2-12-9089/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-12-9089 I Asjaolud ja menetluse käik 05.03.2012 esitas osaühing EL Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks ehitustegevus ja kontoritarvete müük. Võlgniku majandusraskused tekkisid seoses ehitusturul toimunud majanduslangusega, mille tagajärjel ei suutnud võlgnik enam võlausaldajate ees oma kohustusi täita. Täitmata laenukohustused tekkisid võlgnikul seoses kinnistute soetamiseks ja ehituseks võetud laenudega, samuti on võlgnikul tekkinud maksuvõlgnevus. Seoses täitmata kohustustega on võlgniku suhtes algatatud 4 täitemenetlust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 26.03.2012 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Indrek Leppsoo. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul puudub märkimisväärne vara, kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 284 435.47 eurot. Suurimaks täitmata kohustuseks on laenukohustus aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ees summas 250 715.89 eurot. Nimetatud laenukohustust käendab võlgniku endine osanik ja juhatuse liige AJ. Võlgniku suhtes on algatatud 4 täitemenetlust, kus sissenõutavate nõuete suuruseks kokku on 15 663.98 eurot. Võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud võlgniku raamatupidamisdokumente. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt jäid võlgniku raamatupidamise dokumendid raamatupidaja kätte. Võlgniku raamatupidaja esitas ajutise pankrotihalduri järelpärimisel talle vaid võlgniku 2008.a ja 2009.a majandusaasta kinnitamata aruanded ning väljavõtte võlgniku varadest ja kohustustest 2009.a seisuga. Võlgnikul on äriregistrile esitamata 2008.a, 2009.a ja 2010.a majandusaasta aruanded. Võlgniku raamatupidamine on alates 2010.a kuni tänaseni korraldamata. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku raamatupidamine on alates 2009.a suvest korraldamata. Võlgnik soetas 2006.a aktsiaseltsilt Eesti Krediidipank saadud laenuga erinevaid kinnistuid Tallinnas ning Harku ja Jõelähtme vallas eesmärgiga kinnistud välja ehitada ja seejärel realiseerida. Laenu tagastamise tähtajaks oli 2008.a. Võlgnikul ei õnnestunud nimetatud ajaks kinnistuid realiseerida ja seetõttu tekkisid raskused laenu tagastamisel. Võlgniku kinnitamata 2009.a majandusaasta aruande kohaselt ületasid võlgniku varad võlgniku kohustusi ja võlgniku omakapital oli aasta lõpuks 4 743 044 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku 2009.a majandusaasta aruande andmed ei vasta tegelikkusele, kuna 2009.a oktoobris alustas aktsiaselts Eesti Krediidipank laenukohustuste täitmiseks täitemenetlust võlgniku kinnisvara suhtes, mis õnnestus realiseerida alles 2011.a koguhinnaga 225 996.33 eurot, mille ulatuses rahuldati aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõue. 2010.a on võlgniku suhtes algatanud täitemenetluse ka Maksu- ja Tolliamet ning 2011.a Danske Bank aktsiaselts. Võlgniku majandustegevuse kohta puuduvad andmed alates 2010.a algusest kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Võlgniku majandustegevus on seiskunud juba 2009.a suvel, viimased laekumised on toimunud 2009.a septembris. Võlgniku arveldusarved on arestitud kohtutäiturite ja maksuhalduri poolt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt pankrotiavaldust esitanud. Võlgniku kohustused ületavad tema varasid ning puuduvad igasugused väljavaated senisel kujul tegevuse jätkamiseks.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui

2-12-9089 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. 05.03.2012 esitas osaühing EL Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on osaühing EL alaliselt maksejõuetu ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikule kuuluv vara on väärtusetu. Võlgniku pangakontol on raha 0.81 eurot. Võlgnikule kuulub XXX kaasomandist XXX, Tallinnas asuvast transpordimaast suurusega 744 m2. Nimetatud kinnisasjale on seatud hüpoteek suurusega 5 000 000 krooni aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 410 on kehtestatud Mooni 50 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu kohaselt tagab teede ja tehnovõrkude väljaehitamise ehitusloa taotleja vastavalt 10.09.2002 sõlmitud lepingule. Nimetatud leping on sõlmitud Tallinna linna ja AT vahel, mistõttu Tallinna linnal puuduvad nõuded võlgniku vastu. Võlgniku raamatupidajalt saadud informatsiooni kohaselt oli võlgnikul 2009.a nõudeid ostjate vastu summas 22 010.34 eurot ja varusid (kaupu) 24 046.31 euro väärtuses. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puuduvad võlgnikul nõuded ostjate vastu ja võlgniku allesjäänud vara on antud üürileandjale võla katteks. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku vähemalt 284 435.47 eurot. Suurimaks täitmata kohustuseks on laenukohustus aktsiaseltsi Eesti Krediidipank ees summas 250 715.89 eurot. Nimetatud laenukohustust käendab võlgniku endine osanik ja juhatuse liige AJ. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009.a suvel. 2009.a oktoobris on suurim võlausaldaja alustanud võlgniku kinnisvara suhtes täitemenetlust, täitemenetluse käigus on võõrandatud oluline osa võlgnikule kuuluvast kinnisvarast. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 284 435.47 eurot ja vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, praktiliselt puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2009.a ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku raamatupidamine on alates 2009.a suvest korraldamata. Võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud võlgniku raamatupidamisdokumente. Võlgniku juhatuse liikme seletuse kohaselt jäid võlgniku raamatupidamise dokumendid raamatupidaja kätte. Võlgniku raamatupidaja esitas ajutise pankrotihalduri järelpärimisel talle vaid võlgniku 2008.a ja 2009.a majandusaasta kinnitamata aruanded ning väljavõtte võlgniku varadest ja kohustustest 2009.a seisuga. Võlgnikul on äriregistrile esitamata 2008.a, 2009.a ja 2010.a majandusaasta aruanded. Võlgniku raamatupidamisdokumentidest on ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitatud vaid pangaväljavõte ja 2008.a majandusaasta aruanne. Võlgniku raamatupidajalt saadud informatsiooni kohaselt oli võlgnikul 2009.a nõudeid ostjate vastu summas 22 010.34 eurot ja varusid (kaupu) 24 046.31 euro väärtuses. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puuduvad võlgnikul nõuded ostjate vastu ja võlgniku allesjäänud vara on antud üürileandjale võla katteks.

Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust. ÄS § 183 kohaselt vastutab osaühingu raamatupidamise korraldamise eest äriühingu juhatus. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 2 lg 2 kohaselt on iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik raamatupidamiskohustuslaseks. RpS § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige, kes on kohustatud korraldama võlgniku, kui raamatupidamiskohustuslase, raamatupidamist RpS § 4 sätestatud korras, ei ole nimetatud kohustust täitnud, kuna võlgniku raamatupidamine on alates 2009.a korraldamata, s.h puuduvad võlgniku majandustegevust kajastavad dokumendid. Kuna võlgniku raamatupidamisalgdokumendid puuduvad, ei ole võimalik välja selgitada, kas vastab tegelikkusele võlgniku raamatupidaja väide, et võlgnikul 2009.a nõudeid ostjate vastu summas 22 010.34 eurot ja varusid (kaupu) 24 046.31 euro väärtuses. Kuna võlgniku juhatuse liikme kinnitusel puuduvad võlgnikul nõuded ostjate vastu ja võlgniku allesjäänud vara on antud üürileandjale võla katteks ja puuduvad raamatupidamise algdokumendid, ei ole võimalik välja selgitada võlgniku varade ja kohustuste tegelikku suurust. RpS § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Tulenevalt ÄS § 32 lg 3 esitatakse äriühingu majandusaasta aruanne äriregistrile. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole korraldanud võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt ja seetõttu on äriregistrile esitamata võlgniku majandusaasta aruanded alates 2008.a. Võlgniku kinnitamata 2009.a majandusaasta aruande kohaselt ületasid võlgniku varad võlgniku kohustusi ja võlgniku omakapital oli aasta lõpuks 4 743 044 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku 2009.a majandusaasta aruande andmed ei vasta tegelikkusele, kuna 2009.a oktoobris alustas aktsiaselts Eesti Krediidipank laenukohustuste täitmiseks täitemenetlust võlgniku kinnisvara suhtes, mis õnnestus realiseerida alles 2011.a koguhinnaga 225 996.33 eurot, mille ulatuses rahuldati aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõue. 2010.a on võlgniku suhtes algatanud täitemenetluse ka Maksu- ja Tolliamet ning 2011.a Danske Bank aktsiaselts. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et lisaks eelnimetatule seisneb võlgniku juhatuse liikmete poolne raamatupidamise kohustuse korraldamise kohustuse rikkumine ka selles, et võlgniku 2009.a majandusaasta aruanne ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et võlgniku 2009.a majandusaasta aruande koostamisel ei ole järgitud RpS § 16 sätestatud raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipe, s.h eelkõige RpS § 16 p 7 sätestatud objektiivsuse printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmete poolt võlgniku raamatupidamise korraldamata jätmise tõttu on ei ole täpselt võimalik tuvastada võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda, s.h võlgniku vara ja kohustuste tegelikku suurust ega võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Samuti on võlgniku majandusaasta aruannete

2-12-9089 äriregistrile esitamata jätmisega rikutud RpS § 16 p 9 sätestatud avalikustamise printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmete raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on raske juhtimisviga. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamine oli võlgniku juhatuse liikmete poolt nõuetekohaselt korraldamata, siis ei ole seetõttu võlgniku olemasolevate raamatupidamise aruannete põhjal võimalik tuvastada võlgniku maksejõuetuse tekkimise täpset aega. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009.a suvel ja 2009.a oktoobris on suurim võlausaldaja alustanud võlgniku kinnisvara suhtes täitemenetlust, siis järeldab kohus, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud 2009.a jooksul. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 05.03.2012. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara juba 2009. a ja seetõttu tekkis võlgniku juhatuse liikmel pankrotiavalduse esitamise kohustus hiljemalt 2009. a lõpus. Kuigi juhatuse liikmetel tekkis pankrotiavalduse esitamise kohustus juba 2009.a on pankrotiavalduse esitatud kohtule alles 05.03.2012, s.o enam kui 2 aastat pärast ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed, kes olid teadlikud võlgniku majandustegevuse lõpetamisest 2009.a ja kellel oli ÄS § 183 tulenevalt võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustusest, pidid omama ülevaadet äriühingu varadest ja kohustustest ning võlgniku maksejõuetusest ja seega pidid nad juba 2009.a aru saama, et võlgnik on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed, kelle kohustuseks oli võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jätsid pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et esineksid alused osaühingu EL vara tagasivõitmiseks või –nõudmiseks pankrotivarasse. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt oli soetas võlgnik ajavahemikus 2005.a – 2006.a Eesti Krediidipanga aktsiaseltsist võetud laenu alusel neli kinnistut XXX. Võlgnik võttis laenu 5 400 000 krooni tähtajaga 3 aastat. Äriplaani kohaselt oli võlgnikul plaanis kinnistud arendada ja välja ehitada ning seejärel edasi müüa. Äriplaani teostamiseks valmistas võlgnik ajavahemikus 2006.a – 2008.a ette ehitusplaanid, sai selleks vajalikud load ja elektriühenduse. Kinnistute turuhind 2007.a oli 17 000 000 krooni. Võlgniku seletuskirja kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks 2008.a üleüldine majanduslangus ja ehitusturul toimunud majanduslangus ning ehitusteenuse olulisel määral vähenemine, mistõttu võlgniku äriplaan ebaõnnestus. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt oli

2-12-9089 võlgniku makseraskuste põhjuseks ülemaailmne majanduskriis ning sellest tulenev kinnisvaraturu oluline kukkumine. Samuti leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse poolne rahavoogude ebapiisav prognoosimine. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme AJe poolne hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlaõigusseaduse § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Võlgniku juhatuse liige ei ole võlgniku majandustegevuse planeerimisel ilmutanud piisavalt hoolsust. Võlgniku äriplaani koostamisel on eeldatud, et majandus üldiselt ja ehitusturg kitsamalt on pidevas kasvufaasis või on jätkuvalt stabiilne. Kohus peab üldteada asjaoluks seda, et majandus toimub tsükliliselt, s.t majandustõusule järgneb majanduslangus ja vastupidi. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et võlgniku juhatuse liige oleks olnud piisavalt hoolas ja arvestanud võlgniku äriplaani koostamisel võimaliku majanduslangusega ja sellest tulenevate tagajärgedega. Võlgniku juhatuse liikmel oleks olnud võimalik informatsiooni koguda ja teiste maade, näiteks Soome Vabariigi, näite põhjal välja selgitada, et ehitus- ja kinnisvaraturg võib oluliselt langeda ja see võib kaasa tuua olukorra, et võlgniku äriplaan ei realiseeru planeeritud ulatuses. Võlgniku juhatuse liige on küll maandanud riske läbi selle, et on isiklikult käendanud võlgniku laenukohustust, kuid nimetatud asjaolu ei ole võlgniku maksejõuetuks muutumist ära hoidnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud nõutaval määral hoolsuskohustust võlgniku äriplaani koostamisel ja nimetatud asjaolu tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise, siis on võlgniku juhatuse liikme eelnimetatud kohustuste rikkumised käsitletavad raske juhtimisveana. Harju Maakohus tegi 07.05.2012 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta osaühingu EL pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul osaühing EL ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu EL pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.