Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 01.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-27572/23
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 01.10.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3473

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-27572

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Pille Aver

Määruse tegemise aeg ja koht

01.oktoober 2012 Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-27572

Tsiviilasi Menetlusosalise esindajad

Menetlustoiming

ja

QWE Mööblimaja OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks nende Avaldaja/võlgnik: QWE Mööblimaja OÜ (RK 10547449), asukoht XXX Avaldaja seaduslik esindaja Natalja Pessotšinskaja (juhatuse liige, IK 47603243735) Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers Pankrotimenetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada QWE Mööblimaja OÜ (RK 10547449) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3.Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers ajutise halduri kohustustest.

4.Määrata QWE Mööblimaja dokumentide hoidjaks Natalja Pessotšinskaja (IK 47603243735, elukoht XXX).

5.Mõista välja QWE Mööblimaja OÜ-lt Hillar Villersi kasuks ajutise pankrotihalduri tasu summas 945,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 311,85,00 eurot ning kulud Alvin, Rödl & Partner OÜ kasuks summas 53,16 eurot, millele lisandub käibemaks 10,63 eurot. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Hillar Villersi arvele Swedbank XXX.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

QWE Mööblimaja OÜ esitas 13.07.2012 Viru Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on QWE Mööblimaja OÜ põhitegevuseks mööbli jaemüük. Ettevõtte majandustegevus oli kuni 2007 aastani stabiilne, kuid alates 2008 halvenes majanduslik olukord, kuna elanikkonna ostuvõime seoses üldise majanduslangusega vähenes. Selle tulemusena langes müügikäive QWE Mööblimaja kauplustes ning ettevõttel tekkisid võlad. Avaldaja arvates puuduvad ettevõttel võimalused täiendavate rahaliste vahendite saamiseks rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Viru Maakohus võttis 19. juuli 2012 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi. Sama määrusega oli määratud istung pankrotiavalduse läbivaatamiseks ning kohus tegi ajutisele pankrotihaldurile ülesandeks esitada aruanne ja kirjalik arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur esitas 03.09.2012 kohtule halduri aruande, millest tuleneb, et võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Kohtuistungile 05.09.2012 ja 11.09.2012 võlgnik ei ilmunud. Võlgniku seaduslik esindaja Natalja Pessotšinskaja esitas 10.09.2012 kohtule perearst Nikolai Kulikovi tõendi selle kohta, et et N.Pessotšinskaja tervislik seisund ei võimalda temal osavõttu kohtuistungist 11.09.2011. Kohtuistungil 11.09.2012 jäi haldur oma aruandes toodud ettepaneku juurde lõpetada QWE Mööblimaja pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ühtlasi taotles ajutine haldur määrata QWE Mööblimaja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkumiseks deposiidi summas 1500 eurot tasumise võimaluse kuulutamist. Ametlikes Teadaannetes ilmus sektsioonis Pankrotimenetluse teated üleskutse pankrotimenetluse kulude ettemaksu tasumiseks summas 1500 eurot hiljemalt 28.09.2012. Määratud tähtajaks üleskutsele ühtegi vastust ei järgnenud ning deposiit jäi laekumata. Seega tuleb kohtul nõustuda ajutise halduriga, et võlgnikul raha pankrotimenetluse jätkamiseks puudub ning menetlus tuleb lõpetada raugemisega. Ajutise halduri aruanne Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule järgmise ettekande:

2-12-27572 Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine haldur märgib, et kogutud andmete põhjal on raske määrata võlgniku püsiva maksejõuetuse aega. Samas on enamus täitemenetlusi alustatud võlgniku vastu 2011 aastal ja võlgnikul oli plaanis äriühing 2012 aastal likvideerida. Seega võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt jaanuaris 2012.a. Võlgnik esitas aga pankrotiavalduse kohtusse 13.07.2012, so 6 kuud hiljem kui oli lõplikult selge võlgniku püsiv maksejõuetus. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige majandusolukorra halvenemisest ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Hinnang tegevuse jätkamisele ja tervendamisele Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgniku vara koosseisus olevad kinnistud, nõuded kolmandate isikute vastu ja sõidukist saadav prognoositav raha kuni 1 000 eurot ei kata võlgniku kohustusi. Muu oluline informatsioon Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus on põhjuseta jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse (esitas ca 6 kuud pärast võlgniku püsiva maksejõuetuse teket), millega on nii juhatuse liige Natalja Pessotšinskaja rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustust. Ajutine pankrotihaldur märgib ka, et võlgniku juhatuse liige Natalja Pessotšinskaja on rikkunud PankrS § 27 lg 3 p 1 (teabe andmine ajutisele pankrotihaldurile) ja lg 4 (ajutisele pankrotihaldurile majandusaasta aruande ja finantsandmete esitamine) sätestatud kohustusi. KarS § 385 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Juhatuse liikme Natalja Pessotšinskaja teos (so tegevusetuses) võivad esineda KarS § 385 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused. PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt 10 / 12

Kohus leiab, et osaühingu QWE Mööblimaja OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku QWE Mööblimaja OÜ pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et QWE Mööblimaja OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada oma kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata QWE Mööblimaja OÜ dokumentide hoidjaks Natalja Pessotšinskaja. Eeltoodu alusel lõpetab kohus QWE Mööblimaja OÜ pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu ja kulude hüvitise kindlaksmääramiseks. Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 11 / 12

2-12-27572 hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg –te 2-7 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Ajutine haldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 945,00 eurot ja kulude hüvitamise summas 53,16 eurot määramiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt kulus pankrotimenetlusele 10,5 tundi tunnitasuga 90,00 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus tasu ja kulude hüvitamiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt ning ülejäänud summas võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Kulude hüvitamiseks 53,16 eurot, millele lisandub käibemaks 10,63 eurot.