Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 15.083.2012 Viru Maakohtule hagi Kover Kaubanduse OÜ vastu 2 284,19 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja Kover Kaubanduse OÜ vahel 29.09.2006 sõlmitud liisinguleping nr. 0140832L. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees 2 284,19 eurot, sh põhivõlgnevus 2 025,04 eurot ja kõrvalnõuded 259,15 eurot. Lisaks võlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 0,25% päevas alates 15.03.2012.a kuni põhinõude (2 025,04 eurot) kohase täitmiseni, samuti menetluskulud

kogusummas 547,86 eurot (sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 68,53 eurot ) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja esitas kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 08.02.2012 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Hageja on määruse kätte saanud 15.02.2012.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja Kover Kaubanduse OÜ asukohaks äriregistrist nähtuva aadressi xxx. Antud aadressil kostja ei asu, kostjale on saadetud hagimaterjalid ka juhatuse liikme elukohta aadressil xxx. Kohus saatis hagimaterjalid nimetatud aadressil. Hagimaterjalid tagastati märkega väljastusteatel „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Maksuameti andmetel kostja seaduslik esindaja ei tööta. Seoses sellega, et kostja Kover Kaubanduse OÜ ja tema esindaja, juhatuse liikme R. B.`i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2 284,19 eurot ja viivis põhinõudelt 0,25% päevas alates 15.03.2012.a kuni põhinõude (2 025,04 eurot) kohase täitmiseni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 479,33 eurot (tl.8). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 68,53 eurot. Pärnu Maakohtu 08. veebruari 2012 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja on antud kohtumääruse kätte saanud 15.02.2012. Kohtumäärus jõustus 15. veebruaril 2012. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 15. märtsil 2012, seega tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 15. märtsil 2012, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-12-10884 kohtuväliste kulude hulka ning hageja esindaja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 68,53 riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 547,86 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 547,86 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 479,33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 68,53 eurot), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (547,86 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.