Lennuhüvitis OÜ hagi SKYUP MT Limited vastu hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 8 069,66 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lennuhüvitis OÜ (registrikood 14065010, asukoht Sõpruse pst 233-21, 13420 Tallinn), seaduslik esindaja L M (epost xxx) Kostja: SKYUP MT Limited (Malta registrikood C 103645, asukoht Ewropa Business Centre, Level 3-701, Dun Karm StR, BKR 9034, Birkirkara, Malta, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lennuhüvitis OÜ hagi SKYUP MT Limited vastu.
2.Välja mõista SKYUP MT Limited Lennuhüvitis OÜ kasuks hüvitis summas 6 600 eurot, viivis 359,76 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 440 eurot.
3.Välja mõista SKYUP MT Limited Lennuhüvitis OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude, s.o 6 600 euro tasumata osalt alates 29.08.2025. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Rahuldada osaliselt Lennuhüvitis OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista SKYUP MT Limited Lennuhüvitis OÜ kasuks menetluskulud summas 1 968,33 eurot (käibemaksuta).
7.Välja mõista SKYUP MT Limited Lennuhüvitis OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 968,33 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks resolutsiooni punktide 1, 2, 3 ning osaliselt punkti 6 (summas 720 eurot) ja punkti 7 (viivis summalt 720 eurot) osas seoses hagi õigeksvõtuga (TsMS § 445 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus ja hageja nõue T L, R H L, H S broneering xxx (lisa 1), H P, K-M P broneering xx (lisa 2), M M, T M broneering xxx (lisa 3), K B, R P broneering xxx (lisa 4), G S, R S xxx 3529097 (lisa 5) reisisid 17.02.2025 SkyUp MT Limited (edaspidi kostja) opereeritaval lennul U57105 suunaga TallinnSharm El Sheik. Lend xxx suunaga Tallinn-Sharm El Sheik pidi saabuma 17.02.2025 kell 20.35 (lisa 1, 2, 3, 4, 5), kuid saabus flightradar24.com andmetel hilinemisega 17.02.2025 kell 01:09 (ing. keeles Landed 1:09 AM). Seega lend hilines ca 4,5 tundi. Lennu vahemaa suunaga Tallinn-Sharm El Sheik vahel on 3 568,8 km. Eelnimetatud lennu puhul hilinesid reisijad sihtpunkti üle 4,5 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot. Kõik 11 eelnimetud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuhüvitis OÜle (edaspidi hageja) (lisa 6). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et T L, R H L, H S, H P, K-M P, M M, T M, K B, R P, G S ja R S reisisid 17.02.2025 kostja opereeritaval lennul xxx suunaga TallinnSharm El Sheik ja lend hilines ca 4,5 tundi. EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel saavad kõik reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. TallinnSharm El Sheik vahel on 3 568,8 km. Hageja põhinõue on 6600 eurot (11 reisija x 600 eur hüvitis reisija kohta). Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest kuni hagiavalduse esitamiseni 28.08.2025. Hageja esitas T L, R H L, H S nõude kostjale 27.02.2025 (lisa 11), seega on viivisenõue summalt 1800 eurot kuni 28.08.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 97,72 eurot; H P, K-M P nõude kostjale 27.02.2025 (lisa 12), seega on viivisenõue summalt 1800 eurot kuni 28.08.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 65,14 eurot; M M, T M nõude kostjale 25.02.2025 (lisa 13), seega on viivisenõue summalt 1200 eurot kuni 28.08.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 65,88 eurot; K B, R P nõude kostjale 24.02.2025 (lisa 14), seega on viivisenõue summalt 1200 eurot kuni 28.08.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 66,24 eurot; G S, R S nõude kostjale 21.04.2025 (lisa 15), seega on viivisenõue summalt 1200 eurot kuni 28.08.2025 (hagiavalduse esitamiseni) 64,78 eurot; Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 359,76 eurot. Hageja palub edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 6600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.08.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. 2
Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 440 eurot (11 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 440 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt. Kostja vastus Kostja tunnistab põhinõuet summas 6 600 eurot. Kostja tunnistab viivist nõude esitamisest kuni hagi esitamiseni 28.08.2025 summas 359.76 eurot. Kostja tunnistab sissenõudmiskulu summas 440 eurot. Kostja tunnistab viivist põhisummalt 6 600 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.08.2025 kuni tasumiseni. Kostja tunnistab Hageja menetluskuludest riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kostja ei tunnista Hageja kõrvalnõuet maksekäsu kiirmenetluses, so õigusabi kulusid summas 935 eurot ja menetluskulusid hagimenetluses. Kostja hinnangul tuleb ülejäänud Hageja menetluskulud ja Kostja menetluskulud jätta Hageja kanda. Puudub vaidlus selles, reisijate T L, R H L, H S, H P, K-M P,M M, T M, K B, R P, G S, R S lend 17.02.2025 U57105 Tallinn - Sharm El-Sheikh hilines sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijatel oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004) alusel õigus saada hüvitist. Kostja esitas vastuväite Hageja soovile mõista maksekäsu kiirmenetluses välja õigusabi kulusid summas 935 eurot. TsMS § 4842 kindlaksmääratud 20-eurone menetluskulude hüvitis tähendab seda, et maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata advokaadi vm esindaja kulusid. Kostja leiab, et kuna Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõude, mis oli vastuolus TsMS § 484 2 sätestatuga, siis ei olnud Hageja teinud enda poolt kõike, et lahendada antud vaidlus maksekäsu kiirmenetluses ning vältida täiendavate menetluskulude tekkimist. Kostja leiab, et Hageja ei ole käitunud oma õiguste teostamisel heauskselt nagu nõuab TsÜS § 138. Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
2.Hageja hinnangul on reisijatel tekkinud tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik reisijad loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuhüvitis OÜle.
3.Kostja tunnistab nõudeid lennuhüvitise nõuete osas. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 824 lg 1 alusel reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut 3
üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
4.Määruse nr 261/2004 artikkel 6 punkt 1 alapunkt b tulenevalt on reisijal õigus hüvitisele kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ja kõikide muude 1 500- 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, kui lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem. Artikli 7 punkt 1 alapunkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Artikli 7 punkt 1 alapunkt c alusel saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km) nimetatud lendude puhul.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 359,76 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu summas 359,76 eurot on põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hüvitised reisijatele maksmata, kuigi 6 600 euro ulatuses kostjal nõudele vastuväited puuduvad.
6.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 29.08.2025. a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kohus rahuldab taotluse.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot reisija kohta, so kokku 440 eurot (11 reisijat x 40 eurot). Vastavalt VÕS § 113 1 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus täita. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulu summas 1 505 eurot. Hageja tasus riigilõivu 700 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 8 069,66 eurot tasumisele riigilõiv 700 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 700 eurot.
4
10.Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kostja täiendavatele seisukohtadele vastuse koostamiseks, kokku ajakulu 10 h ja 45 minutit. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Käesolev kohtumenetlus oleks olnud välditav. Kahetsusväärselt on kostja asunud tegutsema viisil, mis teeb reisijate jaoks hüvitise saamise võimalikult keeruliseks ning aja- ja töömahukaks.
11.TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses liS menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja menetluskulusid 236,67 euro võrra.
12.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et liS esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
13.Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
14.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1 968,33 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.