Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

I. E.`ile, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi I. E.`i vastu 285,53 euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 31.08.2007 mobiilsideteenuste lepingu nr. 1628027, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused poolt pakutud teenuseid/kaupu, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 30.09.2010 on kostja võlg AS Elisa Mobiilsideteenused ees 142,79 eurot. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas Elisa Mobiilsideteenused kostja vastase nõude põhisummas 142,79 eurot Julianus Inkasso OÜ-le, millele lisanduvad viivised. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 142,79 eurot ning viivised 142,74 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63.91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja õigusabikulud 159,78 eurot.

20.07.2011 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 04.04.2012 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Hageja on määruse kätte saanud 05.04.2012.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx Kohtla-Järve. Antud aadressile saadetud kohtumaterjalid tagastati kohtule märkega „ei ela/ asu antud aadressil“. Rahvastikuregistri andmetel on kostja aadressiks Kohtla-Järve linn. Ida Prefektuuri 22.05.2012 teate kohaselt elab kostja aadressil xxx Kohtla-Järve. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente nimetatud aadressil kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“, „ei ela antud aadressil“. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja I. E.`i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23. augustil 2012.a. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 285,53 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude (riigilõivu) väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 63.91 eurot (tl.48) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot (tl. 75). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47.93 eurot. Pärnu Maakohtu 04. aprilli 2012 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 05. aprilli 2012. Hageja on antud kohtumääruse kätte saanud 05.04.2012. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 25. aprillil 2012, seega tähtaegselt. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 25. aprillil 2012, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-12-16342 kohtuväliste kulude hulka ning hageja esindaja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47.93 riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud esindajale õigusabi eest 159,78 eurot (tl. 7). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi Valitsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot moodustab maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot, tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot moodustab sissenõutav kulu maksimaalselt 1 600 eurot, jne. Antud määrusest lähtuvalt ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Hagihind käesolevas nõudes moodustab 142,79 eurot, seega maksimaalne, sissenõudmisele kuuluv lepingulise esindaja tasu summa võiks moodustada 71,40 eurot. Antud juhul on õigusabikulu suurem kui põhinõue, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega. Kohus, võttes arvesse maksekäsu kiirmenetluses osutatud õigusabi, suurendab õigusabikulusid 95,87 euroni.

Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad 214,10 eurot, sh riigilõiv kogusummas 118,23 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot ja riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot) ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 95,87 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 118,23 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, kokku 214,10 eurot. Menetluskulude summas 63,91 EUR kostjalt väljamõistmise osas jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.