Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-60925
Tsiviilasi
Agrochema Eesti OÜ hagi Kalev Laanesaare vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
354,23 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Agrochema Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Agrochema Eesti OÜ (rk: 11139178), esindaja advokaat Rait Ratasepp Vastustaja (kostja) – Kalev Laanesaar (ik: XXXX), esindaja Karina Kukkes Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012 otsus muutmata. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest Agrochema Eesti OÜ poolt tasutud riigilõiv Kalev Laanesaare kanda, muudest Agrochema Eesti OÜ menetluskuludest 92% Kalev Laanesaare kanda ja Kalev Laanesaare menetluskuludest 8% Agrochema Eesti OÜ kanda.
esindajad
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Agrochema Eesti OÜ kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest hageja tasutud riigilõivu täies ulatuses kostja kanda, muudest hageja menetluskuludest jättis kohus kostja kanda 92% ja kostja menetluskuludest hageja kanda 8%. Hagi tagamiseks Tartu Maakohtu 14. detsembri 2011 määrusega hageja kasuks kostjale kuuluva kinnistu, asukohaga Tartu XXX, registriosa nr XXX, neljandasse jakku esimesele järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 3195,58 eurot jäeti kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kuna FIE I. Uus on hagejaga 12.03.2008 sõlmitud müügilepingust nr AT 34-08 tulenevad kohustused kauba eest tasumisel jätnud täitmata, on hagejal poolte vahel 01.11.2009 sõlmitud käenduslepingust tulenevalt tekkinud õigus nõuda nende täitmist kostjalt ja seda lepingu p-s 1.2 kokkulepitud ulatuses, s.o 3195,58 eurot. Käenduslepingu p-s 2 on pooled kokku leppinud, et kostja on kohustatud käenduslepingust tuleneva kohustuse täitma kahe nädala jooksul alates hagejalt vastavasisulise kirjaliku teate saamisest. Hageja on 15.10.2010 saatnud kostjale nõudekirja, milles nõudis käenduslepingu alusel 50 000 krooni tasumist hiljemalt kahe nädala jooksul. Hageja väitel, mida kostja ei ole vaidlustanud, sai kostja teate kätte 28.10.2010 ning pidi seega käenduslepingust tuleneva võla hagejale tasuma hiljemalt 12.11.2010. Kostja seda teinud ei ole, mistõttu hageja nõue kostjalt põhivõlana 3195,58 euro väljamõistmiseks tuleb VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108; § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel rahuldada. Pooltel on vaidlus selle üle, kas lisaks käenduslepingu p-s 1.2 märgitud summale võib hageja kostjalt nõuda viivist käenduslepinguga võetud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise eest. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kostja käendus on piiratud rahasummaga, s.o 3195,58 euroga. Hageja viivisenõude näol on tegemist mitte põhivõlgniku kohustuse täitmise nõudega käendaja poolt, vaid justkui käendaja iseseisva kohustusega hageja ees. Selline hageja nõue ei ole kooskõlas käenduse olemusega, milleks on käendaja kohustus vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Samas VÕS § 142 lg 3 kehtestab erandi § 145 lõigetest 1 ja 2. Kohus leidis, et käendajal ei teki lisaks põhivõlgniku kohustuse (sh viivise maksmise kohustuse) täitmisele veel täiesti iseseisvat viivise maksmise kohustust. Kuna poolte vahel on käenduslepingust tulenevad suhted, ei ole kohane olukorda võrrelda laenulepinguga nagu seda on teinud hageja.
kohustused. FIE I. Uusi kohustuste täitmata jätmise eest nõudis hageja hagis kostjalt lepingus kokkulepitud käendussumma (s.o 3195,58) tasumist, samas viivisnõude esitas hageja kostja vastu lepingu p-s 2 ette nähtud kostjal lasuva kohustuse rikkumise eest. Viivisenõue põhineb asjaolul, et kostja jättis hagejale 3195,58 eurot lepingus kokkulepitud ajaks – s.o hiljemalt kahe nädala jooksul alates nõudekirja kättesaamisest ehk siis hiljemalt 12.11.2010 – tasumata; 2) esitas hageja oma seisukohtade ilmestamiseks asjakohase näite, milles võrdles kõnealust olukorda tavalise tähtajalise laenulepinguga, kus võlgnik on kohustatud laenusumma kokkulepitud kuupäevaks laenuandjale tagastama. Ka käesoleval juhul puudub vaidlus rahasumma tasumise osas hiljemalt 12.11.2010, mistõttu lugedes kostja enda kohustusest tuleneva vastutuse käendussummaga hõlmatuks ja välistades seega kostja vastu viivisenõude tekkimise, jõuaksime sisuliselt tulemuseni, kus ka laenusumma tähtajaks mittetagastamisel ei oleks võlausaldajal õigust võlgnikult viivise maksmist nõuda. Kohtu seisukoht soodustab käendajapoolset lepingurikkumist, võimaldades käendajal kasutada võlausaldaja raha tasuta ning võttes võlausaldajalt võimaluse raha teistsuguseks kasutamiseks. Kostja on 3195,58 eurot ilma õigusliku aluseta tasuta kasutanud enam kui 1 aasta 4 kuud. Lisaks tähendaks kohtu seisukohaga nõustumine seda, et tihti võib käendajal olla majanduslikult kasulikum käenduslepingut rikkuda (eriti juhtudel, kus käendatav summa on märkimisväärne).
nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.