2-11-10715/18 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.03.2011 esitas AS Eesti Talleks hagi Harju Maakohtusse A. V. vastu nõude tunnustamiseks OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja sõlmis 15.08.2007 võlgnikuga laenulepingu, mille kohaselt andis hageja võlgnikule laenu 2 010 000 krooni (128 462,41 eurot), tagastamise tähtajaga 14.08.2008, intressiga 20 % aastas (intressile lisandub käibemaks) ning õigusega nõuda viivist arvestusega 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. 06.08.2007 sõlmis A. V. võlgnikuga laenulepingu, mille kohaselt andis A. V. võlgnikule laenu 1 500 000 krooni (95 867,47 eurot), tagastamise tähtajaga 06.08.2008, intressiga 20 % aastas ning õigusega nõuda viivist arvestusega 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. 18.05.2010 sõlmitud nõude müügilepinguga võõrandas A. V. laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Koos nõudega omandas hageja õiguse intressidele ja viivistele. Võlgnik jättis täitmata mõlemast laenulepingust tulenevad kohustused. Vastavalt hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele lisatud arvestusele võlgneb võlgnik hagejale pankroti väljakuulutamise seisuga kokku 11 360 736 krooni (726 083,37 eurot), sealhulgas põhinõudena 3 510 000 krooni (224 329,89 eurot), intressidena 702 000 krooni (44 865,98 eurot), 80 400 krooni (5138,50 eurot) intressidelt tasutud käibemaksuna ja 7 068 336 krooni (451 749,01 eurot) viivisena. Hageja esitas 12.11.2010 OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõude 11 360 736 krooni (726 083,37 eurot). Hageja nõudele vaidlesid vastu haldur ja A. V. füüsilise isikuna. Koosoleku protokolli kohaselt esitas haldur vastuväite hageja nõudele 4 340 736 krooni (277 423,59 eurot) põhjendusel, et nimetatud summa ulatuses ületavad laenulepingust tulenevad viivised ja intressid laenu põhinõude summat. A. V. palus tunnustada hageja nõuet 7260 krooni. Seega tunnustati hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses 7260 krooni ehk 464 eurot.

Hagejal ei olnud vastuväiteid pankrotihalduri vastuväitele, mille tulemusel jääb tunnustatud nõudeks 7 020 000 krooni (448 659,77 eurot). Väär on aga kostja väide, et hageja oma nõudest suuremas osas nõuete kaitsmise koosoleku ajaks loobus. Hageja raamatupidaja poolt koostatud saldoteatis, mis kajastab kostja võlgnevust tegelikust koguvõlgnevusest oluliselt erinevas summas, ei ole hageja otseseks ega kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslikke tagajärgi, s.t saldoteatisel kajastamata nõudest loobumist. Hageja oli juba 12.11.2010 esitanud OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse ning ei ole nõudest loobunud. 01.02.2011 saldoteatis puudutab vaid ühte hageja poolt OÜ-le Brigandine (pankrotis) 06.10.2006 esitatud arvet nr 910701, mis on tasumata ja on seetõttu endiselt hageja raamatupidamises üleval. Nimetatud nõude kohta (7260 krooni) esitati 01.02.2011 eraldi saldoteatis seisuga 31.12.2010. Saldoteatise koostanud raamatupidaja kajastas saldoteatisel üksnes 28.07.2006 laenulepingust tulenevat võlgnevust ega kajastanud 06.08.2007 ja 14.08.2007 sõlmitud lepingutest tulenevaid nõudeid, mis on esitatud OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses. Saldoteatisel kajastatud andmed 28.07.2006 sõlmitud lepingust tulenevate nõuete kohta on õiged. Hageja ei taotlenud 28.07.2006 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude tunnustamist OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses ja nimetatud lepingust tulenevad õigussuhted ei oma puutumust õigussuhetega, millest tulenev nõue on esitatud tunnustamiseks pankrotimenetluses. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on ebaselge ja ei ole tõendatud. Hageja on käitunud vastuoluliselt OÜ Brigandine (pankrotis) vastu suunatud nõude suuruse osas. Kostja vaidles võlgniku 16.02.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu põhjusel, et hageja oli ise oma nõudest suuremas osas koosoleku ajaks loobunud. Nimelt saatis hageja 01.02.2011 võlgnikule saldoteatise, milles paluti seoses aasta 2010 audiitorkontrolliga OÜ-l Brigandine (pankrotis) kinnitada võlgnevust AS-i Eesti Talleks ees seisuga 31.12.2010. Saldoteatises oli märgitud, et võlgnevus on 7260 krooni (464 eurot). Kostjal oli põhjendatud õigus eeldada, et saldoteatisel märgitud võlgnevus vastab tegelikkusele ning nõudeavalduses kajastatud nõue on ebaõige. Põhjendatud õigus lähtuda saldoteatisel märgitud võlgnevusest tuleneb otseselt kehtivast raamatupidamise seadusest, Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning Riigikohtu korduvalt avaldatud seisukohtadest. Kuna saldoteatis tugineb inventuuri tulemustel ning majandusaasta aruandes kajastuval informatsioonil, on selles näidatud võlgnevuse suurus tõene ja vastab tegelikkusele. Kuna saldoteatise esitamine on seotud nõuete ja kohustuste inventeerimisega ning seeläbi majandusaasta aruandega, on saldoteatisel kajastuva informatsiooni õigsuse eest vastutav hageja juhtkond. Esimese astme kohtu otsus 22.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Pooled vaidlesid hageja nõude tunnustamise üle OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja kinnitas 01.03.2012 toimunud kohtuistungil, et tal ei ole vastuväiteid hagiavalduses esitatud hageja nõude täitmise tähtajale, alusele ning selle suurusele ja arvestuse käigule. Kostja vastuväiteks on asjaolu, et hageja oli oma nõudest 16.02.2011 toimunud nõuete kaitsmise ajaks loobunud. Hageja hinnangul on kostja väide selle kohta, et hageja on nõudest loobunud, väär. Saldoteatis ei ole tahteavaldus loobuda nõudest ulatuses, mida ei ole saldoteatisel märgitud. Hageja leidis, et saldoteatises vale summa kajastamine võis olla tema töötaja poolne eksitus.

Kohus leidis, et asjaolu, et hageja ei kajastanud 01.02.2011 OÜ-le Brigantine (pankrotis) saadetud saldoteatisel oma nõuet täies ulatuses, ei tõenda nõudest loobumist. Asjas ei ole tõendatud, et saldoteatise hageja nimel esitanud hageja töötaja oleks saldoteatises kajastanud hageja tahteavaldust nõudest loobumiseks või selle kinnitamiseks. Kostja on ka ise oma vastuväites leidnud, et võlgnikule saadeti saldoteatis, milles paluti seoses 2010. a audiitorkontrolliga kinnitada saldoteatises märgitud võlgnevust. Ka saldoteatisel on märgitud, et seoses KPMG Baltics tavapärase audiitorkontrolliga hageja ettevõttes palub hageja kostjal kinnitada kostja võlgnevus hagejale seisuga 31.12.2010. Eeltoodust tulenevalt oli hageja tahteavaldus saldoteatise väljastamisel suunatud audiitorkontrolli teostamiseks saldode võrdlemiseks, mitte aga nõudest loobumisest teatamiseks. Kohus leidis, et usaldusväärne on hageja väide, et saldoteatisel ebaõige nõude märkimine on eksitus, kuna saldoteatisest nähtuvalt on tegemist saldoteatiste võrdlemisega seoses vajadusega viia läbi audiitorkontroll, mille tõttu saldoteatiste väljastamise käigus võis hageja töötaja saldoteatisele märkida ebaõige nõude suuruse. Kostja vastuväide hageja poolt nõudest loobumiseks ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks pidi hageja, kes väidetavalt esialgselt kinnitas oma nõudest loobumist, seda hiljem OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses uuesti nõudma hakkama. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited hageja nõudele paljasõnalised ja hagi tuleb rahuldada. Kuna kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada, siis tuleb hagiavalduses esitatud nõudest maha arvestada summa, mis tunnustati OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses. Vaidlustatud ei ole asjaolu, et hageja esitas oma nõude OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnustada hageja nõue OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses teises järgus (11 360 736 – 4 340 736 – 7 260) 7 012 740 krooni (448 195,77 eurot). Apellatsioonkaebus Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellandi arvates on kohus vääralt hinnanud tõendina esitatud saldoteatist ning ei ole arvestanud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-100-07 ja nr 3-2-1-132-09 selgitatut. Samuti on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja selgituse saldoteatiste väljastamise protseduuri kohta. Riigikohtu praktika järgi saldoteatisel kajastuval informatsioonil võib olla nõudeid lõpetav toime. Asjaolu, et saldoteatis väljastati seoses vajadusega viia läbi audiitorkontroll, ei välista kuidagi kostja põhjendatud õigust pidada tõeseks saldoteatisel kajastuvat informatsiooni. Saldoteatis on oluline, sest see kinnitab vastustaja seisukohta OÜ Brigandine (pankrotis) võlgnevuse tegeliku suuruse kohta seisuga 31.12.2010. Riigikohtu lahendite põhjal saab järeldada, et nõude esitamise õiguse võib lugeda lõppenuks juhul, kui kogu võlgnevust (viivist, intresse või kogu põhivõlgnevust) ei märgita saldoteatisel. Kuna hageja saldoteatisel jättis märkimata oma nõude kogusumma, siis oli kostjal põhjendatud õigus sellest lähtuda ning esitada vastuväide hageja nõudele OÜ Brigandine (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul. Siinjuures ei ole oluline, et Riigikohtu seisukohad käivad eelkõige viivisenõude kohta, sest analoogne on olukord ka kogu põhinõude ning intresside märkimata jätmisel. Käesolevas asjas on olukord sarnane nagu Riigikohtu menetluses olnud asjas nr 3-2-1-100-07. Hageja käitus vastuoluliselt, kui ei näidanud kogu OÜ Brigandine (pankrotis) võlgnevust (sh põhinõuet, intresse ja viiviseid) saldoteatisel ja

hiljem nõudis saldoteatisel märgitust kordades suurema nõude tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ning võttes arvesse Riigikohtu poolt väljendatud seisukohti, saab järeldada, et pärast kõnealuse saldoteatise väljastamist lõppes hageja teistsuguse nõude esitamise õigus. Apellandi hinnangul ei ole kohus põhjendamatult analüüsinud kostja poolt esitatud tõendit viidatud Riigikohtu praktika valguses ning seega on tehtud kohtuotsuse järeldused ennatlikud. Sõnagagi ei ole kohtuotsuse põhjendavas osas puudutatud hageja poolt esitatud väiteid Riigikohtu järelduste kohaldamise kohta. Sellega on kohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Arusaamatu on ka kohtu seisukoht, mille järgi kostja vastuväide hageja poolt nõudest loobumiseks ei ole usaldusväärne ka seetõttu, et kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks pidi hageja, kes väidetavalt esialgselt kinnitas oma nõudest loobumist, seda hiljem OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses uuesti nõudma hakkama. Kostja ei saagi ühtegi sellist asjaolu välja tuua, sest talle ei saa olla teada hageja vastuolulise käitumise põhjus. Kohus ei ole arvestanud kostja poolt antud selgitusi saldoteatisel kajastatava informatsiooni tähenduse osas. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 15 lg 3 kohaselt inventeeritakse aastaaruande koostamiseks raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldo. Varade ja kohustuste inventeerimise kohustusest tuleneb ka kohustus saldoteatise saatmiseks. Seega peab saldoteatis sisaldama kogu võlgniku võlgnevust. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. VÕS § 203 lg-st 1 tulenevalt loetakse saldoks nõuete ja kohustuste vahe. Kostja on tõendanud, et saldoteatisel peab kajastuma kogu võlgnevus, seega ei oleks kohus tohtinud hagi rahuldada põhjusel, et saldoteatise väljastamisel oli hageja tahteavaldus suunatud audiitorkontrolli teostamiseks saldode võrdlemiseks, mitte nõudest loobumisest teatamiseks. Kuna saldoteatisel peaks kajastama õigesti kõiki nõudeid, siis nende kajastamata jätmisega kaotab võlausaldaja muude nõuete esitamise õiguse. Hageja ei ole tõendanud, et saldoteatisel märgiti ebaõige nõude suurus ja tegemist oli eksitusega. Saldoteatis on kehtiv ja ei ole tagasi võetud, seega ei oleks kohus saanud järeldada, et hageja väited saldoteatise väljastamisel tehtud eksimuse osas on usaldusväärsed. Lisaks on kohus hageja väidet eksimuse kohta usaldusväärseks pidades eiranud saldoteatise kajastuva informatsiooni õiguslikku tähendust, ei ole arvestanud kostja poolt selgitatud saldoteatise väljastamise korda ega ka saldoteatise kehtivust. TsÜS § 71 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Hageja ei võtnud tahteavaldust ka õigeaegselt tagasi, nimelt TsÜS § 72 järgi ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Hageja esitas menetluse jooksul küll 15.09.2011 kuupäeva kandva saldokinnituse, kuid see ei muuda kehtetuks 01.02.2011 saldokinnitust. Kehtib tahteavalduse ühepoolse tagasivõtmatuse põhimõte. Apellandi arvates on hageja saldoteatisega tunnistanud, et võlgnevus on 7 260 krooni ja muus osas võlasuhet ei ole. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist lakkab olemast, kui võlausaldaja on tunnistanud, et võlasuhet ei ole (RK 3-2-1-43-04). Seega kuna hageja on oma 01.02.2011 saldokinnitusega teinud kehtiva tahteavalduse ning tunnistanud, et võlasuhet ei ole saldokinnitust ületavas osas, lõppes hageja õigus nõuda kohustuse täitmist. Arvestades kostja poolt selgitatud saldoteatise väljastamise korda ning sellel kajastatud informatsiooni tähendust, tuleb pidada tõeseks, et võlgnevus seisuga 31.12.2010 oli 7260 krooni. Kohtuotsus on vastuoluline, sest ühelt poolt tunnistab kohus TsÜS § 116 lg-s 2 sätestatut, teisalt aga leiab, et hageja töötaja ei kajastanud saldoteatisel hageja tahteavaldust. Kui arvesse

võtta kostja poolt tõendatud asjaolu, et saldoteatisel kajastuva info eest vastutab lõppkokkuvõttes hageja juhatus, siis saab järeldada, et saldoteatisel on kajastatud hageja enda tahteavaldust nõude suuruse kinnitamiseks. Sama järeldub ka kohtu enda poolt viidatud TsÜS § 116 lg-st 2. Siinjuures ei ole enam oluline, kas tegemist võis olla eksitusega või mitte, sest tahteavaldus on kehtiv, seda ei ole tagasi võetud, ning tahteavaldusest oli võimalik saada aru ainult ühtemoodi – OÜ Brigandine (pankrotis) kogu võlgnevus hageja ees seisuga 31.12.2010 oli 7260 krooni. Kostjal ei olnud põhjust eeldada, et hageja tegelik tahe on teistsugune, sest polnud kuidagi välistatud, et hageja on ülejäänud nõuded võlgniku vastu näiteks loovutanud või võõrandanud kolmandale isikule. Arvestades hageja poolt tehtud kehtivat tahteavaldust ning vastuolulist käitumist, ei ole kuidagi õigustatud hageja nõude tunnustamine OÜ Brigandine (pankrotis) pankrotimenetluses hageja poolt hiljem väljendatud suuruses. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal oli OÜ Brigandine (pankrotis) vastu nõue, mis tulenes 15.08.2007 ja 06.08.2007 sõlmitud laenulepingutest, ega võla suuruse osas. Vaidlus on selles, kas hageja on oma nõudest loobunud. Apellandi väidete kohaselt on hageja nõudest loobunud 01.02.2011 saldoteatisega, mille kohaselt oli OÜ Brigandine (pankrotis) võlg hageja ees 7 260 krooni. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole hageja oma nõudest OÜ Brigandine (pankrotis) vastu, mis tulenes 15.08.2007 ja 06.08.2007 sõlmitud laenulepingutest, 01.02.2011 esitatud saldoteatisega loobunud. VÕS § 207 lg 1 järgi lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest ja lg 2 järgi võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Seega võlanõudest loobumiseks oleks pidanud võlausaldaja avaldama TsÜS § 67 lg 1 järgi tahet oma nõudest loobumiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja raamatupidaja poolt allakirjutatud saldoteatis, mis kajastab OÜ Brigandine (pankrotis) võlga oluliselt väiksemas summas kui see tegelikult oli, ei ole hageja otseseks ega kaudseks tahteavalduseks, millest saab järeldada hageja soovi saldoteatisel kajastamata nõudest loobumiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud järeldustega.