Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2012. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-12-29094
Tsiviilasi
OÜ EM avaldus osaühingu väljakuulutamiseks Kohtuistungil 17.10.2012. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
SP
pankroti
Võlausaldaja: OÜ EM(registrikood XXX, asukoht XXX) Võlausaldaja esindaja: advokaat Kaidar Sultson (e-post [email protected] ) Võlgnik: osaühing SP (registrikood XXX, asukoht XXX); juhatuse liige kuni 11.05.2012. a AL (IK XXX); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige TT (IK XXX); Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post: [email protected]).
Resolutsioon
kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 19. novembril 2012. a kell 12.50. Kui TT või AL vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus OÜ EM esitas 25.07.2012.a. avalduse osaühingu SP pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt tegi võlausaldaja pankrotihoiatuse 05.06.2012.a. ning andis võlgnikule täiendava tähtaja kuni 20. juunini 2012.a. võlgade tasumiseks. Võlgnik täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täitnud. 21.09.2012. a määrusega nimetas kohus osaühing SP ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Võlgniku vastus Võlgnikul puuduvad pankrotiavaldusele vastuväited. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada osaühing SP pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus Indrek Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on 23.01.2012. a kokkulepe, mille alusel võlausaldaja omandas võlgniku vastu nõude summas 5 215.09 eurot ning 27.03.2012. a kokkulepe, mille alusel võlausaldaja omandas võlgniku vastu nõude summas 28 350,92 eurot.
PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu
hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 05.06.2012.a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ning nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik sai pankrotihoiatuse isiklikult allkirja vastu kätte 05.06.2012. a, kuid kohustust ei täitnud. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. arved ja kokkulepped. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 100 000meuro väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on seisuga 21.09.2012. a vähemalt 389 473,45 eurot. Võlgnik tunnistab maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku makseraskused tekkisid 2011. a sügisel ning ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2012. a kevadel. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ega endine juhatuse liige AL pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. KarS § 385 kohaselt karistatakse seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on seotud eelkõige juhatuse ja osanike vahelistest erinevatest arusaamadest ettevõtte juhtimisel ning tekkinud vaidlustega seoses vastastikuste kohustuste täitmisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri hinnangul esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise halduri hinnangul võib esineda mitmeid vara tagasivõitmise võimalusi. Samuti on võlgniku arveldusarvetelt võetud välja märkimisväärselt sularaha, millega seotud asjaolud vajavad järgnevas menetluses täiendavat selgitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige TTja endine juhatuse liige Andrus Lehesoo. PankrS § 19 lg 3 kohaselt kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 14,5 töötunni eest kokku summas 1 160 eurot. Võlgnik ega võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri
kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 160 eurot ja tehtud kulutuste eest 20.31 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.