Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vastavalt TsMS § 317 lg 3. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, J. K.`le, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Krediidikassa hagi J. K. vastu 908,50 euro (14 218,96 krooni) võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.09.2007 laenulepingu, millega kostja sai laenu summas 454,41 eurot (7 109,98 krooni). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgnevus hagi esitamise seisuga moodustab 454,41 eurot (7 109,98 krooni), sellele lisanduvad viivis 4,5% kuus summas 349,73 eurot (5 472,10 krooni) ja intressid 104,62 eurot (1 636,88 krooni), kokku 908,50 eurot (14 218,96 krooni). Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191,73 eurot (3 000 krooni) ja õigusabikulud 102,26 eurot (1 600 krooni), samuti palus hageja välja mõista alates 10. detsembrist 2009 viivise põhinõudelt 4,5% kuus kuni põhinõude (454,41 eurot) kohase täitmiseni (tl. 1-14).

ASJA KÄIK

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx. Kostjale saadeti kohtudokumendid laenulepingus märgitud aadressile xxx. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja aadressil xxx. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente nimetatud Eesti aadressidel kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „ei ole kodus, jäetud postkasti“. Kostjale ei õnnestunud kohtudokumente edastada ka Rootsi aadressil, kohtule ei tagastatud isegi väljastusteateid. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja J. K. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28. augustil 2012.a. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Käesolevas asjas on alust eeldada, et kohtuotsus võib kuuluda tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagiavalduse järgi hageja ja kostja vahel 13.09.2007.a sõlmitud laenulepingu alusel võimaldas laenuandja kostjale laenu võtmist. Hagiavalduse juurde lisatud laenulepinguga leppisid laenuandja ja kostja selles, et laenulepingu alusel annab laenuandja laenusaajale laenu summas 7 109,98 krooni (454,41 eurot), intressimääraga 4,5% kuus. Laenu tagastamise tähtahjaks oli 15.06.2008. Krediidi brutosumma (laenusumma+intress+lepingutasu) moodustas 9 124,70 krooni. (tl. 8-10). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping

on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt, kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättis 13.09.2007 laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja hagile ei ole vastanud. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale kohtumaterjale edastada kohtule teadaolevatel aadressidel, siis toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28. augustil 2012.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kostjal oli laenulepingust tulenevalt täitmiskohustus. Kuivõrd seda kohustust ei ole kostja täitnud ei lepinguga ega hageja ja kostjal vahel kokkulepitud maksegraafikus kindlaks määratud tähtaja jooksul, tuleb hagi kogu põhivõlgnevuse 454,41 eurot (7 109,98 krooni) ulatuses rahuldada. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 13.09.2007.a sõlmitud lepingu punktis 1.8 leppisid pooled kokku, et laenu intressimääraks on 4,5% kuus. Hageja on arvestanud ajavahemiku 16.10.2007.a kuni 10.12.2009.a eest viivist määraga 4.5% kuus summas 5 427,10 krooni (346,85 eurot). VÕS § 161 lg 1 alusel lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kuna hageja nõuab kostjalt viivist summas 346,85 eurot (5 427,10 krooni), ning viivis ei ületa kostja põhivõlgnevust, tuleb viivise osas hagi rahuldada summas 346,85 eurot (5 427,10 krooni). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.1. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,5% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. Tasumisele kuuluv intressi summa moodustab 104,62 eurot (1 636,88 krooni). Kohus leiab, et antud nõue on põhjendatult ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 908,50 eurot (14 218,96 krooni), samuti kuulub alates 10. detsembrist 2009 väljamõistmisele viivis põhinõudelt 4,5% kuus kuni põhinõude (454,41 eurot) kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 102,26 eurot (1 600 krooni, tl. 12). Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt õigusabi kulud summas 191,73 eurot (3 000 krooni, tl. 4). Hagiavaldusele lisatud menetluskulusid tõendava dokumendi - arve nr 901132 (tl. 5) kohaselt on hageja tasunud õigusabi eest 91,73 eurot (3 000 krooni). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud – riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 102,26 eurot ja õigusabi kulu 191,73 eurot, kokku 293,99 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.