Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-11-42343/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.10.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1353

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-42343

Tsiviilasi

Korteriühistu Aruküla hagi võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

96 eurot

Inna

Ivanova

vastu

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. märtsi 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Aruküla apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja) – Korteriühistu Aruküla (rk: 80240988), esindaja Aleksei Smelov Vastustaja (kostja) – Inna Ivanova (ik: XXXXXXXXXXX ) Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. märtsi 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus (671,33 eurot) Inna Ivanova kanda, ringkonnakohtus Korteriühistu Aruküla kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Tartu Maakohus rahuldas 6. märtsi 2012 otsusega (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) hagi ning mõistis välja I. Ivanovalt Korteriühistu Aruküla kasuks põhivõlgnevuse 2066,96 eurot. Menetluskulud jättis maakohus I. Ivanova kanda ning mõistis välja I. Ivanovalt Korteriühistu Aruküla kasuks menetluskulud 671,33 eurot, sh 479,33 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 192 eurot õigusabikulud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub korteriühistuseaduse § 151 lg 1, 2, korteriomandiseaduse § 13 lg 1, 2 ja asjaõigusseaduse § 75 alusel rahuldamisele. Kostja on elamu XXX korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. Seisuga 06.09.2011 võlgneb kostja hagejale korteriga seotud makseid 2066,96 eurot. Kuna hagi õigeksvõtul põhinev otsus tunnistatakse viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1), siis osade kaupa tasumiseks kokkuleppe sõlmimiseks tuleks kostjal pöörduda hageja poole. Menetluskulude osas märkis kohus, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kulude kogusummaga 767,33 eurot, sh õigusabikulud 288 eurot ja riigilõiv 479,33 eurot. Hageja on õigusabikulud lahti kirjutanud ja arusaadaval viisil põhjendanud. Kohus andis TsMS § 176 lg 4 ja § 1741 alusel kostjale võimaluse avaldada seisukoht hageja menetluskulude suhtes. Kostja sai menetluskulude nimekirja kätte, kuid seisukohta ei avaldanud. Vaatamata kostja vastuväidete puudumisele tuleb kohtul hinnata sisuliselt menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Ehkki hageja lepingulise esindaja õigusabikulu jääb VV 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse, ei ole see kohtu hinnangul selline, mida võiks pidada täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määrates menetluskulusid kindlaks TsMS § 174 lg 3, 5, 6 alusel, ei pidanud kohus vajalikuks menetluskulude täpsustamist nõuda, kuna kulud on arusaadavad ja kohus loeb õigusabi osutamiseks kulunud aja – 3 tundi – menetluse mahu ning vajaliku tööhulgaga vastavaks. Menetlus on toimunud kirjalikult, kohtuistungita. Kohtule esitatud hagi pluss lisad on minimaalne, esitajale enamasti avalikest registritest kättesaadav, mis tähendab,

4.Korteriühistu Aruküla esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. märtsi 2012 otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ning uue otsusega kostjalt hageja kasuks õigusabikulude väljamõistmist summas 288 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus ebaõigesti kostjalt välja mõistmata õigusabikulud summas 96 eurot. Hageja õigusabikulud moodustasid 288 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles on märgitud kulude koosseis, milline õigusabi oli hagejale osutatud ning milline oli õigusabi ajakulu ja rahaline väärtus. Õigusabi osutamist kolme tunni ulatuses tunnihinna 96 euro eest tuleb pidada mõistlikuks ja asja keerukusele vastavaks. Kohus leidis, et õigusabi osutamiseks kulunud aeg kolm tundi on põhjendatud. Tunnihinna suurus 96 eurot on hageja esindaja siseasi ning see määratakse äriühingu juhatuse poolt. Tunnihinna määramisel võetakse arvesse äriühingu kulusid ja turuhinda. Äriühingu kulude suurus on objektiivse iseloomuga faktor, mis ei sõltu sellest, kas tsiviilasja asjaolud on keerukad või mitte. Apellant toob näiteks teiste firmade hinnakirjad, kus tunnihinnad on samas suuruses: http://www.e-jurist.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=5&Itemid=6 kohtudokumentide koostamine, kohtus esindamine – 96 eurot tund http://www.capitalinkasso.com/lang/ee/hinnakiri/ õigusabiteenus alates 99 eurot/h http://www.akordinkasso.ee/et/hinnakiri kohtulik võlgade sissenõudmine hagimenetluse algatamine alates 200 eurot http://www.five.ee/inkasso/hinnakiri/ hagi koostamine 100 eurot/h kohtus esindamine alates 100 eurot/h Seega õigusabi tunnihind antud asjas vastab Eesti turul kujunenud turuhinnale; 2) peab arvestama ka sellega, et vastavalt VV 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” §-le 2 on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Hageja õigusabikulud moodustavad ainult 2,25% sissenõudmise piirmäärast. Selline õigusabikulude suurus on põhjendatud ja mõistlik; 3) on Riigikohus leidnud (3-2-2-5-06), et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Kohtu järeldus, et esindaja õigusabi tunnihinnaks peab olema 64 eurot, on põhjendamata. Kohus ei ole viidanud ühelegi faktilisele asjaolule või õigusnormile, mille põhjal ta tegi oma järelduse. Kohus ei ole põhjendanud, miks äriühingu õigusabiteenuse tunnihind on liiga kõrge ja milliste arvutuste alusel peab see olema just 64 eurot. Kohus on sekkunud põhjendamatult

7.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all kostjalt hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulude suurus. Apellant leiab, et põhjendatud ja asja keerukusele vastavaks õigusabikulude suuruseks on 288 eurot ning maakohus on põhjendamatult vähendanud õigusabikulude suurust 192 euroni. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (näiteks Riigikohtu 26.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11). Praegusel juhul on maakohus hagejale osutatud õigusabi kulu hinnanud ja hageja kasuks välja mõistetud esindaja kulude suurust põhjendanud. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus ületas diskretsioonipiire. Asja materjalidest nähtuvalt koostas hageja lepinguline esindaja hagiavalduse kahel lehel, millele oli lisatud korteriühistu põhikiri ja hageja juhatuse liikme koostatud kostja majanduskulude võlgnevuse arvestus. Maakohus tegi kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. Maakohus märkis hageja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel õigesti, et hageja esindaja töömaht oli minimaalne ning tegemist ei olnud õiguslikult keeruka õigusvaidlusega. Seega hindas maakohus hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ning apellandi vastupidine väide on ebaõige. Üksnes asjaolust, et hageja lepinguline esindaja on märkinud õigusabi tunnihinnaks 96 eurot, ei saa järeldada õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust sellises ulatuses. Apellandi seisukoht, et tunnihind 96 eurot on objektiivne faktor, mis ei sõltu sellest, kas tsiviilasi on keerukas või mitte, ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatuga. Apellandi viide VV 04.09.2008 määruse nr 137 §-le 2 ei ole antud vaidluse puhul asjakohane.