Võlaõigus › Töövõtulepingud

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled välistavad vastavalt TsMS § 661 lg 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Jüri Alevi hagi OÜ Jõesuu Puhkemaja ja Toomas Tenno vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 8.10.2012 kohtuistungil esitas hageja esindaja advokaat Tõnu Mets kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega. Kostja Toomas Tenno ja OÜ Jõesuu Puhkemaja esinda Jaanus Jakobson kinnitasid kohtuistungil, et nad on nõus menetluse lõpetamisega ja palusid kohtul kompromiss kinnitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja advokaat Tõnu Mets on avaldanud kohtule, et hageja soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Maksekäsu avalduse esitamisel tasus hageja 10.08.2011 riigilõivu 47.93 eurot. 27.02.2012 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati antud tsiviilasjas hagi esitamisel riigilõivu summas 155.64 euro tasumise kohustusest ning kohustati tasuma riigilõivu 52.07 eurot. Hageja eest tasus 19.03.2012 riigilõiv 52.07 eurot Tiina Alevi.

Antud tsiviilasja hagihinnaks on 1 278 eurot, millelt riigilõivuseaduse (redaktsioon kuni 1.07.2012) lisa 1 järgi tuli tasuda riigilõivu 255.64 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et menetluskulud jäeti kompromissi kohaselt menetlusosaliste endi kanda, jätab kohus rahuldamata hageja taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Arvestades eeltoodut välistab kohus antud määrusele määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab TsMS §168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades seda, et hagejale määrati menetlusabi hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas ja kompromissis pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, tuleks hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja §190 lg 4 alusel välja mõista tasumata riigilõiv riigituludesse. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1 278 eurot tasuda riigilõivu 255.64 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 kuuluks antud juhul hagejale tagastamisele vastavalt hagihinnale riigilõiv 127.82 eurot. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 100 eurot, seega tuleks riigituludesse välja mõista hagejalt vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, § 179 lg 1 ja § 190 lg 4 riigilõiv summas 27.82 eurot. Kohus lähtudes hageja majanduslikust olukorrast ja antud tsiviilasja menetlusest ning poolte vahel sõlmitud kompromissist, vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 27.82 euro riigituludesse maksmise kohustusest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.