Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-12-978
Tsiviilasi
AS Swedbank P&C Insurance hagi Veiko Tonts vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 650 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Swedbank P&C Insurance, rk 11269248, asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn, esindaja Kadri Erm, [email protected] ; kostja Veiko Tonts, ik 35804042710, elukoht XXXX
Menetlus
kirjalik
AS Swedbank P&C Insurance hagi Veiko Tonts vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldada. Välja mõista Veiko Tontsilt AS Swedbank P&C Insurance kasuks 1 650 (üks tuhat kuussada viiskümmend) eurot. Menetluskulud jätta Veiko Tontsi kanda. Välja mõista Veiko Tontsilt AS Swedbank P&C Insurance kasuks riigikõivu katteks 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot 46 senti. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
14.05.2011 toimus Tartus Anne 49 elamus korteris 103 kahjujuhtum. Veeavarii tekkis kostja ja Vesse-Tanel Tontsi omandisse kuuluvas korteris nr 109 köögisegisti survevooliku purunemise tagajärjel. Vesi voolas all asuvasse korterisse nr 103 ning kahjustas korteri siseviimistlust. Kahjustatud vara oli kindlustatud ning hageja maksis kannatanule kindlustushüvitise summas 1 650 eurot. Hageja esitas kostjale tagasinõude, millele kostja reageerinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista varakahju 1 650 eurot ning menetluskulud. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab, et ta ei ole kunagi keeldunud tekkinud kahju hüvitamisest. Kostja avaldas soovi sõlmida asjas kompromiss. Kohtu poolt menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtajaks ei ole kompromisslepingut kohtusse laekunud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 kohaselt Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kahju tekkimise asjaoludele ja kahjuhüvitise suurusele. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt oli tema kahju tekkimise ajal korteriomandi kaasomanik. Hageja esitatud kahjunõue oli saadetud aadressile Anne 49-109, kus kostja ei ole kunagi elanud. Selle tõttu ei saanud kostja kätte hageja kohtuvälist nõuet. Kostja ei vaidle vastu kahju hüvitamise kohustusele. Kostjalt tuleb hageja nõudel ja seaduse alusel välja mõista 1 650 eurot kindlustusandja poolt kannatanule makstud kahjuhüvitise katteks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 383.46 eurot. Kohus rahuldab hagi. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.