Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 24.05.2012 määrusega välja EPG pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Lembit Ülperi. 13.08.2012 esitas pankrotihaldur Lembit Ülper kohtule taotluse lõpetada EPG (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed 26.06.2012.a. toimus võlausaldajate I üldkoosolek, millest võlausaldajaid osa ei võtnud. Pankrotitoimkonda ei moodustatud. Pankrotihaldurile on esitatud üks nõudeavaldus – AS Swedbank nõue summas 34 174 eurot. Rohkem nõudeavaldusi esitatud ei ole. Pankrotimenetluse käigus ei ole rohkem võlausaldajaid tuvastatud. Aruande esitamise aja seisuga nõuete kaitsmise koosolekut ei ole korraldatud. Võlgniku majanduslik olukord Võlgnik ja tema endine elukaaslane VG(pankrotis, isikukood XXX) ostsid 2007.a Swedbank AS-lt saadud pangalaenu abil korteri asukohaga XXX, mille kordaseadmiseks võeti Swedbank AS-lt veel väikelaen ja kodukapitalilaen. Üldise majanduslanguse tõttu ei suudetud võetud laene alates 2009. aasta keskpaigast teenindada, seda enam, et neil oli kasvatada alaealine tütar. Käesoleval ajal on võlgnik töötu, ka tema abikaasa AG on töötu. Praegu on ainsateks sissetuleku allikateks emapalk ja lastetoetus kokku summas 288,23 eurot kuus. Majanduslikult aitavad võimaluste piires nii abikaasa (töötu abiraha) kui ka vanemad: ema LP ja isa JT (XXX) ning vanaema ET (XXX). Võlgnik on töötanud : - pagarina, - PKC asutuses juhtmenäidiste valmistajana, - aiandis lilleistikute istutajana. Võlgnik on võimeline töötama väikepoes müüjana, lapsehoidjana, lasteaias kasvataja abina või koristajana, ta on käitunud korrektselt ega oma karistatust. Kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatud võlgniku kuritegelikku või pahatahtlikku käitumist, ei pea haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist võlgniku süüks. Seetõttu ei ole halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28). Võlgnikul vara (sh vara tagasinõude võimalusi), mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, ei ole. Olemasoleva informatsiooni põhjal vara tagasivõitmise võimalusi ei ole. Võlgniku kohustused: Swedbank AS lepingust nr XXX tulenev nõue summas 34 174 eurot. Rohkem kohustusi teada ei ole. Pankrotimenetluse jooksul väljamakseid tehtud ei ole. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatud võlgniku kuritegelikku või pahatahtlikku käitumist enda maksejõuetuse tekkimisel, ei pea haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist võlgniku süüks. Küll aga võinuks võlgnik oma majanduslikke võimalusi enne laenu võtmist põhjalikumalt analüüsima ja nägema ette ka reservvõimalused juhuks, kui tekivad makseraskused. Neid asjaolusid ei osanud võlgnik aga arvestada just oma nooruse tõttu, mis

on tema jaoks kergendav asjaolu. Seetõttu ei ole halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus on teinud 13.09.2012 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded EPG (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 10 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul EPG (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et EPG pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldurile on esitatud Swedbank AS nõudeavaldus summas 34 174 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekut ei ole korraldatud. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul vara ei ole. Võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et EPG (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seadude § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 34,52 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 396,98 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks ei ole, taotleb haldur kulude hüvitamist riigi vahenditest.

Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 396,98 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Kohus on seisukohal, et EPG (pankrotis) halduri tasu 396,98 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest, kuna kohus lõpetab EPG (pankrotis) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada EPG (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. EPG on pankrotiavalduses taotlenud ka enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 26.06.2012 esitatud avalduses kinnitab võlgnik, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja palub usaldusisikut mitte määrata. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur Lembit Ülper on 27.09.2012 kohtule täiendavalt selgitanud, et võlausaldaja Swedbank AS on nõus, et EPG pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Samuti on võlausaldaja Swedbank AS nõus võlgadest vabastamise menetluse algatamisega ja sellega, et võlgnik ise saab usaldusisikuks. Ka pankrotihaldur ise, olles teadlik võlgniku varalisest olukorrast, on veendunud, et usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu. Nii haldur kui võlgnik on samal arvamusel, et kõiki võlgniku varalisi võimalusi tuleb kasutada maksimaalselt efektiivselt ning seetõttu puudub vajadus ja põhjendus usaldusisiku määramiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus nõustub võlausaldaja Swedbank AS-i ja pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik EPG (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.