Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-11-46824
Tsiviilasi
Time Finans AB hagi Helena Soon vastu võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 475.05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Time Finans AB, rk 55158-1041, Aia 7, 10111, Tallinn; hageja esindaja Ferenc Koso, Incure Inkasso Agentuur OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, [email protected] ; kostja Helena Soon, ik 48412012744, elukoht XXXX
Menetlus
kirjalik
Time Finans AB hagi Helena Soon vastu võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks rahuldada. Välja mõista Helena Soonelt Time Finans AB kasuks 1 475 (üks tuhat nelisada seitsekümmend viis) eurot 5 senti. Menetluskulud jätta Helena Soone kanda. Välja mõista Helena Soonelt Time Finans AB kasuks menetluskulude katteks 515 (viissada viisteist) eurot 64 senti. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
Hageja sõlmis kostjaga 10.05.2007 ja 12.02.2008 laenulepingud kogusummas 16 000 krooni, so 1 022.59 eurot intressimääraga 24 % aastas. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevat kohustust. Laenusummast on tagastamata 14 822.03 krooni, so 947.30 eurot. Hageja on arvutanud laenulepingu alusel intressi perioodi eest 13.02.2008 kuni 10.05.2008 summas 54.39 eurot. Alates 11.05.2008 on hageja arvutanud viivist 0,023 % viivitatud summast päevas, kokku 302.85 eurot. Hageja on kandnud kahju seoses inkassoteenust osutavalt äriühingult teenuse ostmisega summas 170.51 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista laenujääk, sissenõutavaks muutunud intress ja viivis ning kahjuhüvitis. Hageja menetluskulud on riigilõiv ja õigusabi kulu, mille hageja palub samuti kostjalt välja mõista. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab, et on saanud hagejalt laenuks 16 000 krooni. Laen on suures osas tagastamata, sest kostja jäi töötuks, siis haigestus ning on käesoleval ajal 60 % ulatuses töövõimetu. Kostja sissetulekuks on pension ja peretoetused. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostjal on võimalik laenu tagasi maksta niivõrd väikeste summade kaupa, millega hageja nõus ei ole. Kostja ei ole nõus maksma viivist, kahjuhüvitist ja hageja menetluskulusid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenu saamisele. Laenu andmine on tõendatud laenulepingutega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka kokkulepitud intressi ja viivise suuruse ning hagejal tekkinud kulutuste suuruse osas seoses kostja poolt laenu tagastamise kohustuse rikkumisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi VÕS § 397 lg 1 kohaselt. Hageja intressinõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laenusumma, intress ja kahjuhüvitis. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt välja viivise hageja poolt nõutud ulatuses, so 302.85 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla, intressi, viivise ja kahjuhüvitise summas 1 475.05 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja taotlusel maksegraafiku koostamine ei ole võimalik. Kostjale on antud laenu õiguskaitsevahendina viivise maksmise kokkuleppega. Kostja on nõus graafiku järgi maksma põhivõla ja intressi summas 1001.69 eurot 30-50 euro kaupa kuus. Viivise maksmiseks kostja nõusolekut ei ole andnud. Kohus rahuldab hageja viivise nõude, sest see on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole kohustuse täitmise ulatust ning täitmise tähtajast möödunud enam kui nelja aastat arvestades ebamõistlikult suur (viivise summa moodustab vähem kui 1/3 põhivõlast ning hageja ei nõua lisanduvat viivist). Hageja on esitanud nõude juba septembris 2011. aastal maksekäsu kiirmenetluse kaudu, kuid kostja ei ole hakanud ka siis laenu kasvõi väikeste osamaksete kaupa tasuma. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulu on riigilõiv 255.64 eurot ja õigusabi kulu 260 eurot. Kohus rahuldab hagi. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõiv ning hagejale osutatud õigusabi eest 260 eurot, mis ei ole põhjendamatult suur summa. Kostja on põhjendanud menetluskulude jätmist hageja kanda kostja raske majandusliku olukorraga. Kohus on seisukohal, et selline põhjendus ei ole asjakohane. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud poole enda kanda, kui kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja ei ole hakanud võlga tasuma, kuigi teda on nõudest teavitatud maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Sellises olukorras ei jäänud hagejal muud midagi üle kui pöörduda hagiga kohtusse, et saavutada seadusliku ja põhjendatud nõude rahuldamine. Kohus on seisukohal, et menetluslikku olukorda võiks käsitleda teisti, kui kostja oleks oma majanduslike võimaluste piires tasunud hagejale laenu ükskõik, millise suurusega maksete kaupa.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.