Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused 01.08.2011 kohtule esitatud hagiavalduse (I kd, tl 1-8) kohaselt sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja OÜ FI (edaspidi kostja 1) liisingulepingu nr XXX (edaspidi Leping), mille esemeks oli veoauto Volvo FH12 Globetrotter 6x2, 12, ehitusaasta: 1999 (edaspidi Vara). Hageja kohustus andma Vara Lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning kostja 1 kohustus tasuma hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt maksegraafikule. Kostja 1 kohustus sõlmima Vara kindlustuslepingud ja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. 21.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustuslepped. Kostja 1 rikkus Lepingust ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi. 12.03.2010 saatis hageja kostjale 1 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kostja kohustus lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel anda hagejale üle Vara valduse. Kuna kostja 1 vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma Vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri CEOÜ poole. Vara valdus taastati 11.06.2010. Pärast Vara valduse taastamist andis hageja Vara võõrandamiseks üle TTEOÜ-le. Osutatud teenuste eest (Vara tagastusteenus, komisjoni tasu) esitati hagejale arved summas 763,75 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud lepingust tulenevat nõuet kostja 1 vastu. Kostjal 1 on kohustus hüvitada hagejale 400,32 eurot. 21.06.2007 väljastas kostja 2 garantiikirja nr XXX, milles garanteeris hagejale hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud Lepingust tulenevate kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. 30.11.2010 kirjas teatas hageja kostjale 2 Lepingu ülesütlemisest, milles palus tasuda võlgnevused. Kostja 2 võlgnevusi ei tasunud. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 10.09.2009 liisingulepingu nr XXX (edaspidi Leping), mille esemeks oli maastur Mercedes-Benz ML270CDI, 2.7, ehitusaasta: 2003 (edaspidi Vara). Hageja kohustus andma Vara lepingu perioodiks kostja 1 valdusse ja kasutusse ning kostja 1 kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt maksegraafikule. Kostja 1 kohustus sõlmima vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. 07.01.2010 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustuslepped. Kostja rikkus lepingust ja kindluslepetest tulenevaid kohustusi. 12.03.2010 saatis hageja kostjale 1 teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Kostja 1 hagejale Vara ei tagastanud. Hageja pöördus CEOÜ poole ja Vara valdus taastati 04.06.2010.a. Pärast valduse taastamist andis hageja Vara võõrandamiseks A OÜ-le. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja Lepingust tulenevat nõuet kostja 1 vastu. Kahju koosneb Hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Kostjal 1 on kohustus hüvitada hagejale 6818,17 eurot.

Hagiavalduse kohaselt 10.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja 3 Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX (edaspidi Käendusleping), mille alusel võttis kostja 3 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 Lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 3 solidaarselt kostjaga 1 võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 17 032,99 euro tasumise eest. 12.03.2010 saatis hageja kostjale 3 teatise, milles teavitas kostjat 3 Lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale 3, et kuivõrd kostja 1 ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt 3 kui käendajalt. Hageja palus kostjal 3 võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja 3 võlgnevus hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Kostjal 3 on kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga 1 hagejale 6818,17 eurot. 30.11.2010 saadetud kirjas teatas hageja kostjale 3 lepingu ülesütlemisest, milles palus kostjal 3 kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Kostja 3 ei ole võlgnevusi tasunud. Hageja palub mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja 400,32 eurot ja viivis protsendina põhinõudest (400,32 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX punktis 5.1.sätestatud määras (0,25% päevas); Hageja palub mõista kostjalt 1 ja kostjalt 3 solidaarselt hageja kasuks välja 6818,17 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (6818,17 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX sätestatud määras (0,25% päevas); Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluse käik Kohtuistungile 14.03.2012 ei ilmunud kostja 1 ja kostja 2 (I kd, tl 197). Kostja 3 hagi ei tunnistanud. Kostja 3 sõnul võttis ta sõiduki Mercedes-Benz FIilt ära ja viis selle E-A müügiplatsile, andes selle isiklikult üle 04.06.2010.a. TK. Kostja 3 leidis, et CE hind on ebaõiglane. Veel leiab kostja 3, et auto müüdi maha poole hinnaga. Autot nähti pärast BRC platsil 170000 krooniga müügis. Kostja vaidles vastu ka kindlustusmaksele 75 eurot. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 02.04.2012.a. Kompromissile mittejõudmise korral andis kohus tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 02.05.2012.a. Kompromissi kohtule ei esitatud. Kostja 3 kohtule tõendeid ei esitanud. Kohtuistungile 12.09.2012.a. ilmusid hageja ja kostja 1. Kostjad 2 ja 3 olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud, kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kostja 1 teatas, et ei tea asjast midagi, firma kirjutati tema nimele ja talle anti selle eest 100 eurot. Üks inimene tuli baaris tema juurde, tema nime kostja 1 ei tea. Lepinguid ei ole kostja 1 allkirjastanud. Kohtuotsuse põhjendused Hageja palub välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt 400,32 eurot ning viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr XXX punktis 5.1 sätestatud määras (0,25% päevas). Kostja 2 vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei esitanud sisulisi vastuväiteid kohtuistungil kostja 1. Kohus leiab, et hagi on tõendatud, õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostja 1 ja kostja 2 suhtes rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja OÜ FI (kostja 1) sõlminud 10.09.2009 liisingulepingu nr XXX, milles hageja andis kostja 1 kasutusse maasturi Mercedes-Benz ja kostja 1 kohustus liisingueseme kasutamise eest hagejale tasuma. Samal päeval sõlmisid hageja ja TM (kostja 3)

käenduslepingu, millega kostja 3 kohustus tagama liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Leping on võlgnevuse tõttu üles öeldud 06.04.2010. Hageja liisingulepingust tulenev nõue kostja 1 vastu oli 13 582,16 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 10 124,82 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 2692,59 eurot, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 275,02 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 4,84 eurot ja viivismaksete võlgnevusest summas 484,87 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 6348,56 eurot (käibemaksuta), hageja vähendab nõuet 415,43 euro võrra. Kostjal on kohustus hageja hüvitada 6818,17 eurot (13582,16 – 6348,56 – 415,43). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 145 lg sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 10 124,82 eurot (käibemaksuta). Sõiduk tagastati hagejale 04.06.2010.a. Kostja leiab, et auto müüdi maha poole hinnaga. Sõiduk suunati müüki hinnaga 149 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 9522,84 eurot, realiseeriti hinnaga 6348,56 eurot (99 333,33 krooni) käibemaksuta (I kd, tl 107). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle keskmine müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud vara väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on seega tegelik hind, mida eseme eest saadakse (oleks saadud), kui seda vabaturu tingimustes üldlevinud viisil, avalikult ja läbipaistvalt müüdi. Hageja pakkus sõidukit müügiportaalis auto24.ee. Hageja on kostjatele saatnud teated sõiduki müüki suunamise ja määratud hindade kohta ning on selgitanud ka müügiprotseduuri käiku. Sõidukil esinesid olulised puudused, mis vähendasid sõiduki väärtust ja realiseerimisvõimalusi. Hageja leiab, et müügi käigus tuvastatud realiseerimishinna saab lugeda selle väärtuseks tagastamise hetkel. Kostja 1 sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja 3 tõendeid sõiduki tagastamise ajahetke turuväärtuse kohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna hageja on Vara müünud üldlevinud viisil, avalikult ja läbipaistvalt, saab realiseerimishinna lugeda Vara väärtuseks selle tagastamise hetkel. Debitoorset võlgnevust summas 2692,59 eurot kostjad vaidlustanud ei ole. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus summas 2692,59 eurot. Liisingulepingust tulenes liisinguvõtja kohustus tasuda kindlustusmakseid ning kuna hageja täitis kohustuse, peavad kostjad selle hüvitama. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista liikluskindlustusmakse summas 4,84 eurot. VÕS § 367 lg 4 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingueseme müügikulud, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale

tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Kostja 3 vaidleb vastu tagastusteenuse summa suurusele. Vaidlust ei ole, et leping on võlgnevuse tõttu üles öeldud 06.04.2010, vara tagastati 04.06.2010. Seega on tõendatud, et sõidukit hagejale tähtaegselt ega mõistliku aja jooksul hiljem ei tagastatud. Seega oli põhjendatud tagastusteenuse tellimine. Hageja on kostjaid hoiatanud, et kui sõiduki viivitamata tagastamise kohustust ei täideta, võivad sellega kaasneda täiendavad kulud, mis kuuluvad kostjate poolt hüvitamisele. Tagastaja on tuvastanud sõiduki asukoha ning organiseerinud selle jõudmise hageja määratud asukohta. Hageja on esitanud tõendid, et on nimetatud kulud tasunud. Kohus leiab, et vara tagastamise ja müügiteenuse kulu summas 275,02 eurot (käibemaksuta) on lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, kulud on mõistlikud ja need tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 484,87 eurot. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt viivise välja mõista ka protsendina hagiavalduse esitamisest. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldus esitati kohtusse 01.08.2011.a. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 484,87 eurot ja viivis 0,25% põhivõlalt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülalpooltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue kostjatelt 1 ja 3 solidaarselt võlgnevuse 6818,17 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamisele ja kostjatelt 1 ja 3 tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 6818,17 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (6818,17 eurot) alates hagi esitamisest (s.o 01.08.2011) kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud määras (0,25% päevas). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.