Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

2-12-36878

kinnistusregistri nr 1446138) sisenemiseks korteriomandiga tutvumise, selle pildistamise ja huvilistele tutvustamise eesmärgil. Avalduse kohaselt on kohtutäitur alustanud A. S. suhtes täitemenetluse nr 084/2011/4596 ja K. S. täitemenetluse nr 084/2011/4597. Täitemenetluse algatamise aluseks on P. . K. 07.07.2004. a tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 2412 ja sissenõudja avaldus. Võlgnetava summa suurus seisuga 23.12.2011. a on kokku 7541,34 eurot. Täitmisteade ja täitedokument on kätte toimetatud A. S. xxxxxxxxxx. a aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx K. S. xxxxxxxxxx. a aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla. Kohtutäitur soovib avaliku enampakkumise teel realiseerida võlgnikele kuuluvat hüpoteegiga koormatud korteriomandit (registriosa nr 1446138). Kohtutäituril ei ole siiani reaalset ülevaadet nimetatud korteriomandist ja ka enampakkumisest osavõtjal on õigus müüdava asjaga tutvuda kuni enampakkumise (23.10.2012) alguseni.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Antud avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega on vaja algatada hagita menetlus ja võtta avaldus kohtu menetlusse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel. Seega võimaldab eeltoodud säte kohtutäituril siseneda võlgniku eluruumi ilma viimase nõusolekuta täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel. Kuna taolise täitetoimingu läbiviimine riivab oluliselt isiku põhiõigust kodu puutumatusele, siis peab avaldaja usaldusväärselt suutma põhjendada sellise õiguse andmise vajalikkust. Avaldusele lisatud akt (tl 25-29, 31) kinnitab, et kohtutäitur on juba 18.05.2012. a nimetatud korteriomandi, mis on võlgnike kaasomandis, arestinud ning määranud kinnisasja hinnaks 15000 eurot. Seega peaks kohtutäituril ja enampakkumisest osavõtjatel praegu olema piisavad andmed korteriomandi seisukorra kohta, vastasel juhul tuleb asuda seisukohale, et kinnisasja arestimine ja sellega seaduv asja hindamine on olnud vaid formaalsed. Kuna kohtutäitur ei ole arestimisakti kehtetuks tunnistanud, siis puudub tal praegu põhjendatud vajadus võlgnike korterisse sisenemiseks. Peale selle nähtub avaldusest ja Põlva politseijaoskonna 05.09.2012. a vastusest, et võlgnikud ei ela pikemat aega Põlvas, Jaama 53a-11 ning antud korter on neil välja üüritud. Seega on antud korteriomandiga seotud eluruumid mitte võlgnike, vaid üürnike otseses valduses. Järelikult riivab nimetatud korterisse sisenemine oluliselt eelkõige üürnike põhiõigust kodu puutumatusele.

2(3)

2-12-36878

Riigikohus on 29.12.2010. a kohtumääruses (asjas nr 3-2-1-140-10) asunud seisukohale, et enne kohtu poole pöördumist tuleb kohtutäituril kindlaks teha, kas võlgnik on nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma või mitte. Sama seisukoht maakohtu arvates kehtib ka asja otseste valdajate suhtes. Avalduses ei ole väidetud ega millegagi tõendatud, et korteris elavad üürnikud pole lubanud kohtutäituril korteriomandiga tutvuda, sh seda ka pildistada. Eeltoodud asjaoludel leiab maakohus, et kohtutäituri avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Lembit Käis kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.