Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

asjaolud, mille tõttu tuleb keelduda kaubamärgile ALKOPÖRSSI + kuju õiguskaitse andmisest KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel. Hageja leiab, et sellised asjaolud puuduvad ning palub kohut tuvastada tema kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumine. Kaubamärk ALKOPÖRSSI + kuju (taotlus XXX) ei ole kostja kaubamärkidega A+ kuju (numbrid XXX ja XXX) eksitavalt sarnane ning Patendiameti otsus 15.12.2010. a nr XXX on kooskõlas seadusega ning selle tühistamiseks alused puuduvad. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuuluvad kaks Ühenduse kaubamärki A+ kuju (numbrid XXX ja XXX), mis on varasemad. Vaidlust ei ole ka selles, et klassides 32 ja 33 on kaubamärgiga tähistatud kaubad identsed ning klassis 35 osaliselt identsed (reklaam; ärijuhtimine; kontoriteenused). Vaidlus on selles, kas kaubamärgid A+ kuju ja ALKOPÖRSSI + kuju on sarnased niivõrd, et on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Vaidlus on varasema kaubamärgi sõnalise osa „ALKO“ eristusvõime üle. Vaidlus on ka selles, kas tubakas, suitsetamistarbed ja tikud on samaliigilised kaubad alkoholjookidega ning kas jae- ja hulgimüügiteenused ning ekspordi-imporditeenused on samaliigilised teenusega ärijuhtimine. Vaidlus on seega ka kaupade ja teenuste sarnasuse üle. Hageja leiab, et ei ole tõenäoline kaubamärgi ALKOPÖRSSI + kuju äravahetamine varasemate kaubamärkidega A+ kuju tarbijate poolt, sealhulgas assotsieerumine varasemate kaubamärkidega, mistõttu puuduvad KaMS § 10 lg 1 p 2 nimetatud õiguskaitset välistavad asjaolud. – Võrreldavate kaubamärkide üldmulje on sedavõrd erinev, et puudub assotsieerumise tõenäosus. Mõlemad varasemad kostja kaubamärgid kujutavad endast sõna A ja kujutise kombinatsiooni (A+ kuju), kusjuures mõlemal juhul on sõna A kujundatud omapärases šriftis ning lisaks sellele eksisteerib kujutuslik element, s.o vastavalt veinikarikas ringikujulisel taustal – ühel märgil ja sõna ümber asetsev ring – teisel märgil. Hageja kaubamärk koosneb vabalt tuletatud sõnast ALKOPÖRSSI, mis on kujundatud suurtes tähtedes erišriftis ja kus Ö tähe kohal olevad täpid on kujundatud kahe silma kujuliseks – üks lahti ja teine kinni. Võrreldavate märkide visuaalse osa erinevus väljendub sõnade pikkuses. Sõnas A on neli tähte, samas sõnas ALKOPÖRSSI on 10 tähte, seega on viimane oluliselt pikem sõna ja seega visuaalselt oluliselt erinev. Võrreldavatel kaubamärkidel on erinev kirjapilt ehk teostus. Varasemate kaubamärkide sõnaline osa A on teostatud suure algustähega ja ülejäänud väikeste tähtedega, aga hageja kaubamärgi sõnaline osa ALKOPÖRSSI on esitatud ainult suurte tähtedega. Varasemate kaubamärkide sõnaline osa A on kirjutatud kaldkirjas. Hageja kaubamärgi sõnaline osa on kujundatud omapärases šriftis püsttähtedega, kus tähed on rõhutatud kontuuriga ning Ö täht on eriti stiliseeritud kahe täpi osas, mis on kujundatud kahe silma kujuliseks – üks lahti ja teine kinni. Võrreldavate kaubamärkide kujutuslikud elemendid erinevad oluliselt visuaalselt: kostja kaubamärgil nr XXX on lisaks sõnale A ringi sees asetsev stiliseeritud karika või pokaali/pitsi kujutis ning kaubamärgil nr XXX on lisaks sõnale A seda ümbritsev ringi kujutis. Hageja kaubamärk erineb kostja kaubamärkidest visuaalselt oluliselt sõnaosa -PÖRSSI ja sõna ALKOPÖRSSI graafilise teostuse poolest. Tänu olemasolevale visuaalsele erinevusele on võrreldavate kaubamärkide sõnalised osad üksi piisavalt eristuvad üksteisest ning nende äravahetamine tarbija poolt ei ole tõenäoline. Kui aga arvesse võtta kombineeritud kuju tervikuna ning märkidest lähtuv üldmulje, siis on kaubamärgid visuaalsel võrdlusel sedavõrd erinevad, et tarbijatel ei teki assotsiatsioone, et tooted võiksid pärineda ühelt tootjalt või kauplejalt. Hageja arvates on kaubamärgid visuaalselt piisavalt erinevad, et võimaldada tarbijatel kauba päritolu kohta teha otsust, et tooted ei pärine samalt tootjalt või kauplejalt. Kaubamärkide foneetiline erinevus väljendub võrreldavate kaubamärkide sõnaliste elementide A ja ALKOPÖRSSI võrdluses. Sõnaline osa A koosneb neljast häälikust (2 kaashäälikut ja 2 täishäälikut), ALKOPÖRSSI vastavalt üheksast häälikust (5 kaashäälikut ja 4 täishäälikut). Erisus on viie hääliku võrra. Sõnas ALKOPÖRSSI hääldub –s ülipikalt. Foneetiline erinevus avaldub ka erinevas silpide arvus. A on kahe-silbiline sõna, samas kui ALKOPÖRSSI on nelja-silbiline sõna. Auditiivne erinevus avaldub kuulmisel, kuivõrd sõnadel on rõhud erinevas kohas. Kui A hääldamisel on rõhk esimesel silbil, siis sõnal ALKOPÖRSSI on rõhk kolmandal silbil. Auditiivselt ei ole märkidel mingit sarnasust. Sõna A on eesti keeles lühend sõnast „alkohol“, mistõttu see element ei oma Eestis eristusvõimet. Varasemad kombineeritud kaubamärgid „A+ kuju“ sõnalised osad üksnes viitavad alkoholile ja sellega seotud toodetele. Kombineeritud kujul kannavad varasemad kaubamärgid pigem (pokaalist)

alkoholi nautimise sõnumit. Hageja kaubamärk „ALKOPÖRSSI + kuju“ ei oma eesti keeles keskmise tarbija seisukohalt otsest tähendust, kuid viitab selgelt kohale, kus kaubeldakse alkoholiga. Tegemist on tuletatud sõnaga, mille esimene osa „alko“ on eesti keeles alkoholi sünonüüm ning teine osa „pörssi“ on soome keeles „börs“. Ka Eesti tarbija seostab sõna „pörssi“ tema soome keelse tähendusega, kuna eesti keeles sõna „börs“ on sellega sarnane. Kombineeritud kujul tervikuna (Ö tähe kohal kahe silma kujulised täpid – üks lahti ja teine kinni) kannab hageja kaubamärk pigem sõnumit, et siin on koht, kust võib leida erinevate hindadega kaupu, sealhulgas alkoholi ja saab kaubelda. Oma üldmuljelt on tegemist eeskätt alkoholi ja/või sellega seotud kaupu ja teenuseid vahendava kaubatehingute asutusega. Seega on võrreldavad kaubamärgid ka tähenduslikult erinevad ning erineva kontseptsiooniga, mistõttu tavatarbijal ei teki nende märkide vahel selliseid seoseid või assotsiatsioone, mis võiksid kaasa tuua kaubamärkide segiajamise tõenäosuse. Võrreldavate kaubamärkide ainsaks sarnasuseks on sõnalise osa osaline sarnasus ja seda sõnaosa A esinemise kaudu. Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon leidis, et kuna visuaalselt kordub sõna ALKO, mis on koheselt märgatav ja selgelt väljaloetav, siis sellest piisab, et tarbijatel võiks tekkida assotsiatsioone talle juba tuntud, teise omaniku poolt kasutatavate kaubamärkidega. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas jõudis Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon järeldusele, et AInc kasutab Eestis oma kaubamärke, kuivõrd selle kohta ei ole apellatsioonikomisjonile mingit informatsiooni esitatud. On teada, et kostja on Soomes alkoholi jaemüügi monopol, kes aga ei tegele ekspordiga. Hageja ei nõustu punktis Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni seisukohaga. Hageja leiab, et isegi kui kostja varasematel märkidel võib domineeriv osa olla sõnaline osa ALKO, siis hageja kaubamärgi domineerivaks osaks on sõnaline osa ALKOPÖRSSI tervikuna. Hageja kaubamärgi domineerivaks osaks ei ole osa sõnalisest osast (ALKO), vaid sõnaline osa tervikuna. Samas on A nõrga eristusvõimega tähis. Varasemate kaubamärkide sõnalise osa A eristusvõime on väga nõrk, kuna ta üksnes kirjeldab kaupu ning on eesti keele argikeeles vasteks sõnale „alkohol“. Samuti ei ole varasemate kaubamärkide sõnalisel osal tugevamat eristusvõimet tema tuntuse tõttu, kuivõrd varasemate kaubamärkide kasutuse kohta Eestis ja tema tuntuse kohta mistahes andmed puuduvad. Eesti tarbijat ei eksita hageja kaubamärk kauba päritolu suhtes. Hageja kaubamärk ALKOPÖRSSI + kuju ei tekita Eesti tarbijal seoseid Soome riikliku alkoholimonopoliga AOy ega tema kaubamärkidega A+ kuju, kuivõrd on üldteada asjaolu, et selline alkoholimonopol eksisteerib vaid Soomes ning Eestis ta ei tegutse. Eestis on alkoholi jaekaubandus väga tugevas konkurentsis ning tarbijatele on teada, et väga mitmed ettevõtjad tegutsevad selles vallas ning üsna loomulikult on suur hulk konkurente selles vallas tegevad just reisisadama piirkonnas. Kuid ükski Eesti tarbija ei eelda, et Tallinna reisisadama lähistel on alkoholi jaekaubandus AOy opereerimisel. Ka ükski Soome turist ei eelda, et Soome riiklik alkoholimonopol on laienenud ALKOPÖRSSI näol Eestisse, vaid pigem eeldab eest leidvat soodsat alkoholi kauplemiskohta, erinevalt kodusest monopolist. Hageja on seisukohal, et sõna A iseenesest ei ole eristusvõimeline element. Sõna A on alkoholitoodete ja alkoholi müügiga seotud teenuste tähistamisel kaupa või teenust kirjeldavaks tähiseks, tähiseks, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses, st kaubamärgi mittekaitstavaks elemendiks. Varasemad kaubamärgid A+ kuju ei oma õiguskaitset klassis 34 – kaupade tubakas, suitsetamistarbed ja tikud suhtes. Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon leidis, et on tavaline, et alkoholijooke pakkuv kauplus müüb ka tubakatooteid. Soome riiklik viinamonopol AOy ei müü hagejale teadaolevalt oma kauplustes tubakatooteid ning ei tooda ka tubakatooteid, mistõttu ta ei ole taotlenud ja ei oma õiguskaitset klassis 34. Eestis müüakse tubakat koos toidukaupadega ja teiste esmatarbekaupadega mistahes kaupluses, poes, marketis või kioskis. Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni järeldus, et kuivõrd alkoholil ja tubakatoodetel on tihti sama turustuskanal, siis võib keskmine tarbija arvata, et A+ kuju alkoholjoogid ja ALKOPÖRSSI + kuju tubakatooted pärinevad ühelt ja samalt tootjalt, on väär ja põhjendamatu. Hageja kaubamärgiga on taotletud õiguskaitset klassi 35 teiste teenuste hulgas ka jae- ja hulgimüügiteenustele (kolmandatele isikutele). Kostja varasema kaubamärgiga nr XXX on õiguskaitse antud alkoholjookide jae- ja hulgimüügi teenustele. Kuivõrd jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele) on oluliselt laiem mõiste kui alkoholjookide jae- ja hulgimüük, siis ka selles osas ei ole teenused sedavõrd sarnased, et varasema kaubamärgi õiguskaitse välistaks hageja kaubamärgi registreerimise. Hageja saab kaubamärki kasutada kogu jae- ja hulgimüügiteenuste

sektoris, välja arvatud alkoholjoogid. Seda muidugi juhul, kui kohus peaks tuvastama võrreldavate kaubamärkide segiajamise tõenäosuse tarbijate poolt. Hageja palub hagi rahuldada. Tuvastada kaubamärgi ALKOPÖRSSI + kuju õiguskaitset välistava asjaolu puudumine. Otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK

taotleja soovis klassi pealkirja märkimisega hõlmata kõiki vastavasse klassi kuuluvaid kaupu või teenuseid. Seega hõlmavad kostja kaubamärgid kõiki klassi 35 teenuseid, sealhulgas nt kaupade demonstreerimine ja impordiekspordikontorid. Nizza klassifikaatori selgitavate märkuste kohaselt kuuluvad klassi 35 ka erinevate kaupade komplekteerimine ühisesitluseks teiste huvides (v.a transport), mis võimaldab klientidel mugavalt kaupu vaadelda ja osta; selliseid teenuseid võivad osutada jae-, hulgikauplused postimüügikataloogide kaudu või elektroonselt (näiteks veebilehtedel või telemüügiprogrammides). Kõik nimetatud teenused on kahtlemata identsed või samaliigilised hageja taotletavate teenustega jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele) ning ekspordi- ja imporditeenused. Vastuseks hageja väidetele klassi 34 kaupade erinevusest, oleme seisukohal, et TOAK on õigesti leidnud, et need kaubad on samaliigilised klassi 33 kaupadega. Neid kaupu müüakse, ostetakse ja tarbitakse sageli koos. Spetsiaalselt samaaegseks tarbimiseks mõeldud toode on näiteks sigarikonjak. Eeltoodust tulenevalt on kõik hageja kaubamärgitaotluses nimetatud kaubad ja teenused identsed või samaliigilised kostja A kaubamärkide kaupade ja teenustega. Nagu eelnevalt mainitud, on kostjal Soomes kangete alkoholjookide seadusliku jaemüügi 100%-line turuosa. Aastal 2009 (so kostja kaubamärgitaotluse esitamisega samal aastal) moodustas alkohoolsete jookide (sh lahjad) müük A kauplustes 42% kogu registreeritud turu müügist. Seetõttu iga kanget alkoholi ostev Soome tarbija, kes on antud juhul asjakohane tarbija, tunneb seda kaubamärki vältimatult. Kaubamärgi maine eeldab teatavat tuntuse taset asjaomase avalikkuse hulgas (C-301/07 PAGO, p 21). Tähisel on maine, kui märkimisväärne osa käesoleva kaubamärgi sihtrühmast teab tähist. Kostja kaubamärgid A on üldtuntud Soomes kõikide alkohoolsete jookide ostjate hulgas tulenevalt kostja erilisest seisundist Soome alkohoolsete jookide jaemüügi turul, sh 100%-lisest kange alkoholi seadusliku jaemüügi turuosast. Järelikult on kostja kaubamärgid A antud juhul konkreetses tarbijate sihtgrupis üldtuntud ja tänu kasutamise läbi omandatud mainele tavalisest kõrgema eristusvõimega. Äravahetamise tõenäosus tähendab riski, et tarbija arvab, et teenused pärinevad samalt või üksteisega seotud ettevõtjailt (C-39/97 Canon, p 29). Äravahetamise tõenäosus kätkeb eneses asjakohaste faktorite, eriti kaubamärkide omavahelise sarnasuse ja kaupade või teenuste omavahelise sarnasuse, teatud vastastikust sõltuvust. Väiksema sarnasuse kaupade või teenuste vahel võib kompenseerida suurem sarnasus kaubamärkide vahel ning vastupidi. Veelgi enam, mida eristusvõimelisem on varasem märk, seda suurem on segiajamise risk. Märgid, milledel on iseenesest või turul saavutatud maine/tuntuse tõttu kõrge eristusvõime, omavad laiemat kaitset kui väiksema eristusvõimega märgid (C-39/97, Canon, alates p 17). Võrreldavate kaubamärkide ühine osa on sõna ALKO. Sõna A on domineeriv osa nii hageja kui kostja kaubamärkides. Hageja kaubamärgis põhjusel, et lõpuosa PÖRSSI on tavapärane ja eristusvõimetu tähis ning kaubamärgi stilisatsioon on üldmulje tajumisel praktiliselt märkamatu ning ja see ei jää meelde. Kostja kaubamärkides on domineeriva elemendiga tegemist põhjusel, et tegemist on kaubamärkide ainukese sõnalise osaga, kusjuures kujundus jääb sõnaga võrreldes tahaplaanile. Tulenevalt domineerivate elementide identsusest on tegemist sarnaste tähistega. Kohtupraktika kohaselt on kaks kaubamärki sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt samased (T-6/01, punkt 30; T-168/04, punkt 91). Nii hageja kui kostja kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste tarbijate sihtrühmaks on eelkõige Soome tarbijad. Konkreetses tarbijate sihtrühmas on kaubamärgid Atuntud ja mainekad. Ei ole tõenäoline, et Soome tarbija tajub kostja soomepärase kaubamärgi ALKOPÖRSSI nägemisel osa kaubamärgist (ALKO-) eesti keeles kirjeldava sõnana. Seetõttu ei oma antud vaidluses olulist tähtsust Eesti Keele Instituudi seisukoht sõna ’alko’ võimalikust kirjeldavast tähendusest eesti keeles. Pealegi, nagu Eesti Keele Instituut on ise hinnangus rõhutanud, on ta kaubamärgiõigusliku hinnangu andmisel konsulteerinud „vastava ala asjatundjatega“, kelleks tõenäoliselt on olnud Patendiameti kaubamärgiosakonna ametnikud. Patendiameti seisukohad teatavasti ei ole siduvad TOAK-ile ega kohtule. TOAK on varasemalt korduvalt tühistanud Patendiameti otsuseid tähist Asisaldavate kaubamärkide registreerimise kohta (TOAKi otsused nr 1308-o; 1275-o; 1270-o; 1269-o; 1246-o). Võttes arvesse kaubamärkide sarnasust, konkreetset tarbijate sihtrühma, kostja varasemate kaubamärkide tuntust ja mainet tarbijate sihtgrupis ning kaupade ja teenuste identsust ja samaliigilisust, esineb antud juhul kaubamärkide segiajamise tõenäosus. Tarbijatele võib assotsieeruda hageja kaubamärk kostjaga. Eeltoodust tulenevalt on kaubamärgi ALKOPÖRSSI registreerimine hageja nimele vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 2. Samuti on kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3 ning § 9 lg 1 p-dega 10 ja 12.

KOHTU PÕHJENDUSED

on hõlmatud ka kõik nimetatud pealkirjade all kajastuvad teenuste erinevad liigid. Hageja taotletavad ja vaidlusalused teenused jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele) ning ekspordi- ja imporditeenused on kohtu arvates hõlmatud ka teenused nagu kaupade demonstreerimine ja impordiekspordikontorid. Kohtu seisukohta kinnitab ka Nizza klassifikaatori selgitavad märkused, mille järgi hõlmab impordi- ja eksporditeenus erinevate kaupade komplekteerimine ühisesitluseks teiste huvides (v.a transport), mis võimaldab klientidel mugavalt kaupu vaadelda ja osta; selliseid teenuseid võivad osutada jae-, hulgikauplused postimüügikataloogide kaudu või elektroonselt (näiteks veebilehtedel või telemüügiprogrammides). Õige on hageja väide, et klassis 34 kaitstud kaubad ei ole otseselt samaliigilised klassis 33 kaitstud kaupadega ent kaupade samaliigilisuse hindamisele ei piisa üksnes kaupade või teenuste otsesest võrdlemisest üksteise aseainena st kas ühte kaupa saab asendada teisega. Sellise käsitluse juures tõesti ei ole võimalik väita, et isik, kes soovib osata alkoholi, asendaks selle vajadusel tubakatoodetega. Kaaluda tuleb ka kaupade müügikanaleid ning kaupade omavahelisi assotsiatsioone. Tavapäraselt on nii alkoholile kui ka tubakale kehtestatud ranged müügitingimused, neid turustatakse samade kanalite kaudu ning neid tarbitakse koos, samuti on neil sama tarbijarühm. Sellest tulenevalt võib kohtu arvates pidada klassis 33 ja klassis 34 nimetatud kaupu sarnasteks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.