Asjaõigus › Omandiasjad

nõudeid seoses * kinnisasja valdamise, kasutamise ja säilitamisekorrashoiukulude kandmisega, Lembi Masti vastu.

ning

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetlusosalised on kompromissi sõlmimisel leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad menetlusosalised kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 3 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

Asjaolud 29.08.2011. a esitas hageja Lembi Mast Pärnu Maakohtule hagiavalduse Arved Põder’i vastu kinnisasja - *, ebaseaduslikust võõrast valdusest väljanõudmise ja omandiõiguse tunnustamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse. 13.03.2012. a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse. 21.03.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 13.04.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. 11.05.2012 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas eelistung. 10.08.2012 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi: Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasjana nr. 2-11-40358 Lembi Mast hagi Arved Põder vastu omandiõiguse tunnustamiseks kinnisasjale aadressiga * ning sama kinnisasja võõrast ebaseaduslikust valdusest vabastamise nõudes. Käesolevaga teatavad menetlusosalised – hageja Lembi Masti ja kostja Arved Põderi esindajad, et hageja ja kostja on sõlminud tsiviilasja lahendamiseks kompromissi alljärgnevas:

kinnisasja valdamise, kasutamise ja säilitamise- ning korrashoiukulude kandmisega, Lembi Masti vastu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 10.08.2012 kohtule esitatud kompromissis kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Esitatud kompromissiga lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 ning 433 sätestavad, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu punkti 4 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Eeltoodust tulenevalt kannavad pooled oma menetluskulud ise.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.