Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise, viivise ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind
1418.56 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing N (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja IP Hageja lepinguline esindaja Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, Pilliroo 1-1, Püünsi, Viimsi vald, 74013 Harjumaa, elektronpost [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Tarmo Sulg (elektronpost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja IP Hageja lepinguline esindaja Merle Liivrand Kostja lepinguline esindaja Tarmo Sulg
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) Osaühingu N kasuks kahjuhüvitis 1280.48 eurot, seisuga 02.11.2012 viivis 58.94 eurot ja viivis alates 03.11.2012 kuni põhinõude (1280.48 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)
2-12-29420 § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetlusosaliste menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostjalt välja mõista menetluskuludena 573.50 eurot hageja kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.11.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Osaühingu N (hageja) esitas 27.07.2012 maakohtule hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise, viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse alusel 19.03.2012 umbes kella 20.25 ajal toimus Tallinnas Vabaduse pst ja Pärnu mnt Laagri poolses teede ühinemiskohas liiklusõnnetus, milles osales hagejale kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz reg nr xxx, mida juhtis IP, kes sõitis sõidutees olevasse märgistamata löökauku. Selle tagajärjel tekkis parempoolsele esimesele ja tagumisele rehvile muhk, purunes velg ning deformeerus esisilla konstruktsioon. Sõiduki kasutamine tänavaliikluses muutus sellises seisundis võimatuks. Hageja kutsus välja politsei, kes fikseeris tees olnud augu, sõiduki silmaga nähtavad vigastused ning juhtum on registreeritud politseis. Sama löökaugu tõttu sattus liiklusõnnetusse järjest vähemalt 16 sõiduautot. Auto ülevaatamisel tuvastati, et esimest ja tagumist parempoolset ratta rehvi ja velge ei olnud võimalik enam tänavaliikluses kasutada – need olid löökaugu servast saadud löögi tagajärjel seestpoolt purunenud, mistõttu olid rehvidele tekkinud muhud. Enne seda oli sõiduauto hooldatud ja remonditud. Viimane korraline tehnilise seisukorra kontroll ja hooldus teostati sõidukile 08.07.2012. Tekkinud kahju likvideerimiseks tuli esmalt teostada veermiku kontroll, asendada katkised rehvid tervetega, kontrollida sillad, tasakaalustada rattad. Kulu eeltoodud tööde eest on 61.08 eurot. Mõranenud oli ka parem esimene valuvelg ja saadud löögist on deformeerunud esisilla konstruktsioon. Eelnimetatud tööde maksumus on 1485.15 eurot. Vältimaks alusetu rikastumise tekkimist vähendab hageja nõude suurust varuosade (velg, kaks rehvi, käändtelg) hinna arvelt u 15% ja nõuab kostjalt kahjuhüvitist 1280.48 eurot. Hageja esitas 23.03.2012 kostjale avalduse kahju hüvitamiseks. Kostja jättis avalduse rahuldamata.
2-12-29420
Hageja leiab, et ohtlik löökauk oli kostja poolt nõuetekohaselt tähistamata. Majandus- ja kommunikatsioonimister on teeseaduse (TeeS) § 10 lg 2 alusel kehtestanud 17. detsembri 2002 määrusega nr 45 „Tee seisundinõuded“, mille § 12 kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Nimetatud löökauk oli liikluskorraldusvahenditega tähistamata. Hoiatusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei anna liiklejale selgelt märku, et kusagil asetseb löökauk, mis sealt läbi sõites sõiduki liiklusohtlikuks muudab. Vähemalt neljarealisel ühistranspordiga sõiduteel, mille ühel sõidurajal asub ohtlik löökauk, ajutise hoiatusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega teeomaniku poolt ei ole tarvitusele võetud kõiki abinõusid. Sellise sügava ja terava servaga löökaugu puhul on tegemist liiklejaid oluliselt ohustava ohuallikaga, mille puhul ei saa piirduda terminiga „ebatasane tee“. Hoiatusmärgi nr 152 "Ebatasane tee" puhul saab eeldada teekatte ebatasasusi, mis liiklusvahendi edasist kasutamist liikluses ohtlikuks ja seetõttu võimatuks ei muuda. Teeseisundi nõuete § 3 lg 1 kohaselt tähistatakse teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kui teed ei ole suletud ja liiklust või kiirust ei ole piiratud, on juhil õigus eeldada, et liiklemine antud teelõigul on ohutu. Täpselt nii eeldas seda ka hageja. Teel olev löökauk oli liiklusmärgiga (nr 186 „Muud ohud“) ja täiendava lisatahvliga (nr 811 „Kaugus objektini“ - näitab kaugust ohtliku kohani, nr 821 „Mõjupiirkond“ – näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust) tähistamata. Liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei ole liiklust piirav märk. Juhte informeeriks selgemalt ohu kohta ning aitaks kahju ära hoida märgid nr 421-423 „Ümberpõike suund“, keelumärk nr 351 „Suurim kiirus“ või „Kiiruse piirangu ala“, mis piiravad kiiruse 30 km/h või alla selle, osutavad juhile ohtlikku teelõiku või ala, „Vastassuuna eesõigus“. Liiklusmärk nr 186 hoiatab liiklusohtlikust teelõigust või liiklusohtlikust kohast. Ohu iseloom tuleb näidata lisatahvliga. Antud tänav on neljarealine, mis võimaldanuks väga lihtsalt ühe rea tee remondi ajaks ajutiselt sulgeda. Hageja nõuab kahju hüvitamist TeeS § 37 lg 6 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et teeomaniku vastutus tekkinud kahju eest on välistatud. Vabaduse pst-l on liiklustiheduseks 20 608 sõidukit ööpäevas, mistõttu liikluspiirangutest teavitamiseks valitud viis oli optimaalseim võimalus linnaliikluse ohutuks ja häireteta korraldamiseks. Teelõik oli alates 13.03.2012 tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“, mistõttu asus õnnetuse põhjustanud löökauk hoiatusmärgi nr 152 mõjupiirkonnas. Hoiatava liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 17, mille järgi märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Nimetatud määruse § 4 lg 1 järgi hoiatusmärgid teatavad juhile eesoleva ohu iseloomu. Vastavalt ohu iseloomule peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest või sõidukite tegelikest sõidukiirustest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust (§ 4 lg 2).
2-12-29420 Kostja võttis tarvitusele kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt ja kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 lg 1 järgi. Kuna kahju tekkis täielikult hagejast tulenevatel asjaoludel, ei kuulu kahju hüvitamisele. Samuti leiab kostja, et toimunud liiklusõnnetus ja liikluskahjude likvideerimiseks koostatud remondipakkumine ei ole tervikuna põhjuslikus seoses. Remondikalkulatsioonis on kirjeldatud parema uue käändtelje ost ja vahetus, kahe uue rehvi ost ja paigaldus, sildade kontrollmõõtmine, pidurite deaktiveerimine ja aktiveerimine, abimaterjalide kasutamine ning uus valuvelg. Uue käändtelje ost ja paigaldus, sellega seotud pidurite deaktiveerimine ja aktiveerimine ning uue valuvelje soetamise vajadus ei tulene toimunud kahjujuhtumist vaid suurest läbisõidust (263 128 km). Käändtelje vigastamise kohta liiklusõnnetuse tagajärjena puuduvad tõendid. Valuvelje siseküljel fikseeritud mõra ei kattu rehvi vigastamise kohaga, mistõttu võib eeldada, et kõnealune vigastus pärineb mõnest muust kahjujuhtumist. Lisaks on tegemist vigastusega, mida on võimalik remontida, kuid mis ei anna alust uue valuvelje ostmiseks. Seega ei ole 56.5% ulatuses kirjeldatud tööde ja varuosade maksumusest põhjuslikus seoses kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaoluga. Seega, kui kohus hagi rahuldab, tuleb nõuet vähendada liiklusõnnetusega mitteseoses olevate varuosade maksumuse (391.99+79.54+9.54+224.72+käibemaks) 846.95 euro võrra. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Puudub vaidlus, et 19.03.2012 sõitis IP hagejale kuuluva sõiduautoga Mercedes-Benz reg nr xxx Tallinnas Vabaduse pst ja Pärnu mnt Laagri poolses teede ühinemiskohas kell 20.25 läbi löökaugu, mis vigastas sõiduautot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 33-36, 81). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 30, fotod tl 12-29).
5.Pooled vaidlevad, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning milline on tekkinud kahju suurus. Asjas on tõendatud, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli alates 13.03.2012 paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 82) ning puudub vaidlus, et hageja sõitis sealt mööda. Samas on olulise asjaoluna leidnud tõendamist, et kuigi sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152, siis löökauk asus u 300 meetrit pärast nimetatud liiklusmärki. Hageja seadusliku esindaja seletuse kohaselt asus löökauk vahetult pärast ristmiku maja nr 453g juures (kaart tl 83, tl 132). Kostja ei vaidle tuvastatud löökaugu asukohale vastu (tl 132). Seega on vaidlus selle üle, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täinud ning kas ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest.
6.Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
7.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud
2-12-29420 nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
8.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökauk oli läbimõõduga üle 20-cm ja sügavus üle 5-cm. Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20cm ja sügavusega üle 5-cm.
9.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
10.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et u 300 meetrit enne löökauku oli paigaldatud märk
152.Tulenevalt Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse teatest tuvastas politseipatrull, et sõidutees on suur tähistamata auk (t l 30, fotod tl 25-26). Asjaolu, et tees olevat auku ei olnud võimalik märgata või sellest ümber sõita tõendab kaudselt ka asjaolu, et sellel õhtul toimus seal 16 sarnast juhtumit (tl 37).
11.Kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Hageja ei saanud paigaldatud liiklusmärgist
2-12-29420 järeldada, et märgistatud „Ebatasane tee“ tähendab u 300 meetrit eemal asuvat löökauku, mida tuleb vältida. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
12.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
13.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
14.Hageja on sõiduautol lasknud teostada veermiku kontrolli, rehvide vahetuse, sildade kontrolli ja rataste tasakaalustamise, mille eest on hageja tasunud 61.08 eurot (tl 32). Sõiduauto parandamise kuludeks on 1485.15 eurot, mis sisaldab endas: parema esikäändtelje maha/peale monteerimine, rehvide vahetus, sildade kontrollmõõtmine, lisatöö: SBC pidurite deaktiveerimine ja aktiveerimine, abimaterjalid, kaks rehvi, käändtelg, valuvelg (tl 31). Kohtu hinnangul on tõendatud, et velg ja rehvid on purunenud löökaugust läbisõitmise tagajärjel (tl 12). Hageja väitel said vigastada ühe hooaja kasutuses olnud rehvid. Hageja on tõendanud, et enne õnnetust oli sõiduauto tehniliselt korras. 06.04.2012 teostati sõiduki veermiku kontroll ja remont, sõidukil vahetati ära roolivarda ots, šarniir ja kaks rattalaagrit. Viimane korraline tehnilise seisukorra kontroll ja hooldus teostati 08.07.2012 (tl 113-115).
15.Asjaolu, et tehtud kulutused on sõiduauto parandamiseks vajalikud, on tõendatud SEAS-i teatisega, milles on kirjeldatud sõiduauto vigastusi ja detailselt põhjendatud osade vahetamise vajadust (tl 116-117). Nimetatud teatises on asjatundja avaldanud, et sõiduauto vigastused saavad olla tekkinud löökaugust läbi sõites või millestki üle sõites. Teatise järgi ei ole sõiduautol tuvastatud vigastusi, mis võiksid olla tingitud sõiduauto loomulikust kulumisest. Kostja väide, et käändtelje vahetamise tingis sõiduki suurest läbisõidust tulenev kulumine, on paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei loe kohus tõendatuks kostja poolt kahe foto põhjal esitatud väidet, et rehvi või velje vigastus on tekkinud mõnel muul põhjusel (tl 130-131). See väide on ümber lükatud teiste fotode ning teatisega.
16.Eelviidatud tõenditega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja sõiduk oli enne
2-12-29420 liiklusõnnetuse toimumist tehniliselt korras ning kõik pakkumistes kajastatud tööd ja varuosad olid vajalikud sõidukil esinenud kahjustuste likvideerimiseks (tl 31-32). Sõiduautol esinevate vigastuste täpne tuvastamine ja nende kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamine on erialaspetsialistide, sealhulgas sõidukite teenindusettevõtete pädevuses. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Olukorras, kus hageja tõendas, milliseid varuosi tuli õnnetuse tõttu vahetada ja milliseid töid teostada, lasus kostjal kohustus tõendada vastupidist ehk seda, et varuosade vahetamine või tööde teostamine antud sõiduauto kahjustuste puhul vajalik ei olnud. Kostja selliseid asjaolusid tõendanud ei ole. Hageja on vähendanud kahjuhüvitist velje, kahe rehvi ja käändtelje hinna arvelt u 15%. Seega puudub vajadus täiendavalt varuosade hinda vähendada seetõttu, et tegemist oli uute varuosadega.
17.Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel. Kohus ei nõustu asjas kogutud tõendeid hinnates kostja väidetega, milliste kohaselt ei ole tõendatud hagejale pakkumistes kirjeldatud ulatuses kahju tekkimine. Samuti leiab kohus, et kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele.
18.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks on 8 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 23.03.2012, e kohtuväliselt kostjale kahju hüvitamise nõude esitamisest (tl 33). Nõude sissenõutavaks muutumisel tuleb arvestada VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 sätestatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisega, mis kohtu hinnangul saab olla 14 päeva. Seega on kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg 07.04.2012. Seisuga 02.10.2012 on sissenõutavaks muutunud viivisenõue (so 210 päeva) 58.94 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada.
19.TsMS § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
2-12-29420 TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu 150 eurot ja lepingulise esindaja kulude 558 eurot väljamõistmist. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule teadaolevalt on hageja lepinguline esindaja esitanud kohtule mitu sarnast hagi, mistõttu leiab kohus, et põhjendatud on vähendada hagi koostamisele kulunud aega 1.5 tunnile. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena kokku 573.50 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.