Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Asjaolud ja hageja nõue A K esitas 30.08.2011 hagi Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ainukasutuses on garaažiboksid nr 235 ja nr 300. 06.07.2011 toimus kostja liikmete üldkoosolek. Päevakorra esimese punktina oli garaažihoone eksplikatsiooni ja korteriomanditeks jagamise plaani arutelu ja kinnitamine. Üldkoosolek võttis selles osas vastu otsuse kinnitada garaažihoone eksplikatsioon ning korteriomanditeks jaotamise plaan, mis tehti likvideerija I.K tellimisel ja anti kostjale üle OÜ TLN TIB poolt 20.06.2011. Eelnimetatud otsus on seadusega ja põhikirjaga vastuolus, sest tõele ei vasta likvideerija väide, et 2006 aasta dokumentides kajastatud garaažiboksina ruum nr 300 tuleb lugeda ühiskasutatavaks. Hageja omandas garaažiboksi nr 300 juba 20.01.1999 aastal. Detsembris 1999 tasus hageja boksi nr 300 maa erastamise eest. Ei vasta tõele likvideerija väide, et hoone 1996. a ja 2006. a plaanidel on lahknevused. 1996. a plaanil on ruumid nr 110 ja 109a märgitud remondiboksina ja panipaigana ning need on ühiskasutatavad pinnad, aga 2006. a plaanil need ruumid eksisteerivad numbri 300 all ning neid kasutab A.K. Kostja väite lükkab ümber Tallinna Linna arhiivilt saadud 1996. a garaažihoone plaan, millel nimetatakse ruumi nr 110 garaažiks. Ülaltoodust lähtudes ei vasta 06.07.2011 üldkoosoleku otsusega kinnitatud OÜ TLN TIB poolt koostatud garaažihoone eksplikatsioon ning korteriomanditeks jaotamise plaan tegelikkusele ja on seetõttu vastuolus seadusega. Eelnimetatud otsusega rikuti hageja õigusi, sest ebaseaduslikult vähendati tema ainukasutuses olevat hooneosa. Kehtetuks tuleb tunnistada ka OÜ TLN TIB poolt koostatud dokumendid garaažihoone Ristiku 95 kohta, kuna need ei vasta tegelikkusele. Üldkoosoleku 06.07.2011 ülejäänud otsused on siduvuses esimese päevakorra punktiga. Kuna otsus „ kinnitada garaažihoone eksplikatsioon ning korteriomanditeks jaotamise plaan, mis tehti likvideerija I.K tellimisel ja anti kostjale üle OÜ TLN TIB poolt 20.06.2011“ on kehtetu, on ka teised otsused kehtetud, kuna nende otsuste vastu võtmisel ei arvestatud hageja ainukasutuses olevat garaažiboksi nr 300. Hagejale on arusaamatu, miks avaldatud üldkoosoleku protokollis on märgitud, et ühistu liikmete arvuks on 131. Kostja asutamisest 1997. aastast on kinnitatud et ühistu liikmete arvuks on 132. Garaažiühistu 17.02.1997 asutamise koosolekul oli deklareeritud, et iga garaažiboksi turuväärtuseks on 40 000 krooni ning garaažiühistu kinnisvara üldväärtuseks on 5 280 000 krooni (5280000 : 40000 = 132 ). 1996. aastal tegutses kostja kui garaažikooperatiiv 200, kus oli 130 liiget. Vastavalt GK 200 põhikirja punktile 36 garaažikooperatiivi juhtorganiteks on üldkoosolek või volinike koosolek ja juhatus. Kui garaažikooperatiivis on 60 või enam liikmeid võib üldkoosoleku otsusega asendada üldkoosoleku volinike üldkoosolekuga. Volinike koosolek on kõrgeim garaaži kooperatiivi juhtorgan, kelle pädevusse kuulub ka liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning garaažibokside jaotamine liikmete vahel. Volinike 1996. a koosoleku otsust võib mõista kui otsust 15.12.1995 ostu-müügi lepingu alusel uue liikme Z T vastuvõtmiseks ja temale garaažiboksi kasutusse üleandmiseks.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. A. K oli alates 2004. a kuni detsembrini 2009 garaažiühistu juhatuse liige. Kogu garaažiühistu dokumentatsioon oli alates 2004. a ja on jätkuvalt hageja valduses, sealhulgas dokumentatsioon vaidlusaluse ruumi nr 300 osas. Hageja on heauskne omanik. Likvideerija oli sunnitud tellima uue garaažihoone eksplikatsiooni ja plaani, sest 2006 a plaan, mis oli ette valmistatud ja tellitud 2006 a A. Ki initsiatiivil, ei vastanud tegelikkusele. Isegi hagiavalduses on hageja toonud esile ühe tegelikkusele mittevastavustest – garaaži nr 300 ei olnud ega ole olemas, kuid see tekitati A. K enda poolt eksplikatsiooni ja plaaniga 2006. a. Selle asemel olid 1996 a eksplikatsioonil ja plaanil ruumid 109a ja 110. Mittevastavus tegelikule olukorrale seisnes selles, et endise juhatuse esimehe A. Ki poolt 2006. a ette valmistatud plaani ja eksplikatsiooni kohaselt oli osa üldkasutatavaid ruume muudetud garaažideks (100, 145, 146, 200, 300) ja garaažiühistu liikmeks oli garaažiühistu ise. Dokumente, mille alusel nimetatud ruumid viidi üldkasutatavatest ruumidest jagamisele kuuluvate ruumide hulka, ei ole. Väär on hageja väide, et ta omandas 20.01.1999 garaažiboksi nr 300. 15.12.1995 ostumüügilepingu objektiks oli Garaažikooperatiivi GK-200 määratlemata boks kolmandal korrusel. Garaažikooperatiivis GK-200 ei ole kunagi olnud kolmandat korrust. Alates ehitamisest on erinevaid korruseid nimetatud vastavalt keldri-, esimene- ja teine korrus. Nimetatud asjaolu on nähtuv juba 1985 a plaanilt. Välistatud on garaažiboksi kui eraldiseisva vara müük. 1995. a ei saanud olla tsiviilkäibes GK-200 varana garaažiboksi, sest tegemist oli garaažikooperatiiviga. Garaažikooperatiiv GK200 põhikirja p 9 kohaselt “Ehitised ja rajatised, mis on püstitatud garaažikooperatiivi poolt, kuuluvad talle kooperatiivse omandi õigusega ja ei või olla müüdud või üle antud nii tervikuna, kui ka osadena ei organisatsioonidele, ei erinevatele isikutele, välja arvatud kui kooperatiiv kuulub likvideerimisele kindlaksmääratud korras“. Kahtlusi tekitavad ka kuupäevalised erinevused müügitehingu toimumise aja, Garaažikooperatiiv GK-200 juhatuse ja volinike koosoleku protokolli ning ostja Z T liikmeks astumise avalduse vahel. Z T 28.01.1996 avaldusest GK – 200 juhatusele liikmeks astumise kohta nähtub, et avaldaja on ostnud boksid nr 3 ja 4. Boksi nr 300 ei ole avalduses märgitud. Boksi 300 ei ole märgitud ei Garaažikooperatiiv GK-200 juhatuse ja volinike koosoleku protokollis 1996 a ega ka müügilepingus. 15.12.1995 GK-200 ja Z T vahel sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1 näol oli tegemist tühise tehinguga vastavalt TsÜS §-le 66 (01.09.1994. a. redaktsioonis). Eeltoodust tulenevalt on hageja oma omandiõiguse tõestamiseks boksile nr 300 esitanud kohtule dokumendid, mille alusel ei saanud tekkida ei Z Tl ega ka hagejal omandiõigust garaažiboksile nr 300. Kõik 06.07.2011 garaažiühistu üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad. Hageja on esitanud paljasõnalise väite, et seoses esimese päevakorrapunkti osas tehtud otsuse kehtetusega on kehtetud ka ülejäänud päevakorrajärgsed otsused. Hageja ei ole esile toonud, milliseid hageja õigusi on teise, kolmanda ja neljanda päevakorrapunkti osas üldkoosoleku otsustega rikutud. Väär on hageja väide, et likvideerija ei võimaldanud hagejal tutvuda üldkoosoleku protokolli, kinnisasja jaotamisega korteriomanditeks ja kinnitatud liikmemaksumääraga garaažiühistu asukohas. 06.07.2011 garaažiühistu üldkoosolekuprotokolli ärakiri oli liikmetele tutvumiseks välja pandud vastavalt seadusega ettenähtud korrale 7 päeva möödumisel üldkoosoleku

toimumisest. Garaažiühistu hoone eksplikatsioon ja plaan oli liikmetele tutvumiseks võimaldatud valvurite vahendusel alates 22.06.2011. Seda asjaolu kinnitab 06.07.2011 üldkoosoleku protokoll. Alates 22.06.2011 oli võimalik identselt eksplikatsioonile ja plaanile tutvuda liikmete nimekirja ja liikmemaksumääraga garaažiühistu asukohas. Väär on hageja väide, et likvideerija on omavoliliselt ja alusetult vähendanud ühistu liikmete arvu 132 liikmelt 131 liikmele ja sellega on kahjustanud hageja õigusi. Kostja kõrvaldas liikmete nimekirjast ilmse ebatäpsuse. A. Ki poolt 2006. a. liikmete nimekirjas tehtud kande „boksi nr 300“ osas. Nimetatud boks on kantud 2011. a plaanile ja eksplikatsioonile vastavalt numbrite 30 ja 31 all ning on märgitud garaažiühistu juhatuse esimees, oli ühistus liikmeid 136, millest 5 kuulus garaažiühistule. Hageja esitatud liikmete nimekirjast nähtub, et liikmete nimekiri on koostatud seisuga 21.09.2009. Likvideerijale andis hageja nimekirja üle 12.07.2010. 1996. juulis või augustis aset leidnud ja protokolliga nr 73 fikseeritud volinike ja juhatuse istungi näol ei ole tegemist põhikirjajärgse juhtorgani vormiga, sest „istung“ ja „koosolek“ ei ole oma olemuselt samatähenduslikud. Samuti tekitab küsitavusi protokolli nr 73 päevakorra p 1, mille kohaselt arutati GK-200 volitatud isikute koosseisu korruste lõikes. Teksti sisust nähtub, et alles 1996 a protokolliga 73 otsustati kinnitada volitatud isikute koosseis korruste lõikes, s.t volitatud isikud ise kinnitasid ennast volitatud isikuteks. Võttes arvesse, et ei kooperatiivi GK-200 liikmete üldkoosolek ega volinike koosolek ei ole Z T avaldust päevakorda võtnud, arutanud ja otsustanud ning puudub Tallinna Linnavalitsuse sellekohane üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse kinnitus, võib teha järelduse, et Z Tt ei ole 28.01.1996 avalduse alusel võetud kooperatiivi GK-200 liikmeks. Kostja ei nõustu hageja väitega garaažiboksi heauskse omandamise kohta, sest garaaži kui GÜ Ristiku 95 Garaažiühistu vara ei olnud võimalik omandada ka veel 1999. a. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Kohus tunnistas kehtetuks Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsused ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule kaks nõuet: tunnistada kehtetuks kostja 06.07.2011 üldkoosolekul kõik vastuvõetud otsused ja tunnistada, et garaažihoone Ristiku 95 liikmete nimekiri, eksplikatsioon ning korteriomanditeks jaotamise plaan, mis oli tehtud OÜ TLN TIB poolt likvideerija I.K tellimisel ja üle antud GÜ-le 20.06.2011, ei vasta tegelikkusele ja ei kajasta ühitu liikmete huve. Kohus mõistis hageja teist nõuet selliselt, et tegemist ei ole iseseisva nõudega TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes, vaid taotlusega asjaolu tuvastamiseks. Hageja on ise sellise käsitlusega nõustunud 17.01.2012 kohtuistungil. Vaidlustamata asjaoludena on kohus tuvastanud, et hageja astus Garaažikooperatiivi nr 200 liikmeks ja kasutas garaažiboksi 235. Garaažikooperatiiv nr 200 majandas kuni 17.02.1997 garaažibokse asukohas Ristiku 95. 17.02.1997 otsustasid garaažiühistu liikmed asutada garaažikooperatiivi alusel mittetulundusühingu Ristiku 95 Garaažiühistu. Garaažikooperatiiv nr 200 ja Z T vormistasid 15.12.1995 ostu-müügilepingu nr 1 kolmanda korruse remondiboksi müügiks hinnaga 40 000 krooni. 1996 aastal toimus garaažikooperatiivi „GK-200“ volinike ja juhatuse koosolek, mille kohta vormistati protokoll nr 73, mille punktis 4 on märgitud: „Kolmandal korrusel asuv remondiboks renditi välja. ... Arvestades eeltoodut ja finantsolukorda saabunud jooksvate maksetega, tuleb kolmandal korrusel asuv

remondiboks maha müüa ühes ostu-müügiakti vormistamise ja raha ülekandmisega GK-200 arvelduskontole.“ 28.01.1996 vormistas Z T avalduse GK – 200 juhatusele liikmeks astumise kohta seoses boksi nr 3, 4 ostmisega. 20.01.1999 esitas Z T avalduse kostja juhatusele garaažiühistu liikmetest väljaarvamise kohta seoses boksi müügiga A. Kile. 20.01.1999 esitas hageja avalduse GÜ Ristiku 95 juhatusele tema nimele boksi nr 300 vormistamiseks seoses selle ostmisega Z T käest. 20.01.1999 vormistati kostja juhatuse koosoleku protokoll, millega arvati Z T liikmetest välja ja vormistati garaažiboks nr 300 ümber A K nimele selle müümise ja ostmisega. Hageja kasutas reaalselt endist remondiboksi ning oli kantud selle kasutajana liikmete nimekirja. 07.04.1996 OÜ Tallinna TIB poolt koostatud ruumide eksplikatsioonil on endine remondiboks kajastatud kui ruumid nr 109A „panipaik“ ja nr 110 „garaaz“. 2011 aastal OÜ TLN TIB koostatud ruumide eksplikatsioonil on ruumid kajastatud kui nr 30 „remondiboks“ ja nr 31 „panipaik“. 06.07.2011 toimus kostja liikmete üldkoosolek, millel otsustati: kinnitada garaažihoone eksplikatsioon ning korteriomanditeks jaotamise plaan, mis tehti likvideerija I.K tellimisel ja anti Ristiku 95 GÜ-le üle OÜ TLN TIB poolt 20.06.2011; kinnitada ühistu liikmete nimekiri ühes viitega eraldi nimekirjale ühistu liikmetest, kellel ei ole kinnitatavaid dokumente; kinnitada liikmemaksu määr, mis on väljendatud hariliku murruna; kinnitada Ristiku 95 GÜ (likvideerimisel) kuuluva kinnisasja jaotamine korteriomanditeks ning kirjutada korteriomandi loomise avaldusele alla notari juures. Üldkoosoleku otsusega kinnitatud liikmete nimekirjas on hageja märgitud üksnes garaažiboksi nr 235 ja mitte ruumide 30 ja 31 kasutajana ning ruum 30 on kajastatud eksplikatsioonil märkega „remondiboks“ ja ruum nr 31 märkega „panipaik“. Liikmete arvuks on kokku 131 liiget ning sellele vastav on ka liikmemaksumäär. Kostja põhikirja p 16 ap 5 kohaselt on ühistu liikmel õigus kasutada talle kuuluvat boksi auto säilitamiseks. Põhikirja p 18 sätestab juhud, mil juhatus võib otsustada liikme väljaheitmise. Kostja 06.07.2011 koosolekul vastu võetud otsuste tulemusel garaažiühistu lõpetatakse ning jagatakse ühistu vara liikmetele selliselt, et hagejal puudub õigus ruumide nr 30 ja 31 kasutamiseks, seega võib otsus riivata hageja õigust saada oma osamaksule vastavat osa hoonest kasutada ning ühistu likvideerimisel omandada osamaksule vastav osa ühistu varast. Vaidlust ei ole selles, et kuni 1995. aastani olid ruumid, mis on 2011 aasta joonisel tähistatud numbritega 30 ja 31, üldkasutatavad kui remondiboks ja panipaik. Hageja väitel määrati ruumid ainukasutusse 1996. aastal volinike koosoleku otsusega. 1996. aastal kehtinud ühistuseaduse § 14 lg 1 sätestas, et liikmeks astuja võetakse kirjaliku avalduse alusel ühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui käesolevas seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub juhatuse pädevusse. Sama seaduse § 36-1 lg 4 sätestas, et volinike koosolek võib otsustada üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Garaažikooperatiivi nr 200 1996. aastal kehtinud põhikirja p 37 kohaselt kooperatiivi liikmete üldkoosolek on kõrgeim kooperatiiv juhtorgan, kelle pädevusse kuulub ka liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning garaažibokside jaotamine liikmete vahel. Seega oli volinike koosolekul 1996. aastal ühistuseaduse § 14 lg 1 ja § 31-1 lg 4 kohaselt õigus määrata osa üldkasutatavast hooneosast konkreetse liikme ainukasutusse ning võtta vastu kooperatiivi uus liige ja määrata tema ainukastusse vastav hooneosa. 1996. aastal toimunud garaažikooperatiivi „GK-200“ volinike ja juhatuse koosoleku protokollist nr 73 p-st 4 nähtub selgelt tuvastatavalt volinike tahe määrata üldises kasutuses olnud ruumid nr 30 ja nr 31 ainukasutusse ning võtta sellega seoses vastu täiendav liige. Kuivõrd seaduse kohaselt ei olnud võimalik hooneosa võõrandada, siis võisid volinikud ainsa võimalusena silmas pidada kavatsust määrata remondiboks ainukasutusse ning saada seeläbi rahalisi vahendeid osamaksu näol. Otsuse sõnastusest nähtub otsustajate selge tahe loobuda remondiboksi ja sellega seotud panipaiga ühisest kasutamisest kõikide liikmete poolt ning

saada selle eest rahalist hüvitust. Otsuse eksitav sõnastus ei too kaasa otsuse tühisust, kui otsustajate tahe on selgelt ja arusaadavalt tuvastatav. Põhjendatud ei ole kostja väide, et 1996.a. volinike koosolekul on volinikud end ise volinikuks kinnitanud, kuivõrd protokolli nr 73 tekstist nähtub, et volinikud on üksnes kinnitanud endi jaotuse korruste kaupa. Põhjendatud ei ole ka väide, et tegemist ei olnud koosolekuga, kuna protokolli on märgitud „istung“. Protokollist nähtub, et toimingu näol oli sisuliselt tegemist volinike koosolekuga ning tähendust ei oma see, kas protokollis nimetati toimingut istungiks või koosolekuks. Vaidlust ei ole selles, et Garaažikooperatiiv nr 200 ja Z T vormistasid 15.12.1995 ostumüügilepingu nr 1 kolmanda korruse remondiboksi müügiks hinnaga 40 000 krooni. Ka see kokkulepe ei kujutanud endast hooneosa võõrandamist, vaid osamaksu tasumise ja kasutusõiguse tingimuste määramise kokkulepet. Kuna liikmeks vastuvõtmiseks ning osamaksu tasumise eelduseks ei ole juhatusega lepingu sõlmimine ning juhatusel puudub pädevus sellekohast lepingut sõlmida, siis asus maakohus seisukohale, et sõlmitud leping on tühine ning sellest ei sõltu, kas Z T liikme õigused tekkisid või mitte. Liikmeõigused said tekkida üksnes osamaksu tasumisega ja juhatuse otsusega liikmeks võtmise kohta. 28.01.1996 vormistas Z T avalduse GK – 200 juhatusele liikmeks astumise kohta seoses boksi nr 3, 4 ostmisega. Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas juhatus avalduse rahuldas, kuid vaidlust ei ole selles, et juba 1996 aastal olid ruumid praeguse numbriga 30 ja 31 seotud liikmete nimekirjas liikmelisusega ning liikme ainukasutuses. Seega võib kaudsete tõendite põhjal järeldada, et juhatus pidi Z T avalduse rahuldama ning isiku liikmeks vastu võtma. Põhjendatud ei ole kostja väide, et kuna ei kooperatiivi GK-200 liikmete üldkoosolek ega volinike koosolek ei ole Z T avaldust päevakorda võtnud, arutanud ja otsustanud ning puudub Tallinna Linnavalitsuse sellekohane üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse kinnitus, võib teha järelduse, et Z Tt ei ole 28.01.1996 avalduse alusel võetud kooperatiivi GK-200 liikmeks. GK-200 Põhikirja p 6 kohaselt saavad kodanikud, kes soovivad astuda tegutseva kooperatiivi liikmeks, tema liikmeks peale kooperatiivi liikmete üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsuse isiku kooperatiivi liikmeks vastu võtmise kohta kinnitamist Tallinna Linnavalitsuse poolt. Kuivõrd selline põhikirja säte pärines 1988. aastast, siis Põhiseaduse ja ühistuseaduse vastuvõtmisega 1992. aastal osutus põhikiri selles osas seadusega vastuolus olevaks. Põhikirja p 6 nõue üldkoosoleku otsuse osas on täidetud volinike 1996. aasta koosoleku näol. 20.01.1999 esitas Z T avalduse Ristiku 95 Garaažiühistu juhatusele garaažiühistu liikmetest väljaarvamise kohta seoses boksi müügiga A. Kile. 20.01.1999 esitas hageja avalduse kostja juhatusele tema nimele boksi nr 300 vormistamiseks seoses selle ostmisega Z T käest. 20.01.1999 vormistati kostja juhatuse koosoleku protokoll, millega arvati Z T liikmetest välja ja vormistati garaažiboks nr 300 ümber A K nimele selle müümise ja ostmisega. Sellega oli hageja omandanud ruumidega nr 30 ja 31 seotud osamaksu ja saanud kehtivalt nende ruumide ainukasutusõiguse. Kuivõrd kõik 06.07.2011 kostja liikmete üldkoosoleku otsused rikuvad hageja õigusi seeläbi, et ei arvesta hagejale kuuluva liikmelisusega ja sellest tuleneva õigusega ruumide nr 30 ja 31 ainukasutuseks, siis tunnistas kohus kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada apellatsioonkaebus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et garaažikompleksis ei ole olnud kunagi kolmandat korrust. Alusetu on kohtu väide, et otsuse eksitav sõnastus ei too kaasa otsuse tühisust, kui otsustajate tahe on selgelt ja arusaadavalt tuvastatav. On jäänud tuvastamata, millisest määratlemata remondiboksi müügist oli juttu Garaažikooperatiivi „GK-200“ volinike ja juhatuse koosoleku protokolli nr 73 punktis 4. Reaalset remondiboksi üleviimist üldkasutatavatest ruumidest ainukasutusse antavaks ruumiks ei ole volinikud otsustanud. Kostja ei nõustu kohtuga, et kaudsete tõendite põhjal võib järeldada, et juhatus pidi Z T avalduse rahuldama ning isiku liikmeks võtma. Kohus ei ole esitanud viidet kaudsetele tõenditele, mille alusel ta sellisele järeldusele jõudis. Kohus on jätnud välja selgitamata, millised boksid 3, 4 on Z T ostnud ja kellelt. Volinike koosoleku protokollist nr 73 ei nähtu, et Z T oleks vastu võetud GK-200 liikmeks. Volinike koosolek ei ole maininud võimalikku osaluse ostjat nimeliselt. Umbmäärase volinike koosoleku protokolli alusel ei saa teha järeldust, et Z T oleks võetud GK-200 liikmeks. Väär on kohtu väide, et juba 1996 a olid ruumid praeguse numbriga 30 ja 31 seotud liikmete nimekirjas liikmelisusega ning liikme ainukasutuses. Veel augustis-septembris 1996 a oli kolmandal korrusel asuv üldkasutatav remondiboks rendil. Mille alusel tegi kohus järelduse, et boks oli liikme ainukasutuses ja seotud liikmelisusega liikmete nimekirjas, on põhjendamatu. Õiguslikult põhjendamata on kohtu järeldus, et põhikirja p 6 on Põhiseaduse ja ühistuseadusega vastuolus. Millist Põhiseaduse ja ühistuseaduse sätet kohus silmas pidas, jääb otsusest arusaamatuks. Kohtu selline järeldus on üllatuslik. Kohus ei tohiks oma otsuses teha pooltele üllatuslikke järeldusi, sest kumbki osapool ei ole sellele väitele tuginenud. Jääb arusaamatuks, milline põhikirja p 6 nõue on täidetud volinike 1996. a koosoleku näol. Väär on kohtu järeldus, et hageja omandas ruumide nr 30 ja 31 kasutusõiguse seoses osamaksu omandamisega Z T käest 20.01.1999 ja sai sellega endale kehtivalt ainukasutusõiguse. Kohus on otsuses lugenud tühiseks 15.12.1995 ostu-müügilepingu nr 1. Sellisel juhul tuleb lugeda tühiseks ka Z T 20.01.1999 avaldus liikmetest väljaarvamise kohta, seoses boksi müügiga ja A. Ki avalduse samast kuupäevast seoses boksi ostmisega, sest garaaž, kui garaažiühistu vara ei olnud objektina sellel ajal tsiviilkäibes. 20.01.1999 kostja juhatuse koosoleku protokoll, millega arvati Z T liikmetest välja ja vormistati garaažiboks nr 300 ümber A Ki nimele seoses selle müümise ja ostmisega, sisaldab ja käsitab üheselt mõistetavalt ainult garaažiboksi müüki ja ostu ning sellega seoses boksi omandiõiguse ümbervormistamist. Mitte üheski 20.01.1999 dokumendis ei ole sõnagagi mainitud osamaksu võõrandamist. Seega oli 20.01.1999 tegemist poolte tahteavaldusega müüa ja osta garaažiboks, aga mitte võõrandada osamaksu. Puudub otsus selle kohta, et üldkasutatavad ruumid viiakse üle ruumideks, mis antakse liikme ainukasutusse. Ruumi numbrite segadus ei võimalda tuvastada, millist ruumi on võõrandatud või omandatud või millise ruumi ainukasutusõigust on üle antud. Puudub otsus selle kohta, et Z T on võetud GK-200 liikmeks. Kuna selline otsus puudub, ei ole asjakohane ka Z T väljaarvamine GÜ Ristiku 95 liikmetest ja garaažiboksi ümbervormistamine A. Ki nimele. Seetõttu ei saanud A. K omandada ruumidega 30 ja 31 seotud osamaksu ja saada ruumide ainukasutusõigust.

Kohtumenetluse käigus hageja poolt esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada A. Ki ainuõigust ruumidele 30 ja 31. Juba 2004. a juhtisid tolleaegsed kostja juhatuse liikmed A. Ki tähelepanu ebaseaduslikule ruumide hõivamisele, kuid mingeid dokumente viimane oma õiguste kinnitamiseks juhatusele ei esitanud. Kostja on lisanud tõendi, mis esimeses astmes tunnistati kohtu poolt asjakohatuks. Nimetatud dokument on asjakohane ja tõendab, et ruumid on hageja poolt ebaseaduslikult hõivatud. Tolleaegsel juhatusel puudusid dokumendid, millised on hageja kohtumenetluse käigus esitanud. Kostja ei ole piiranud hageja liikmeks olekut garaažiühistus. Hagejale kuulub liikmelisus ja ainukasutusõigus boksile nr 235. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel kohus järeldas, et kõik 06.07.2011 üldkoosoleku otsused rikuvad hageja õigusi. Selline kostja üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühistamine ei ole õiguslikult põhjendatud.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta, kuid apellatsioonimenetluses on võimalik teha uus otsus. Hagiavalduses palus hageja tunnistada kehtetuks Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011 üldkoosolekul kõik vastu võetud otsused ning tunnistada kehtetuks garaažihoone Ristiku 95 eksplikatsioon ning korteriomanditeks jaotamise plaan, mis oli tehtud OÜ TLN TIB poolt likvideerija I. K tellimisel ja üle antud garaažiühistule 20.06.2011. Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks oma nõuetest loobunud. Maakohus asus seisukohale, et nõue tunnistada garaažihoone Ristiku 95 liikmete nimekiri, eksplikatsioon ning korteriomanditeks jaotamise plaan kehtetuks, ei ole iseseisvad nõuded, vaid asjaolud ning sellega olevat hageja nõustunud 17.01.2012 kohtuistungil. Õige on, et 17.01.2012 kohtuistungil arutati esitatud nõudeid, kuid hageja palus tunnistada kehtetuks kõik Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsused. Maakohus on ka vastavalt otsustanud ning tunnistanud kehtetuks Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011 üldkoosolekul kõik vastu võetud otsused. Seega maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendav osas on vastuolus. Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) 06.07.2011 üldkoosoleku protokollist ilmneb, et päevakorras oli neli küsimust:

Ristiku 95 Garaažiühistu põhikirja II p 2 kohaselt on garaažiühistu mittetulundusühistu. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Käesolevas tsiviilasjas taotles hageja Ristiku 95 Garaažiühistu 06.07.2011 üldkoosoleku kõigi vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Tulenevalt nõudest tuli hagejal esile tuua, mis asjaoludel ja millisest seadusest või põhikirja punktist lähtudes saab lugeda vaidlustatud üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hageja seda esile toonud ei ole. Maakohus ei tuvastanud, et vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel oleks kostja rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise või läbiviimise korda. Ristiku 95 Garaažiühistu (likvideerimisel) pädevusse kuulub 06.07.2011 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine. Kolleegium leiab, et hageja mittenõustumine OÜ TLN TIB poolt koostatud garaažihoone eksplikatsiooniga ei ole kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kostjal oli õigus tellida garaažihoone plaani ja seda arutada garaažiühistu liikmetega. Kolleegium ei tuvastanud, et ka ülejäänud üldkoosolekul vastuvõetud otsustused oleksid vastuolus seaduse või Ristiku 95 garaažiühistu põhikirjaga. Väide sellest, et hageja ainukasutuses olevat hooneosa on vähendatud, ei ilmne vaidlustatud otsusest. Sellist otsust ei ole vastu võetud. Kostja on maakohtus juhtinud hageja tähelepanu, et ta ei ole esile toonud, milliseid hageja õigusi on teise, kolmanda ja neljanda päevakorrapunkti osas üldkoosoleku otsustega rikutud. Maakohus on jätnud selle vastuväite tähelepanuta. Kolleegium nõustub apellandiga, et hageja esitatud väited ei võimalda lugeda kehtetuks ka kostja poolt vastu võetud otsused päevakorra punktide 2, 3 ja 4 osas. Maakohus on sisuliselt asunud otsuses tuvastama hageja omandiõigust garaažiboksile nr 300, kuid sellist nõuet ei ole hageja esitanud ning ei saagi esitada. Vastavalt Ristiku 95 Garaažiühistu põhikirja p-le 2 ühistu liikme varaks on tema poolt ühistus liikmeks olemisel tehtud osamaks, mille alusel ta omandab konkreetse garaažiboksi ja ühistu üldkasutatavate ruumide kasutamise õiguse. Menetlusosaliste väidetest ilmneb, et poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, kas hagejale kuulus üks või kaks osamaksu garaažikooperatiivis. See on asjaõiguslik küsimus, mis tuleb erimeelsuste korral lahendada eraldi menetluses. Arvestades eeltoodut, puudub vajadus analüüsida esitatud väiteid ja tõendeid. Eeltoodut tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ning hagi jätta rahuldamata Menetluskulu jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Malle Seppik

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.