Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 03.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-22852/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 03.10.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3176

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2012 a Rakvere

Tsiviilasja number

2-12-22852

Tsiviilasi

Võlgniku OÜ Regular Builder avaldus pankroti nõudes

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

VÕLGNIK

OÜ Regular Builder, reg.kood 11388651, asukoht Kadrina Põllu 30; juhatuse liige Ülle Reinsaar, ik 47804155229, elukoht xxxx Ajutine haldur Martin Krupp- Tallinn, Estonia pst.1, Cavere Õigusbüroo OÜ

esindajad

RESOLUTSIOON

Lõpetada OÜ Regular Builder pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise halduri töötasu ja kulud- kokku summas 1710.67 /üks tuhat seitsesada kümme 67/ eurot, arvestades maksukohustusi, tasub juhatuse liige Ülle Reinsaar. Vabastada ajutine haldur OÜ Regular Builder kohustustest pärast kuriteo teate esitamiseks antud tähtaja möödumist ja äriühingu registrist kustutamiseks vajalike toimingute tegemist. Nimetada dokumentide 47804155229.

hoidjaks

Ülle

Reinsaar,

ik

Ajutisel halduril kaaluda hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest avalduses esitatud

asjaoludest ja võlgniku seletusest lähtuvalt kuriteo teate esitamist. Määrus saata võlgniku juhatuse liikmele, ajutisele haldurile, reg.osakonnale, avaldada Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 11.06.2012 võlgniku avaldus OÜ Regular Builder pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli tegevust alustades ehitusturg tõusutrendis. Keeruliseks läksid ajad 2009 kevadest, kuna tööde hulk vähenes, ettevõte teenis kahjumit ja omakapital langes alla nõutud suurust. Likvideerimisotsust ei saanud vastu võtta, kuna pooleli oli kohtuvaidlus. Selliselt nõustas võlgnikku tema tolleaegne esindaja-jurist. Nimetatud kohtuvaidlusest ja juhatuse liikme lapsehoolduspuhkusele jäämisest tulenevalt otsustati äriühingu 2010 majandusaastaga peatada tegevus kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Kohtuvaidluses sõlmiti 29.11.2011 kokkulepe. Võlgnik ei oska selgitada, miks olukorras, kus oli teada majandustegevuse ja rahaliste vahendite puudumine, nõustuti kohustusi kaasa toova kohtuliku kompromissiga ja miks ei jäädud haginõude mittetunnistamise juurde. 2012 märtsiks ei olnud ehitustööde pakkumistes uuesti osalema hakanud äriühing saanud ühtegi tellimust. Äriühingu ainuomanik on püüdnud leida finantseerimisvõimalusi tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks, kuid selliseid võimalusi ei ole leitud, mistõttu tuleb tunnistada püsivat maksejõuetust. Vara puudub, võlgasid on seisuga 11.06.2012 kokku summas 7884.81 eurot. Kohtuistungil juhatuse liige tunnistab, et reaalset äriplaani ei olnud, oli ainult mõtteks jäänudki tegutsema asumine lumekoristusega Soomes, tunnistab, et on teinud juhtimisvigu, eitab seda, et äriühingu sisuslist tegevust oleks keegi teine korraldanud. On osaliselt nõus ajutise halduri aruandes esitatud andmetega ja menetluse raugemisega ning ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamisega. Maakohtu 12.06.2012 määrusega algatati pankrotimenetlus ja ajutiseks halduriks nimetati Martin Krupp. Ajutise halduri 26.07.2011 esitatud aruande kohaselt: OÜ Regular Builder (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 18.05.2007. a. ning võlgniku peamiseks tegevusalaks oli majandusaasta aruannete kohaselt üldehitustööd, mis seisnesid ehitiste viimistlustööde, vundamendi ja betoontööde, katusetööde, ehitiste ja hoonete remontimistööde teostamisest. Võlgniku klientideks olid korteriühistud, eraisikud ja ka äriühingud. 2009.a otsustas võlgniku ainuosanik võlgniku majandustegevuse alates 2010.a peatada.

Võlgniku juhatuse liige esitas ajutisele pankrotihaldurile seletuskirja maksejõuetuse tekkimise kohta. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt muutus võlgniku majanduslik olukord 2009.a kevadel. Võlgniku majanduslik olukord hakkas halvenema, kuna tööde hulk vähenes ja uusi objekte juurde ei tulnud. Seoses üleilmse majanduslanguse ja ehitustellimuste olulise vähenemisega teenis äriühing 2009 majandusaasta lõpuks kahjumit ja äriühingu omakapital ei vastanud seadusega sätestatud nõuetele. Samal ajal oli Viru Maakohtus pooleli kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-09-1513 (võlausaldaja L M kahju hüvitamise nõue), mistõttu ei saanud juhatuse liikme selgituse kohaselt äriühingu ainuosanik 2009.a lõpus võtta vastu äriühingu tegevuse lõpetamise otsust ning alustada likvideerimismenetlust. Seoses nimetatud tsiviilasja menetluse ning äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme lapsehoolduspuhkusele jäämisega otsustas osanik 15.detsembri 2009.a otsusega võlgniku majandustegevuse peatada. Juhatuse liikme selgituste kohaselt esitas võlgniku võlausaldaja L M võlgniku vastu 2009.a aastal 41 143 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude, mis tulenes äriühinguga 03.12.2007.a sõlmitud töövõtulepingust (tsiviilasja nr 2-09-1513). Nõuet suurendati menetluse käigus 125 000 kroonini. Võlgnik võlausaldaja nõuet kuni kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemuste saabumiseni ei tunnistanud. Tsiviilasja menetlus lõppes 29.11.2011.a kohtumäärusega, millega kinnitati poolte vahel kompromiss. Kompromissi kohaselt kohustus võlgnik tasuma 7 342,00 eurot kuue kuu jooksul osamaksetena alates 01.03.2012.a (1 223,67 eurot kuus). Kuivõrd võlgnikul ei ole alates 2010.a olnud majandustegevust ja majandustegevuse taaskäivitamine osutus oodatust keerulisemaks ja aeganõudvamaks palus võlgnik võlausaldajalt vähemalt kahekuulist tagasimakse tähtaja pikendamist. Võlausaldaja aga ei nõustunud tähtaega pikendama ning esitas Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsile (Pärs) nõude sissenõudmiseks täitmisavalduse, mille alusel algatas kohtutäitur 11.04.2012.a võlgniku suhtes täitemenetluse. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja 11.04.2012.a täitemenetluse algatamisega. Juhatuse liikme selgituste kohaselt ei olnud pankrotiavaldust kohtule võimalik enne 11.06.2012.a esitada, kuivõrd võlgnikul ei olnud kiiremini võimalik kohtutäituritelt saada teavet võlgniku suhtes algatatud täitemenetluste ning sissenõudjate kohta. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2009. a -48 080 krooni, varasid oli kokku summas 13 175 krooni, kohustused puudusid ning omakapital 13 175 krooni. Müügitulu 2009. a majandustegevusest oli 57 909 krooni. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt võlgnikul kahjum 2010. a puudus, varasid oli kokku summas 13 175 krooni, kohustused puudusid ning omakapital 13 175 krooni. Müügitulu 2010.a majandustegevusest ei ole. Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a -7 982 eurot, varasid on kokku summas 202 eurot, kohustusi 7 342 eurot ning omakapital -7 140 eurot. Müügitulu 2011.a majandustegevusest ei ole.. Võlgniku 25.06.2012.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2012.a -1 983 eurot, varasid on kokku summas 202 eurot, kohustusi 9 325 eurot ning omakapital -9 123 eurot. Müügitulu 2012.a majandustegevusest ei ole. Juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole võimalik esitada mingit osa 2007-2009.a raamatupidamisdokumente (sh lepinguid, arveid ja kassadokumente), kuivõrd korterisse asukohaga xxxx, kus võlgniku raamatupidamisdokumente hoiti, murti sisse ning dokumendid viidi sissemurdjate poolt kaasa (kriminaalasja nr 11240105627). Kriminaalasi on käesolevaks hetkeks lõpetatud ning vargad on seni tabamata. Väidetavalt ei ole võlgniku juhatuse liige saanud kontakti ka raamatupidamist teostanud isikuga, mistõttu ei ole ajutisele haldurile võimalik esitada ka 2007-2009.a pearaamatu väljavõtteid. Juhatuse liige kohtus raamatupidajaga viimati 2010.a alguses, kui raamatupidaja andis üle 2009.a majandusaasta aruande, peale seda ei ole kontakti olnud ning kadunud on ka raamatupidaja telefoninumber.

Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on 25.06.2012.a seisuga võlgniku ainsaks varaks kassa jääk summas 200,79 eurot, mis asub juhatuse liikme valduses. Võlgnikul ei ole kunagi olnud põhivara. Võlgnik osutas ehitusteenust, mille teostamiseks vajalik tehnika renditi. Võlgniku 31.12.2011.a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 202 eurot järgmiselt: Raha 202 eurot Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt on võlgnik tasunud 2011.a tasunud õigusteenuse eest 640 eurot OÜ-le Digessi. Võlgniku 2009.a ja 2010.a majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009.a ja 31.12.2010.a seisuga vara kokku summas 13 175 krooni järgmiselt: Raha 13 175 krooni Võlgniku 2009.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2008.a seisuga vara kokku summas 61 255 krooni järgmiselt: Raha 42 155 krooni Nõuded ja ettemaksed 19 100 krooni Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin järgmist: Võlgnik omab AS-is SEB Pank järgmist arvelduskontot: konto nr 10220070785015, saldo seisuga 18.06.2012. a 1,34 EUR. Konto arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 15.06.2012.a., konto eelnevalt arestitud kohtutäiturite Kersti Vilbo, Kairi Laiõun ja Raigo Pärs poolt. Swedbank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Bank DNB A/S Eesti filiaalis, Bigbank AS-is, Versobank AS-is, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, LHV Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma. AS-is Swedbank Liising, AS-is SEB Liising, Nordea Finance Estonia, AS-is DNB Liising ja ALG Liisingu AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ning viimasel viiel aastal sõidukeid võlgniku nimelt võõrandatud/kustutatud ei ole. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole kuulunud. Ajutine pankrotihaldur analüüsis võlgniku arveldusarve väljavõtet ning tuvastas, et võlgniku arveldusarvelt (AS-is SEB Pank) on aastatel 2007-2009 pidevalt välja võetud sularaha, kokku summas 1 435 875 krooni ehk 91 769,14 eurot. Sularaha on arveldusarvetele tagasi kantud kogusummas 109 490 krooni ehk 6 997,69 eurot. Väidetavalt on võlgniku kassadokumendid varastatud, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik tuvastada, mis eesmärgiga sellises mahus sularaha kasutatud on ning kas see kasutus oli võlgniku huvides. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile esitatud selgituste kohaselt saanud kontakti võlgniku kunagise raamatupidajaga. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks kassa jääk summas 202,97 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on 12.06.2012.a.seisuga võlgniku võlausaldajateks L M summas 7 342,00 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs summas 549,6 eurot, Julianus Inkasso OÜ summas 686,99 eurot, Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) summas 319,56 eurot ja kohtutäitur Kersti Vilbo summas 426,93 eurot. Kokku on võlgnikul juhatuse liikme andmete kohaselt kohustusi summas 9 325,08 eurot. Võlgniku 31.12.2011.a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kokku summas 7 342 eurot järgmiselt: Lühiajalised laenud ja võlakirjad 7 342 eurot

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgnikul kuni 2011.a IV kvartalini kohustusi ei olnud. 2011.a IV kvartalis on tekkinud kohustus, mille täitmiseks vahendid puudusid ning seetõttu on ka näitaja sellest hetkest alates olnud väga nõrk näidates maksejõuetust. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja alla soovituslikku näitajat juba 2011.a IV kvartalist ning lühiajaliste kohustuste täitmine on võimatu. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja juba 2011.a IV kvartalis olnud negatiivne, mis tähendab, et äriühingul on olnud suur käibekapitali defitsiit juba 2009.aastast. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on näitaja juba 2011.a IV kvartalis olnud oluliselt kõrgem soovituslikust näitajast ning näitaja on 2012.a halvenenud, mistõttu on äriühingu sõltuvus võõrkapitalist liiga suur. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital. Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe olnud negatiivne juba 2011.a IV kvartalis ning võlausaldajate riskimäär suur.

Ajutine pankrotihaldur ei ole talle esitatud andmetele tuginedes tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Samas on võlgniku majandustegevuses perioodil 2007-2009.a kasutatud sularaha, mille kohta ajutisel halduril ülevaade puudub. Väidetavalt varastati osa võlgniku raamatupidamisdokumente (sh kassadokumendid ja pearaamatud). Varguse tulemusena algatatud kriminaalasi on käesolevaks ajaks lõppenud, varastatud dokumente ei ole leitud ning vargaid ei ole tabatud. Seega ei ole ajutisel halduril olnud võimalik kontrollida võlgniku kassadokumente ja pearaamatu väljavõtteid tuvastamaks kõiki vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul ei ole väljavaated võlgniku tegevuse jätkamisele ja tervendamisele perspektiivikad. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad varasid ning võlgnikul ei ole olnud majandustegevust juba 2010. aastast. Võlgniku tegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks oleks vaja leida nii kliente kui täiendavaid käibevahendeid tööjõu ja -vahendite rentimiseks ning ehitusmaterjalide soetamiseks, kuid ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku tegevusvaldkonda ja äriplaani arvestades säärase investori leidmine kuigi tõenäoline. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ParkrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks ei ole tõenäolised. Võlgniku teadaolev kohustuste maht (ca 9 500 eurot) ületab teadaolevaid varasid (202,97 eurot). Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgniku maksejõuetus ilmnes 2011.a IV kvartalis ning kujunes välja hiljemalt 2012.a I kvartalis, mil äriühingu juhatuse liikmele olid selged majandustegevuse taaskäivitamist takistavad asjaolud ning selge oli vajadus kohustuste täitmise tähtaja pikendamise järele. Riigikohus 28.11.2011.a otsuses nr 3-1-1-49-11 viitab äriühingu püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemisel vajadusele hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleks analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid ning võlgniku äriplaani perspektiivikust. Kuivõrd ajutine haldur ei ole aruande koostamisel saanud tugineda kõigile võlgniku raamatupidamist kajastavatele dokumentidele (ajutine haldur ei ole saanud kontrollida sularaha tehinguid) ning ajutine haldur saab lähtuda vaid olemasolevale ja registritest nähtuvale teabele ja võlgniku juhatuse liikme selgitustele, ei ole ajutise halduri esialgsel hinnangul võimalik võlgniku äriplaanile tuginedes võlgniku majandustegevust taaskäivitada, kuivõrd võlgnikul puudub tööjõud, kliendid ning käibevahendid, mille abil oleks võimalik äriplaani taaskäivitada. Võlgnikul on suures mahus kohustusi, mille katmiseks vajalike vahendite laekumisele väljavaated puuduvad. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige nõrgalt koostatud äriplaan, mistõttu ei olnud vähimalgi määral võimalik täita ootamatult tekkinud suuremamahulisi kohustusi. Majandustegevusest ei tekkinud piisavalt reservi, et võlgnik oleks saanud lubada endale planeerimata kulusid (nagu trahv või kahju hüvitamise nõue) ning tellimusteta perioodi.

Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks ajutine pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. Raugemise korral palun dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Ülle Reinsaar, isikukood 47804155229. Juhul kui võlgniku esindaja, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. 10.07.2012.a pankrotiavalduse läbivaatamise istungil andis kohus võlgnikule täiendava tähtaja raamatupidamise taastamiseks ning ajutisele haldurile täiendavate andmete esitamiseks ning määras uueks pankrotiavalduse istungi läbivaatamise istungi toimumise päevaks 03.10.2012.a. Nimetatust tulenevalt esitas ajutine haldur 19.09.2012 täiendava aruande: 07.09.2012.a esitas võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile seletuskirja võlgniku majandustegevuses toimunud tehingute ja teabe tööde tellijate kohta ning kokkuvõtte päringute tulemusena saadud vastustest koos lisadega. Ajutisele haldurile esitatud selgituste kohaselt toimus võlgniku majandustegevuse kestel arveldamine suuremas osas sularahas, kuna osa töövõtjaid (peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjad) soovisid tehtud tööde eest saada tasu sularahas. Samuti oli võlgnikul koostööpartnereid, kes soovisid materjalide eest arveldada sularahas. Sularahas arveldamine oli võlgnikule kasulik, kuivõrd sel moel oli väidetavalt võimalik saada ka paremaid soodustusi. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt anti aruandvale isikule ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele isikutele, kes võlgniku objektidel töid teostasid, vajalike ehitusmaterjalide hankimiseks kassast sularaha. Võlgniku juhatuse liige on peamiste materjalide soetamise kauplustena toonud välja Ehitus Servise (uue nimega Bauhof), Espak, K-Rautakesko, FEB, Laagri Ehitusmarket, ThermiSol, Levadia, Cramo, Ramirent, Kotka Puidutööstus, Uhtna Puit, AS Talot ja AS ALTT. Kuna võlgnik oli nimetatud kohtades jaemüügiklient, siis puuduvad paljude äriühingute kliendibaasides andmed võlgniku kohta, kuivõrd jaemüügiklientide kohta arvestust ei peeta. Võlgniku juhatuse liige esitas raamatupidamisandmete taastamiseks päringud äriühingutele, mille kauplustest suuremas osas sularahas arveldades ehitusmaterjale soetati ning esitas saadud vastused ka ajutisele haldurile. Nimetatud vastustest suurem osa viitab asjaolule, et kuivõrd võlgniku näol on tegemist olnud jaemüügi kliendiga, siis võlgniku andmeid andmebaasidest ei nähtu. Kuivõrd võlgniku juhatuse liikmele on päringute vastuseks esitanud arveid vaid üksikud kauplused ning kliendid, ei piisa laekunud teabest ajutise halduri hinnangul võlgniku raamatupidamise taastamiseks ega sularaha tehingutest rahuldava ülevaate saamiseks. Ajutise halduri hinnangul on võimalik, et võlgniku juhatuse liige ei ole raamatupidamise taastamiseks kasutanud ära kõiki võimalusi. Võlgniku juhatuse liikme esitatud seletuskirjast ei