Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(10)

Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 2003. a. OÜ-lt Artig-Disain eskiisprojekti hagejale kuuluvale Mustlas Posti 43/45 asuvale kinnistule (nr. 3174039) planeeritava 2-korruselise ärija tervisekeskuse (edaspidi kaubanduskeskus) rajamiseks. Peale eskiisprojektiga tutvumist jõudis hageja otsusele, et soovib alustada kaubanduskeskuse rajamist ning oli huvitatud OÜ Artig-Disain eskiisprojekti edasiarendamisest. 5. aprillil 2007. a. sõlmis hageja SKA Inseneribüroo OÜ-ga lepingu kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks. SKA Inseneribüroo OÜ tegi projektijuhtimise teenuse raames OÜ-le Artig-Disain ettepaneku alustada läbirääkimisi kaubanduskeskuse eelprojekti, põhiprojekti ja tööjooniste valmistamiseks lepingu sõlmimiseks. Kuna läbirääkimised venisid, soovitas SKA Inseneribüroo OÜ hagejal OÜ-ga Artig-Disain koostööst loobuda ja jätkata seda OÜ-ga Harrival. 23. märtsil 2007. a. teavitas SKA Inseneribüroo OÜ-d Artig-Disain koostöö lõppemisest ja jätkamisest konkureeriva projektiga.

3(10)

SKA Inseneribüroo OÜ vastutab solidaarselt OÜ-ga Harrival VÕS § 65 lg. 1 alusel, sest tema lepingujärgseks kohustuseks oli tagada kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike nõuetekohaste projektide koostamine, projekteerimistööde juhtimine, kontroll ja hageja teavitamine olulistest asjaoludest vastavalt lepingu punktidele 2. 2, 3. 1. 6, 3. 19, ja 5. 2. SKA Inseneribüroo OÜ jättis nimetatud kohustused täitmata. Hageja ja SKA Inseneribüroo OÜ vahel oli sõlmitud käsundusleping vaatamata sellele, et see on pealkirjastatud töövõtulepinguna. SKA Inseneribüroo OÜ ei täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, jättes täitmata kohustuse kontrollida ja juhtida projekteerimistööde käiku ja nõustada projekteerijat (p. 3. 1. 6 ja 3. 1. 9) ning teavitada hagejat olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist (p. 5. 2). Kostja ei täitnud lepinguga võetud eesmärki – tagada kaubanduskeskuse nõuetekohase projektlahenduse valmimine. SKA Inseneribüroo OÜ oli projektijuhina teadlik OÜ ArtigDisain koostatud eskiisprojektist, sest SKA Inseneribüroo OÜ pidas läbirääkimisi eskiisprojekti võimaliku edasiarendamise suhtes. Oma ülesannete nõuetekohase ja hoolika täitmise korral oleks SKA Inseneribüroo OÜ asjatundjana tuvastanud, et OÜ Harrival kasutab uue lahenduse väljatöötamisel lubamatult OÜ Artig-Disain eskiisprojekti. SKA Inseneribüroo OÜ rikkus kohustust kontrollida OÜ Harrival poolt teostatud projekti nõuetekohasust ja jättis hageja teavitamata olulistest asjaoludest, mis takistasid valminud projekti õiguspärast kasutamist hageja poolt. Kui SKA Inseneribüroo OÜ oleks vajaliku hoolsusega täitnud lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, ei oleks hageja OÜ Harrival poolt teostatud töid taolisel kujul vastu võtnud ega projekti kasutama asunud. Siis poleks hageja pidanud maksma OÜ-le Artig-Disain hüvitist kaubandusekeskuse projekti kasutamise võimaluse eest. Kostja OÜ Harrival vastuväited OÜ Harrival hagi ei tunnistanud. OÜ-d Harrival ei kaasatud OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese ning hageja vahelisse kohtuasja. Kompromissi sõlmimine selles asjas polnud vajalik, hagi rahuldamine oli vähetõenäoline. OÜ Harrival ei ole rikkunud mistahes isiku autoriõigusi ning hageja sellekohane väide on tõendamata ja paljasõnaline. Eesti Arhitektide Liidu autoriõiguste töögrupi liikme Eva Hirvesoo arvamus seda ei tõenda. Arhitektid Sven Prints ja Urmas Muru on avaldanud arvamust, et autoriõiguste rikkumisega tegemist ei ole. Taolistel juhtumitel peaks otsuse vastu võtma Arhitektide Liidu töögrupi komisjon, kus komisjon otsustab, kas õigusi on rikutud, kusjuures komisjonile peaks olema esitatud kõik joonised ja materjalid. Kostja SKA Inseneribüroo OÜ vastuväited SKA Inseneribüroo OÜ täitis kõik töövõtulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt. Hageja heidab SKA Inseneribüroo OÜ-le ette, et viimane pidi teadma, et OÜ Harrival rikub OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese autoriõigusi, mistõttu kostja pidi olema suuteline tuvastama teostatud töö sarnasuse. See hageja seisukoht on paljasõnaline, sisutühi ja väär. SKA Inseneribüroo OÜ lepingulised kohustused piirdusid ehitustehnilise poolega. SKA Inseneribüroo OÜ kohustuseks oli multifunktsionaalse hoone projekteerimise projektijuhtimine selleks, et saavutada ehituslik efektiivsus ja professionaalsus. SKA Inseneribüroo OÜ-l oli keelatud tellija kirjaliku nõusolekuta kõrvale kalduda projekteerimise lähteülesannetest ning tema pädevusse ei kuulunud ka läbirääkimine arhitektidega. Hageja ei informeerinud SKA Inseneribüroo OÜ-d kordagi sellest, et tal puuduvad autoriõigused OÜ Artig-Disain või Sven Viirese teoste kasutamiseks. Seega ei saanud ta olla teadlik ka hageja, Artig-Disain OÜ ja Sven Viirese vahelistest kokkulepetest ja läbirääkimistest. Kostja ei saanudki nendel läbirääkimistel osaleda, sest need peeti enne, kui hageja pöördus SKA Inseneribüroo OÜ poole. Otsuse arhitekti vahetamise kohta võttis vastu

4(10)

hageja, mis nähtub ka nõupidamiste protokolli punktist 1. Kostja ei osalenud ka nendel läbirääkimistel. Hagejale ei ole kahju tekkinud või on ta endale kahju tekkimises ise süüdi või on kahju tekkimises süüdi OÜ Harrival. Kohtuliku kompromissi alusel tasutud summa on autoriõiguse tasu, mille eest loovutas OÜ Artig-Disain hagejale temale kuuluvad varalised õigused ja Sven Viires mittevaralised õigused. Nimetatud õigused seonduvad projekteerimistöödega kaubanduskeskuse rajamiseks või kaasnevad või tulenevad nimetatud tööde teostamisest. Eeltooduga andis Sven Viires piiramatu õiguse tema poolt loodud teose kasutamiseks hagejale. Seega ei tasunud hageja OÜ-le Artig-Disain ja Sven Viiresele kahjuhüvitist, vaid hageja sai selle tulemusena õiguste omanikuks, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Kui kohus leiab, et hagejal siiski kahju tekkis, on hageja ise süüdi endale kahju tekkimises, kuna pidas ise läbirääkimisi arhitektidega ning sõlmis nendega ka erinevaid kokkuleppeid. Ka kohtuliku kompromissi sõlmis hageja. Kostja läbirääkimiste käiku ei mõjutanud ja kohtuvaidluses oma seisukohti välja öelda ei saanud. Kui aga kohus leiab, et hagejale tekkis kahju, kuid hageja ei ole talle kahju tekkimises süüdi, on kahju tekkimises süüdi OÜ Harrival, sest just tema kasutas OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese tööd, mida tõendab e-kiri, milles hageja kirjutab, et teine arhitekt ei hakanud täiesti uut plaani välja mõtlema, küll aga muutus välimine kontseptsioon. SKA Inseneribüroo OÜ ei saanud mõjutada OÜ Harrival tööde teostamist, sest lepingu OÜ-ga Harrival sõlmis hageja ja SKA Inseneribüroo OÜ ei olnud selle lepingu osapooleks. Isegi kui SKA Inseneribüroo OÜ oleks rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja hageja oleks kahju saanud, puuduks SKA Inseneribüroo OÜ lepingulise rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. SKA Inseneribüroo OÜ võimuses ei olnud ära hoida OÜ Harrival poolt OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese teose kasutamine, millega rikuti viimaste autoriõigusi. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 14. oktoobri 2011. a. otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt ei ole pooltel vaidlust selles, et 2003. a. tellis hageja OÜ-lt ArtigDisain eskiisjoonised Mustlasse, Posti 43/45 planeeritava 2-korruselise kaubanduskeskuse rajamiseks (tl. 19 – 28); kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks sõlmis hageja 2007. a. lepingu SKA Inseneribüroo OÜ-ga ning 5. aprillil 2007. a. vormistati kirjalik töövõtuleping (tl. 30 - 34); SKA Inseneribüroo OÜ tegi OÜ-le Artig-Disain ettepaneku alustada läbirääkimisi, mille eesmärgiks oli kaubanduskeskuse eelprojekti, põhiprojekti ja tööjooniste valmistamine (tl. 36); kuna läbirääkimised venisid, loobuti koostööst OÜ-ga Artig-Disain ja SKA Inseneribüroo OÜ soovitusel jätkati koostööd OÜ-ga Harrival, selleks sõlmisid hageja ja OÜ Harrival 13. aprillil 2007. a. töövõtulepingu kaubanduskeskuse eel-, põhi- ja tööprojekti koostamiseks (tl. 37 - 49); 24. augustil 2007. a. lõpetati leping poolte kokkuleppel enne lõpliku tulemuse saavutamist (tl. 47). Selleks ajaks oli valminud vaid eelprojekt, põhiprojekt ja tööjoonised olid koostamata, tehtud töö võttis hageja OÜ-lt Harrival vastu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl. 48); 28. septembril 2007. a. sõlmisid hageja ja OÜ Harrival täiendava kokkulepe, millega kõik töövõtulepingu alusel OÜ Harrival loodud teose varalised õigused läksid üle hagejale (lk 49 p 1.3.); eelprojekti alusel (tl. 50 - 67) väljastas Tarvastu Vallavalitsus 18. märtsil 2008. a. Mustla ärihoone ehitamiseks ehitusloa (tl. 67 - 81);

5(10)

20. juuni 2008. a. määrusega tagas kohus tsiviilasjas 2-08-15698 hagi (tl. 91 - 93); hageja sõlmis OÜ-ga Artig-Disain kohtumenetluses kompromisslepingu, mille Tartu Maakohus kinnitas 17. oktoobri 2008. a. määrusega (tl. 95 - 96); kompromissi tingimuste kohaselt loovutab Artig-Disain OÜ kompromissi jõustumisest alates FIE-le Anton Peeki Undi talu kõik temale kuuluvad varalised õigused ja Sven Viires lubab piiramatult kasutada oma mittevaralisi autoriõigusi, mis seonduvad Artig-Disain OÜ ja Sven Viirese poolt teostatud projekteerimistöödega (eskiisprojekti koostamine) hoone rajamiseks Posti 43/45, Mustla alevikus, Tarvastu vallas, Viljandimaal või kaasnevad või tulenevad nimetatud tööde teostamisest, s. h. annavad Artig-Disain OÜ ja Sven Viires FIE-le Anton Peeki Undi talu täieliku õiguse koostatud eskiisprojekti piiramatult kasutada, muuta, edasi arendada, teostada jne. FIE Anton Peeki Undi talu tasub OÜ-le Artig-Disain nimetatud varaliste õiguste loovutamise eest, s. h. nõusoleku eest koostatud eskiisprojekti piiramatult kasutada, muuta, edasi arendada, teostada jne. kokku 159.000 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Hageja on nimetatud kohtumääruses märgitud kohustused täitnud (tl. 93 ja 178). Pooltel on vaidlus selles, kas kostjad on oma lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees rikkunud, kas hagejal on kahju tekkinud ning kas hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostjapoolsete lepingute rikkumistega või mitte. Hageja sõlmis OÜ-ga Harrival 13. aprillil 2007. a. töövõtulepingu VÕS § 635 lg. 1 kohaselt, kuna lepingu objektiks oli lepingu p. 2. 2 kohaselt Posti 43/45, Mustlas, Viljandi maakonnas 2-korruselise multifunktsionaalse hoone arhitektuurse osa eel-, põhi- ja tööprojekti teostamine (tl. 37). Töövõtja pidi kokkulepitu kohaselt saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse ehk töö ning tellija maksma selle eest tasu (lepingu p.

6(10)

omandas hageja autoriõiguse tasu eest OÜ-lt Artig-Disain temale kuuluvad varalised õigused ja Sven Viireselt mittevaralised õigused. Kuna nimetatud kompromissi tulemusena tekkis hagejal õigus OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese poolt loodud teost kasutada, mida hageja tegigi, sest OÜ Harrival võttis kaubanduskeskuse eelprojekti kasutamisel aluseks OÜ ArtigDisain ja Sven Viirese poolt teostatud eskiisprojekti, mille üle pooltel vaidlus puudub, ei ole nimetatud summa käsitletav hageja kahjuna, mida tal oleks õigus välja nõuda kostjatelt kui töövõtjalt ja käsunditäitjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel. Kuna hagejal ei tekkinud kahju maakohtu 17. oktoobri 2008. a. määruse täitmisega, puudub vajadus analüüsida poolte väiteid lepingute rikkumistest ja põhjuslikest seostest hagejal tekkinud kahju ja lepingute rikkumiste vahel, sest hagejal kahju puudumisel tuleb hageja nõue kostjate vastu jätta rahuldamata. Samadel põhjendustel puudub vajadus käsitleda ka VÕS § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Kuna hagejal kahju ei tekkinud, puudub vajadus võtta seisukoht ka selles, kas kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt või kuuluvad rahuldamisele hageja alternatiivsed nõuded kummagi kostja vastu. Kuna hageja hagi põhinõude osas jääb rahuldamata, puudub hagejal alus nõuda kostjatelt ka viivise tasumist. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Maakohus on olulises mahus hagi lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud ja tõendid jätnud käsitlemata ning hindamata ning on andnud tõendile ebaõige hinnangu. Maakohtu otsus on olulises osas ka põhjendamata. Kui OÜ Harrival ei oleks õigusvastaselt ja lubamatult kasutanud kaubanduskeskuse projekti koostamisel kolmandate isikute loomingut, vaid teinud täiesti uue projekti, nagu hagejale ka lubati ja kinnitati, ning SKA Inseneribüroo OÜ oleks lepingulist juhtumis- ja järelvalvefunktsiooni täitnud nõuetekohaselt, ei oleks esinenud OÜ Artig-Disain või Sven Viirese varaliste ja mittevaraliste õiguste rikkumist, OÜ Harrival kaubanduskeskuse projekt oleks olnud õiguspäraselt kasutatav ning hagejal oleks puudunud igasugune vajadus tasuda OÜ-le Artig-Disain või Sven Viiresele täiendavat raha, et omandada õigus koostatud projekti kasutada. OÜ Harrival pidi töövõtulepingu tulemusena valmistama kaubanduskeskuse uudse lahenduse, mitte kasutama OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese eskiisprojekti. Maakohus jättis tuvastamata, mida kostjad pidid tegema. Maakohtu seisukoht selle kohta, et kahju ei tekkinud, võiks olla mõistetav olukorras, kus hageja oleks omandanud kolmandatelt isikutelt kaubanduskeskuse eskiisprojekti edasiarendamiseks vajalikud õigused enne OÜ Harrival poolt eelprojekti koostamisele asumist, mitte aga olukorras, kus vastavad õigused tuli omandada OÜ Harrival ja SKA Inseneribüroo OÜ poolt toime pandud rikkumiste tõttu. Hageja hinnangul oli OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese hagiavaldus piisavalt motiveeritud ja hagi rahuldamine tõenäoline ning kokkuleppe sõlmimine kohtuvaidluse lõpetamiseks oli rahaliselt vähem kahju tekitav. Olukorras, kus hageja oli eelnevalt töövõtulepingu alusel tasunud OÜ-le Harrival kaubanduskeskuse projekti koostamise eest ning käsunduslepingust tulenevalt SKA Inseneribüroo OÜ-le vastava projekti koostamise organiseerimise eest, tuleb OÜ Harrival poolt koostatud kaubanduskeskuse projekti kasutamise võimaldamise eest kolmandale isikule täiendavalt tasumisele kuulunud 159.000 krooni käsitleda hageja kahjuna, mille eest vastutavad kostjad, kes ei täitnud oma lepingujärgseid ja seadusest tulenevaid kohustusi. Hagi oleks tulnud täielikult rahuldada. Apellatsioonimenetluses uue otsuse tegemine ei ole maakohtu rikkumiste ulatust arvesse võttes võimalik, kuivõrd uue sisulise otsuse tegemine eeldaks vaidluse lahendamiseks olulise faktikogumi esmakordset tuvastamist (eelkõige kostjatepoolsed lepingurikkumised ja sellega põhjuslikus seoses olev kahju), millisel juhul kaotaksid aga pooled

7(10)

kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Vastustajate seisukoht Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et otsuse tegemisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud menetlusõiguse norme, otsus tuleb seetõttu kooskõlas TsMS § 656 lg. 1 punktiga 5 ja lõikega 2 ning § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Et maakohus on olulises osas jätnud tuvastamata asja lahendamiseks tähtsate faktiliste asjaolude kogumi (TsMS § 656 lg. 1 p. 5) ega ole ka menetlusosalistega asjas olulisi vaidluse all olevaid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud (TsMS § 656 lg. 2 ja § 351 lg. 1) ning eelmenetluses menetlusosaliste faktilisi ja õiguslike väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta piisaval määral välja selgitanud (TsMS § 656 lg. 2 ja § 392 lg. 1 p. 3), ei ole ringkonnakohtul endal võimalik asjas uut sisulist otsust teha. Hageja märkis hagiavalduses oma rahalist nõuet põhjendades, et sõlmis lepingud OÜga Harrival Mustlasse Posti 43/45 planeeritava hoone rajamiseks vajalike projektide koostamiseks ja OÜ-ga SKA Inseneribüroo projekteerimistööde organiseerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. Oma kostjate vastu esitatud rahalise nõude põhjendamiseks tõi hageja esile, et OÜ Harrival rikkus projekteerimistööde tegemiseks sõlmitud lepingut, kui kasutas tellitud eelprojekti tegemiseks õigusvastaselt OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese loomingut, OÜ SKA Inseneribüroo lepingurikkumine seisneb aga selles, et nimetatu ei taganud eelprojekti vastavust nõuetele, sealhulgas seda, et projekti koostamisel ei oleks õigusvastaselt rikutud kolmandate isikute õigusi. Seega rajas hageja oma kahju hüvitamise nõude kostjate lepingurikkumistele. Lepingurikkumisega tekitatud kahjuks pidas hageja kulutusi, mis tal tuli teha selleks, et hüvitada OÜ-le Artig-Disain ja Sven Viiresele nende autoriõiguste rikkumine, mis seisnes nende loodud teoste kasutamises OÜ Harrival poolt Mustlasse Posti 43/45 planeeritava hoone eelprojekti koostamisel. Maakohus tuvastas otsuses, et 2003. a. tellis hageja OÜ-lt Artig-Disain eskiisjoonised Mustlasse, Posti 43/45 planeeritava 2-korruselise kaubanduskeskuse rajamiseks ning et kaubanduskeskuse ehitamiseks vajalike projektide koostamise organiseerimiseks, projekteerimistööde juhtimiseks ja kontrollimiseks sõlmis hageja lepingu SKA Inseneribüroo OÜ-ga, kellega 5. aprillil 2007. a. vormistati kirjalik töövõtuleping; SKA Inseneribüroo OÜ ettepanekul loobuti koostööst OÜ-ga Artig-Disain ja jätkati koostööd OÜ-ga Harrival, kellega hageja sõlmis 13. aprillil 2007. a. töövõtulepingu kaubanduskeskuse eel-, põhi- ja tööprojekti koostamiseks; leping lõpetati 24. augustil 2007. a. poolte kokkuleppel, kusjuures selleks ajaks oli valminud vaid eelprojekt, mille hageja võttis vastu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

8(10)

Hageja on selle kohustuse täitnud. Neid faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Otsuses märkis kohus õigesti, et pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjad on oma lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees rikkunud, kas hagejal on kahju tekkinud ning kas hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostjapoolsete lepingute rikkumistega või mitte. Maakohus kvalifitseeris pooltevahelised õigussuhted, leides, et hageja ja OÜ Harrival vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja ja OÜ SKA Inseneribüroo vahel käsundusleping ning taolise kvalifikatsiooniga nõustusid ka vaidluse osalised. Ringkonnakohus nõustub samuti taolise pooltevaheliste õigussuhete kvalifikatsiooniga. Maakohus leidis otsuses õigesti ka, et vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas kostjad on oma hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud, tegelikult ei tuvastanud maakohus aga, millised olid kostjate täpsemad kohustused vaidlusaluste lepingute järgi ega samuti, kas kostjad on neid lepingulisi kohustusi rikkunud või mitte, sealhulgas, kas kokku lepiti OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese poolt eelnevalt koostatud töö edasiarendamises või täielikult uue töö tegemises. Et maakohus ei tuvastanud kostjate kohustuste täpsemat sisu ega seda, kas kostjad on lepinguid rikkunud, siis ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda ka seda, kas kostjate käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hagi rahuldamata jätmist põhjendas maakohus ainuüksi väitega, et OÜ-le Artig-Disain makstud rahasumma ei ole käsitletav hageja kahjuna. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on teinud kulutusi, et tasuda OÜ-le Artig-Disain hüvitist õiguste rikkumise eest, mis seisneb väidetavalt OÜ Harrival poolt eskiisprojektis OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese autoriõiguse objektiks oleva teose kasutamises. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu ei saaks niisuguseid kulutusi juba iseenesest pidada hageja kahjuks sellest tulenevalt, et hageja sai kulutuste vastu õiguse kasutada OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese loomingut. VÕS § 128 lg. 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg. 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg. 3 kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega saavad kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud iseenesest olla hüvitamisele kuuluvaks kahjuks. Niisuguseid kulutusi ongi hageja väidetavalt teinud, need kulutused saavad põhimõtteliselt olla hageja kahjuks ja seega on maakohus jätnud hagi ebaõigel põhjendusel rahuldamata. Hageja on väitnud, et kui kostjad oleksid oma kohustusi kohaselt täitnud, siis ei oleks ta pidanud kulutusi eespoolmärgitud teosele õiguste omandamiseks tegema. Vaidluse lahendamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja ja kostjate vaheliste lepingute täitmine kostjate poolt eeldas hageja poolt kulutuste tegemist seoses OÜ Artig-Disain ja Sven Viirese teose kasutamisega. Selleks tuli tuvastada, milles olid vaidluse pooled leppinud kokku seoses vaidlusaluse väidetavalt autoriõigusega kaitstud teose kasutamisega: kas OÜ Harrival võis seda teost poolte kokkuleppe kohaselt kasutada ja edasi arendada või pidi ta tegema originaalse eskiisprojekti; kui ta võis seda kasutada, siis millised olid selle kasutamise tingimused, kas kostjatel oli kohustus asjatundjana hageja tähelepanu sellega seoses millelegi juhtida jmt. OÜ SKA Inseneribüroo osas tuli tuvastada, millised olid nimetatu kohustused projektijuhina seoses varasema töö kasutamisega. Alles seejärel on võimalik tuvastada, kas kostjad on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kui maakohus tuvastab lepinguliste kohustuste rikkumise, tuleb tuvastada, kas hagejal kahju tekkimise ja kostjate poolt lepingu rikkumise vahel on põhjuslik seos. Selleks tuleb muuhulgas kindlaks teha, kas OÜ ArtigDisain ja Sven Viirese tehtud eskiisprojekt, mida OÜ Harrival oma töö tegemisel kasutas, on

9(10)

autoriõigusega kaitstav teos. Kui ei ole, siis tuleb hinnata seda, kas hageja poolt nimetatutele hüvitise maksmine on kostjatepoolse lepingurikkumise tagajärg. Menetluskulud menetlusosaliste vahel tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.