumist või mitte. Kostja OÜ H lepingulised kohustused ja nende rikkumine
48.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et OÜ H teostatud töö ei vastanud töövõtulepingu punktidele 2. 2, 4, 3. 2 ja 5. 6, sest töö ei olnud vastavuses kehtivate normatiivaktidega. Kostja OÜ H pidi oma eriala asjatundjana teadma, et eskiisprojekti kasutamine ilma algse autori nõusolekuta ei ole lubatud. OÜ H pidi lepingut sõlmides teadma ja ette nägema, et hageja sooviks on tellitud tööd kasutada ja edasi arendada. Poolte tahe lepingu sõlmimisel oli suunatud kostja poolt iseseisva, uue ja kasutatava projektlahenduse valmimisele. Lepingutes ei ole märgitud kostja I kohustust või õigust kasutada projekteerimisel OÜ AD koostatud eskiisprojekti. Ka OÜ H poolt koostatud eelprojektis puuduvad viited eskiisprojektile ja selle autoritele. OÜ H väide, mille kohaselt oleks hageja nõudnud OÜ AD eskiisprojekti kasutamist ja edasiarendamist, on paljasõnaline ning ebaõige. Kostja OÜ H on tunnistanud, et just kostja SKA OÜ andis talle varasema eskiisprojekti ning kostja pidi teadma, kes on eskiisprojekti koostajad. Kostja viited tavapärasele praktikale on täielikult tõendamata. Kostja OÜ H ei väida, et ta oleks nõusoleku olemasolu kontrollinud või selle olemasolu vastu üldse huvi tundnud.
49.Kostja OÜ H leidis, et ta ei ole lepingut rikkunud. Kostja pidi lepingu punkti 5.6. kohaselt järgima hageja soove. Hageja andis kostjale üle eskiisprojekti ega ei teatanud kostjatele, et tegemist on materjalidega, mille kasutamine on piiratud. Hageja nõudis nende materjalide kasutamist. Kostjal ei olnud ka mingit muud põhjust arvata, et ta peaks omal initsiatiivil hakkama täpsustama eskiisprojekti kasutamise tingimusi. See oleks ka vastuolus tavapärase praktikaga antud valdkonnas, kuna üldjuhul lepivad tellijad ja projekteerijad kokku tellija õiguses tööd kasutada ja teha sellesse muudatusi ning täiendusi ilma tasu maksmata. Kostja väide tavapärase praktika kohta tuleneb arhitekt LK ja tema kolleegide kümne aasta pikkusest kogemusest antud valdkonnas. Kostja I eeldas põhjendatult heauskselt, et hagejal on õigused olemas.
50.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 76 lõikele 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 järgi vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
51.Seega tuleneb seadusest, et lepingut tuleb täita vastavalt lepingus toodud kohustuste mahule, samuti hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohustuse rikkumisel vastutab võlgnik sõltumata süü olemasolust, välja arvatud siis, kui rikkumine on vabandatav. Vabandatav saab rikkumine olla siis, kui tegemist on mõne sellise asjaoluga, mida võlgnik ei saanud kuidagi arvestada või vältida.
52.VÕS § 635 lg 1 järgi on töövõtuleping selline leping, kus üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. Samuti ei vasta töö lepingutingimustele kooskõlas VÕS § 641 lg 2 punktile 3, kui töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma.
53.Seega tuleneb seadusest, et kui töövõtja teab, milliseks otstarbeks tellija tööd vajab ja tellija võib mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele, kuid vaatamata sellele ei saa tellija tööd vajalikul otstarbel kasutada, ei vasta töö nõuetele. Samuti ei vasta töö nõuetele siis, kui selle kasutamist takistavad teatud õigusakti sätted, mida töövõtja pidi teadma. Kohus leiab, et kostja OÜ H poolt koostatud eelprojekt ei vastanud nõuetele, kuna hageja ei saanud seda kasutada selleks otstarbeks, millist kostja pidi teadma ehk hoone rajamiseks. Hoone rajamiseks ei saanud hageja eelprojekti kasutada seetõttu, et sellise eelprojekti kasutamist takistasid autoriõiguse seaduse sätteid, milliseid kostja professionaalse projekteerijana pidi teadma.
54.Hageja ja kostja OÜ H vahel 13.04.2007.a sõlmitud projekteerimistööde töövõtulepingust nr 1 (toimiku 1. kd, lk 37-46) nähtub, et lepingu objektiks oli Posti 43/45, Mustla, Viljandi maakond, 2-korruselise multifunktsionaalse hoone arhitektuurse osa eel-, põhi- ja tööprojekti koostamine kostja poolt lepingu punktis 4 fikseeritud mahus (punkt 2.2.). Poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste aluseks pidi olema antud leping koos lisadega, planeerimis- ja ehitusseadus, hea projekteerimistööde tava ja muu Eestis kehtiv seadusandlus (lepingu p 3.2.).
55.Projekteerimistööde sisu reguleeris täpsemalt lepingu alapunkt 4.2., mis loetles, millised projekteerimistööd kostjal teha tuleb. Lepingu punktis 4.3. olid määratletud Eestis kehtivad standardid, millistele valmiv projekt pidi vastama. Lepingu punkti 5.5. järgi pidi kostja viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima hagejat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada projekteerimistööde kohast alustamist, teostamist või lõpetamist, sealhulgas hagejalt saadud informatsiooni, lähteandmete, dokumentide vms vigadest või puudulikkusest. Samuti pidi kostja teavitama hagejat ohust, et tellijalt saadud juhendite vms järgimine mõjutab projekteerimistööde kvaliteeti või tähtaegset valmimist. Lepingu punkti 5.6. järgi kohustus kostja järgima lepingu objekti projekteerimisel Eesti Vabariigis kehtivaid norme ning tellija soove, mis pole normatiividega vastuolus.
56.Kohus nõustub hageja väitega, et antud lepingus ei leppinud pooled kokku kostja õiguses või kohustuses kasutada projektlahenduse loomisel OÜ AD ja SV poolt koostatud eskiisprojekti. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja OÜ H ei ole tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt andis hageja talle tellijana juhise kasutada nimelt varasemat eskiisprojekti. Seesuguse väite kinnituseks ei ole
kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit ning poolte vahel sõlmitud lepingus lepiti selgelt kokku uue ja iseseisva projekti loomises. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja OÜ H ei loonud uut ja iseseisvat projekti, vaid töötles ja arendas edasi varasemat eskiisprojekti, luues seeläbi tuletud teose. Kirjeldatud olukorras lasus kostjal lepinguline kohustus teavitada hagejat, et eskiisprojekti kasutamiseks on vajalik algse projekti looja nõusolek.
57.Isegi juhul, kui hageja oleks kostjale väljaspool kirjalikku lepingut vastavasisulise korralduse andnud, oleks kostjal lasunud kohustus kontrollida eskiisprojekti kasutamise võimalikkust vastavalt Eestis kehtivatele seadustele ning teavitada viivitamatult hagejat, kui eskiisi kasutamiseks puudub nõuetekohane kirjalik autori nõusolek. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja ei tundnud huvi eskiisprojekti autoriõiguste kuuluvuse kohta ega pöördunud hageja poole kordagi ühelgi moel antud küsimuses. Seega leiab kohus, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingu punkte 3.2, 5.5 ja 5.6, kuna kostja lõi lepingu alusel tuletatud teose, mille teostamiseks ja kasutamiseks oli Eestis kehtivate seaduste alusel vajalik algse autori nõusolek. Tuletatud teose loomine ilma algse teose autori nõusolekuta ei vasta autoriõiguse seadusele ning kostja oleks pidanud tekkinud olukorrast hagejat viivitamatult teavitama, mida kostja ei teinud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kostja kohustatud looma uue ja iseseisva teose, mitte tuletatud teose.
58.Kohus leiab, et kostja poolt lepingu rikkumisel ei esinenud VÕS § 103 lõikes 2 märgitud asjaolud, mis annaks pidada rikkumist vabandatavaks. Kostja väited selliste tavade olemasolu kohta, mille järgi võivad projekteerijad eeldada neile tellijate või kolmandate isikute poolt üle antud varasemate eskiiside piiramatut kasutamisõigust, ei ole millegagi tõendatud. Kostja väiteid selle kohta, et tava põhineb OÜ H projekti koostanud arhitekti enda arvamusel, ei loe kohus usutavateks. Juhul, kui kostja ise tavapäraselt ei kontrolli oma tegevuses autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise eeldusi, tegutseb kostja pidevalt seadusega vastuolus olevas olukorras. Kostja kui professionaalne projekteerija peab tundma vastava valdkonna õigusakte ning kostja ei saa end vabandada väitega, et tema oma praktikas autoriõiguste järgimist oluliseks ei pea. Oluline on kohtu hinnangul see, et antud juhul kohustas poolte vahel sõlmitud leping kostjat ühemõtteliselt kontrollima, kas tema loodud töö on kooskõlas õigusaktide nõuetega. Sellise kohustuse jättis kostja täitmata. Nagu kohus varasemalt märkis, et saanud kostja ainuüksi eskiisprojekti kui materiaalse objekti valduse üleandmisest talle järeldada, et tal on olemas kõik autoriõigused selle eskiisprojekti kasutamiseks. Sellist eeldust autoriõigus seadus ette ei näe.
Kostja SKA OÜ lepingulised kohustused ja nende rikkumine
59.Hageja on käesolevas asjas leidnud, et ka teine kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi. Kostja SKA OÜ tegi esmalt ettepaneku loobuda koostööst OÜ-ga AD ja jätkata seda OÜ-ga H .
23.märtsil 2007.a teavitas SKA OÜ-d AD koostöö lõppemisest ja jätkamisest konkureeriva projektiga. SKA OÜ ei täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, jättes täitmata kohustuse kontrollida ja juhtida projekteerimistööde käiku ja nõustada projekteerijat (p. 3. 1. 6 ja 3. 1. 9) ning teavitada hagejat olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist (p. 5. 2). Oma ülesannete nõuetekohase ja hoolika täitmise korral oleks SKA OÜ asjatundjana tuvastanud, et OÜ H kasutab uue lahenduse väljatöötamisel lubamatult OÜ AD eskiisprojekti. Kui SKA OÜ oleks vajaliku hoolsusega täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, ei oleks hageja OÜ H poolt teostatud töid taolisel kujul vastu võtnud ega projekti kasutama asunud. Hageja ei nõustunud kostja SKA OÜ väitega, et viimase kohustused olid seotud vaid ehitus- tehnilise poolega.
60.Kostja SKA OÜ leidis, et ta ei ole lepingut rikkunud, kuna tema lepingulised kohustused piirdusid ehitustehnilise poolega. SKA OÜ-l oli keelatud tellija kirjaliku nõusolekuta kõrvale kalduda projekteerimise lähteülesannetest ning tema pädevusse ei kuulunud ka läbirääkimine
arhitektidega. Hageja ei informeerinud SKA OÜ-d kordagi sellest, et tal puuduvad autoriõigused OÜ AD või SV teoste kasutamiseks. Kostja ei saanud olla teadlik hageja ja ADOÜ ning SV vahelistest kokkulepetest ja läbirääkimistest. Kostja ei saanudki nendel läbirääkimistel osaleda, sest need peeti enne, kui hageja pöördus SKA OÜ poole.
61.VÕS § 619 sätestab, et käsundusleping on selline leping, millega üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt VÕS § 620 lõikele 2 peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 1 järgi peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.
62.Hageja ja kostja SKA sõlmisid 05.04.2007.a töövõtulepingu nr 07002-1 (toimiku lk 30-34) ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaatamata lepingu pealkirjale oli tegemist käsunduslepinguga. Lepingu eesmärgiks oli selle punkti 2.2. järgi multifunktsionaalse hoone projekteerimise projektijuhtimine ehituslikult efektiivse ja professionaalse ning kulude poolest ökonoomse lahenduse saavutamiseks. Kostja pidi lepingu punkti 2.2. kohaselt tuginema oma erialastele teadmistele ja korraldama hageja huvides projektide koostamise organiseerimise, projektide kooskõlastamise vajalike ametkondadega ning ehitusloa hankimise (p 2.2.1.). Lepingu punkt 2.3. nägi ette, et toimingute teostamiseks kaasatakse täiendavalt kolmandaid isikud, seejuures pidi kostja aitama hagejale ette valmistada projekteerimise lepinguid, millised allkirjastab hageja.
63.Täpsemalt nägi lepingu p 3.1. ete, et kostja ei tohtinud ilma hageja kirjaliku nõusolekuta kõrvale kalduda lähteülesandest. Vastavalt punktile 3.1.6. oli kostja ülesandeks toimingute, sh projekteerimistööde juhtimine ja kontroll ning projekteerijate nõustamine projektdokumentatsiooni koostamisel, samuti oli kostja kohustuseks lepingu punkti 3.1.7 järgi alltöövõtu lepingute ettevalmistamine tellijale. Kostja pidi ka kontrollima alltöövõtulepingute täitmist (lepingu p 3.1.8). Lepingu punktist 3.1.9. tulenes kostja kohustus kontrollida toimingute kvaliteeti. Lepingu punkt 5.2. nägi kostjale ette kohustuse teavitada hagejat viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt teenuste osutamist, toimingute tegemist või ajendada hagejat muutma selleks antud juhiseid.
64.Kohus nõustub hageja väidetega, et antud leping ei sisaldanud endas hageja juhist kasutada projektlahenduse koostamisel OÜ AD ja SV poolt koostatud eskiislahendust. Lepingus puuduvad sellele mistahes viited. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et lepingu kohaselt piirdusid kostja lepingulised kohustused vaid ehitustehniliste küsimustega. Lepingu punkt 2.3. nägi kostjale selgelt ette kohustuse valmistada ette lepingud projekteerijatega. Samuti oli kostjal kohustus lepingu punkti 3.1.6 järgi juhendada projekteerijaid ja lepingu punkti 3.1.7 järgi pidi kostja ette valmistama alltöövõtulepingud. Kostja pidi hagejat lepingu punkti 5.2. järgi viivitamatult teavitama kõigist asjaoludest, mis võisid lepingu täitmist mõjutada.
65.Kostjal professionaalse ettevõtjana lasus kohustus tagada, et projekteerija koostab projektdokumentatsiooni kooskõlas seadusega. Juhul, kui kostja SKA OÜ andis kostjale OÜ-le H üle varasema eskiisprojekti ning nägi, et kostja OÜ H asub seda oma eelprojekti loomisel kasutama, lasus kostjal lepingust tulenev kohustus informeerida hagejat vajadusest sõlmida leping algse eskiisi autoriga. Vaidlus puudub selles, et kostja vastava ettepanekuga hageja poole kordagi ei pöördunud. Isegi juhul, kui hageja oleks andnud kostjale juhise kasutada eelprojekti
koostamisel varasemat eskiisprojekti, oleks pidanud kostja juhtima hageja tähelepanu vajadusele hankida esialgse eskiisprojekti autori nõusolek või muuta oma juhiseid kostjale. Kostja sellist kohustust ei täitnud.
66.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et sisuliselt hakkas kostja SKA OÜ osutama hagejale projekteerimise projektijuhtimise teenust juba 2007.a alguses. Kohtule esitatud ADOÜ 21.02.2007.a projekteerimistööde pakkumisest (toimiku 1. kd, lk 36) nähtub, et see on tehtud kostjale SKA OÜ-le ja pakkumises tehti ettepanek nimelt XXX hoone projekteerimiseks. Hageja poolt kohtule esitatud arvest nr 004-07002 (toimiku 1. kd, lk 153) nähtub, et see on esitatud hagejale kostja SKA OÜ poolt 12.03.2007.a projektijuhtimise teenuse eest. Seega pidi kostja esitatud tõendite alusel olema juba enne temaga kirjaliku lepingu sõlmimist teadlik, et eksisteerib varasem eskiisprojekt, mille on koostanud OÜ AD ja SV.
67.Kostja poolt kohtule esitatud allkirjastamata nõupidamise protokollist nr 2 (toimiku 1. kd, lk 138) nähtub, et hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul 22.03.2007.a otsustati vahetada arhitekti ning uueks arhitektiks valiti LK. Hageja esitatud 08.03.2007.a nõupidamise protokollist nr 1 (toimiku 1. kd, lk 179-180) nähtub, et nõupidamisel osalesid hageja esindajad, kostja SKA OÜ esindajad ning arhitekt SV. Kostja SKA OÜ pidi nõupidamisel vastu võetud otsuse kohaselt valmistama hiljemalt 15.03.2007.a ette lepingud, kooskõlastama need hagejaga ja organiseerima nende allkirjastamise. Seega oli kostjal selgelt kohustus tagada projekteerijatega sõlmitud lepingute korrektsus. Kostja oli teadlik sellest, et SV on algse eskiisprojekti autor.
68.Tunnistaja P P`i ütlustest Harju Maakohtu 14.09.2011.a istungil (toimiku 2. kd, lk 47-50) nähtub, et hageja alustas läbirääkimisi kostja SKA OÜ-ga 2006.a lõpust. Läbirääkimised lõppesid tunnistaja ütlustes kohaselt sellega, et kostja hakkas protsessi juhtima alates 2007.a jaanuarist-veebruarist. Alguses oli projekteerijaks OÜ AD SV isikus. 2007.a I kvartalis tegi kostja SKA OÜ tunnistaja ütluste kohaselt hagejale ettepaneku projekteerija vahetamiseks. Kostja pakkus projekteerijaks OÜ-t H LK isikus. Tunnistaja ütluste kohaselt valmistas kõik lepingud ette kostja SKA OÜ ja hageja sõlmis lepingu OÜ-ga H . Vajalikud lähteandmed andis kostjale OÜ-le H üle kostja SKA OÜ. Tunnistajana üle kuulatud P P kinnitas, et ta osales tellija esindajana kõigil projekteerimiskoosolekutel ning tema tellija esindajana ei andnud LK OÜ-st H eskiisprojekti üle, vaid see oli tunnistaja poolt antud SKA OÜ-le. Tunnistaja on istungil öelnud: „Korra ühel koosolekul oli teemaks, kas AD eskiisprojekti tohib kasutada. Selle peale kinnitasid nii SKA IB kui ka LK, et tuleb hoopis uus projekt, SV eskiisprojekt on neile lähteandmete saamiseks.“
69.Eeltoodust nähtub, et eskiisprojekti andis kostjale OÜ-le H üle kostja SKA OÜ. Ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu, et hageja oleks andnud kostjale korralduse kasutada alusena varasemat eskiisprojekti. Tunnistaja ütlustest nähtub vastupidine – kostja eitas vajadust küsida eskiisprojekti algselt autorilt tema teose kasutamiseks luba, kuna OÜ H ei pidanud nimetatud eskiisprojekti oma eelprojekti koostamisel aluseks võtma. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjale SKA OÜ-le sai teatavaks, et kostja OÜ H siiski kasutab eskiisprojekti oma projekti loomisel, oleks kostja pidanud täitma lepingu punkti 5.2. ja teavitama sellest hagejat. Samuti lasus kostjal lepingu punkti 3.1.6. alusel kohustus kontrollida projekteerija tööd ning juhendada projekteerijat. Kostja oleks kontrollimisel saanud tuvastada, et kostja OÜ H ei loo uut ja iseseisvat projekti, vaid tuletatud teost eskiisprojektist. Sellises olukorra oleks kostja SKA OÜ saanud projekteerijat nõustada ja nõuda lepingule vastava uue projekti koostamist. Seega leiab kohus, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingu punkte 3.1.6 ja 5.2. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud oma rikkumist vabandavate asjaolude esinemist VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kostja ei saa rikkumise vabandamiseks väita, et hoopis hagejal oli kohustus informeerida kostjat, kas hagejal on või ei ole autoriõigused varasema eskiisprojekti kasutamiseks. Ainuüksi eskiisprojekti kui teose materiaalse objekti üleandmisest kostjale ei saanud kostja seesuguste õiguste olemasolu eeldada. Kostjal lasus lepingust tulenev kohustus tagada, et kõik
projekteerijatega sõlmitud lepingud on korrektsed ja seega oli kostjal endal kohustus kontrollida vajalike lepingute olemasolu kõigi projekteerijatega.
Hagejal tekkinud kahju ja põhjuslik seos
70.Kuivõrd kohus on tuvastanud kostjate poolt lepinguliste kohustute rikkumise, asub kohus järgnevalt analüüsima, kas hagejal on tekkinud nende lepinguliste kohustuste rikkumise tulemusena kahju, milliste eest on kostja hageja ees solidaarselt vastutavad. Hageja tõi välja, et Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2008.a määruse alusel tasumisele kuulunud 159 000 krooni on hagejal tekkinud kahju. Põhjuslik seos kostjate kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel seisneb selles, et kui OÜ H ei oleks kasutanud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga kokkulepitud tööde teostamisel lepinguvastast kolmanda isiku loomingut, ei oleks hageja vastu nõuet esitatud ja hageja ei peaks kandma kulutusi. Kostja SKA OÜ vastutab solidaarselt OÜ-ga H VÕS § 65 lg 1 alusel, sest tema lepingujärgseks kohustuseks oli tagada kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike nõuetekohaste projektide koostamine, projekteerimistööde juhtimine, kontroll ja hageja teavitamine olulistest asjaoludest.
71.Kostjad leidsid, et puudub põhjuslik seos nende väidetavate rikkumiste ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja OÜ H leidis, et teda ei kaasatud OÜ AD ja SV ning hageja vahelisse kohtuasja. Kompromissi sõlmimine selles asjas polnud vajalik, sest hagi rahuldamine oli vähetõenäoline. Kostja SKA OÜ leidis, et kohtuliku kompromissi alusel tasutud summa on autoriõiguse tasu, mille eest loovutas OÜ AD hagejale temale kuuluvad varalised õigused ja SV mittevaralised õigused. Seega ei tasunud hageja OÜ-le AD ja SV kahjuhüvitist, vaid hageja sai selle tulemusena õiguste omanikuks, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Kui tegu on kahjuga, on hageja ise selle tekkimises süüdi, sest ta ise pidas läbirääkimisi arhitektidega. Kui aga kohus leiab, et hagejale tekkis kahju, on kahju tekkimises süüdi OÜ H , sest just tema kasutas OÜ ADja SVtööd.
72.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei ole põhjendatud. Kostjate poolt lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju, milliste eest on kostjad solidaarselt vastutavad. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega tuleneb seadusest, et kui mõlemal isikul on tehingust tulenev kohustus, mille täitmist saab nõuda vaid korra, vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt.
73.VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku poolsel kohustuse rikkumisel nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega tuleneb seadusest, et kui isik rikub oma lepingulist kohustust, saab temalt nõuda lepingulise kohustusega tekkinud kahju hüvitamist.
74.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 alusel peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise
võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
75.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ADOÜ ja SV nõudsid hagejalt Tartu Maakohtule 23.04.2008.a esitatud hagiavalduses kahju hüvitamist autori varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumise eest, samuti õiguste rikkumise lõpetamist (toimiku 1. kd, lk 82-90). Hagejad tõid oma hagiavalduses välja, et nende ja hageja FIE APU talu vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut eskiisi kasutamiseks. Kostja SKA teatas ADOÜ-le ja SV 2007.a märtsis, et neid kaasatakse edasisele projekteerimisele ja kostja valmistab ette ka autorilepingu allkirjastamiseks. 23.03.2007.a aga teatas kostja SKA , et edaspidi jätkatakse konkureeriva eskiisprojektiga. Ehitusloa taotlemisel esitatud ja OÜ H loodud projekt oli koostatud ADOÜ ja SV eskiisi alusel, kuigi sisaldas mitmeid omavolilisi muudatusi.
76.Pooled sõlmisid hiljem tsiviilasjas nr 2-08-15698 kompromissi, mille kohus kinnitas 17.10.2008.a (toimiku 1. kd, lk 95-98). Kompromissi korras loovutas hageja ADOÜ kostjale temale kuuluvad varalised õigused eskiisprojektile FIE-le APU talu. Seega anti FIE-le APU talu täielik õigus koostatud eskiisprojekti piiramatult kasutada, muuta, edasi arendada jne. FIE APU talu tasus õiguste loovutamise eest 159 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Hageja täitis oma kompromissist tuleneva kohustuse (pangatehingute väljavõtted, toimiku 1. kd, lk 99-100).
77.Kohus ei nõustu kostja SKA OÜ väitega, et hageja poolt kohtuliku kompromissi alusel tasutud summa ei kujuta endast kahju, vaid tasu, mille eest sai hageja endale autoriõigused. Kohus ei nõustu ka kostja väitega, mille kohaselt oli hageja tekkinud olukorras ise süüdi, kuna ta ise pidas läbirääkimisi arhitektidega. Käesolevas asjas on kohus varasemalt tuvastanud, et kostja OÜ H pidi hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt koostama uue ja iseseisva hoone projekti, mitte looma tuletatud teose varasemast eskiisprojektist. Kostja SKA OÜ pidi kontrollima kostja OÜ H tööd ja nõustama viimast töö tegemisel. Mõlema kostja kohustuseks oli viivitamatult informeerida hagejat siis, kui tekkisid sellised asjaolud, mis oluliselt mõjutasid projekti valmimist ja töö tegemist. Kui kostja OÜ H oleks koostanud täiesti uue ja iseseisva projekti, ei oleks hagejal olnud vajadust tasuda OÜ-le AD ja SV autoritasu nende eskiisi kasutamise eest. Kui kostja SKA OÜ oleks kostja OÜ H tööd nõuetekohaselt kontrollinud, oleks ta juhtinud kostja OÜ H tähelepanu sellele, et viimane pidi koostama uue ja iseseisva projekti, mitte tuletatud teose. Kui kumbki kostjatest oleks hagejat teavitanud sellest, et OÜ H eelprojekti loomisel on kasutatud varasemat eskiisprojekti, oleks hageja saanud otsustada, kas sellist teost kasutama hakata või sellest üldse loobuda. Kui hageja ei oleks kasutanud kostja OÜ H eelprojekti, ei oleks hageja olnud OÜ AD ja SV ees vastutav autoriõigusega kaitstud teose lubamatu kasutamise eest ega pidanud maksma mistahes tasu. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 2.2. tulenes kostjale SKA OÜ-le kohustus saavutada hagejale kulude poolest ökonoomne lahendus. Olukorras, kus hageja juba teost ilma loata kasutas, puudus hagejal sisuliselt valikuvõimalus ning hagejal tuli kas hüvitada tekkinud kahju või tasuda autoritele kompromissi korras autoritasu. Kostja pidi lepingu kohaselt tagama, et hagejal ei tekiks asjatuid kulusid. Kostjad ei ole esitanud tasutud summa suurusele sisulisi vastuväiteid ega ole välja toonud, et autoritasuna kompromissi alusel tasutud summa oleks ebamõistlikult suur. Kostja lepinguliste kohustuste üheks eesmärgiks oli kaitsta hagejat seesuguste täiendavate kulutuste eest. Kuna mõlemad kostjad rikkusid oma tehingust tulenevaid samasisulisi kohustusi, on nad solidaarselt vastutavad hagejal tekkinud kahju eest. Kohus leiab, et hageja poolt kompromissina tasutud summa 159 000 krooni kujutab endast hageja kahju, kuna hageja soovis end kostjatega sõlmitud lepingute alusel kaitsta selliste tasude maksmise kohustusest.
78.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostjate vastu tuleb rahuldada. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 159 000 krooni ehk 10 161,95 eurot.
79.08.12.2010.a esitas hageja kohtule alternatiivse nõude. Hageja leidis, et juhul kui kohus ei rahulda hageja poolt kostjate vastu esitatud solidaarset nõuet, tuleks kostjalt SKA OÜ-lt mõista hageja kasuks välja 159 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Samuti palus hageja juhuks, kui kohus ei rahulda tema solidaarset nõuet kostjate vastu, mõista kostjalt OÜ-lt H hageja kasuks välja kahju 159 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuna kohus on rahuldanud hageja esmase alternatiivse nõude kostjate vastu, ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta hageja teise alternatiivse nõude kohta.
80.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostjate vastu viivisenõude. Hageja nõudis kostjatelt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras ning tõi välja, et hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summaks 15 146,04 krooni. Hageja palus mõista kostjatelt välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja teavitas kostjaid kohtuväliselt korduvalt oma nõuetest, sh 20.11.2008.a ja 17.02.2009.a (kirjad ja nende saatmist tõendavad dokumendid, toimiku 1. kd, lk 101-114). Kostjad ei esitanud vastuväiteid hageja viivise nõudele ega viivise arvestusele.
81.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodud sätetele tuginedes leiab kohus, et hageja viivisenõue kostjate vastu tuleb rahuldada. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 15 146,04 krooni ehk 968,01 eurot, mis on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Kostjatelt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 21.12.2009.a VÕS §-s 113 sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
82.Kohus märgib täiendavalt, et andis kostjatele aega oma sisuliste seisukohtade esitamiseks kuni 08.06.2012.a. Kostja OÜ H esitas oma menetlusdokumendi 11.06.2012.a. Hageja leidis kohtule 11.06.2012.a saadetud pöördumises, et kostja seisukoht on esitatud hilinemisega ja puudub alus kostja seisukohtade arvestamiseks. Kohus leiab, et vaatamata seisukohtade hilisele esitamisele ei toonud hilinemine endaga kaasa menetluse venimist, mistõttu kohus pidas võimalikuks arvestada kostja OÜ H 11.06.2012. a seisukohti.
83.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.