2-10-31675/29 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

korteriühistu. M. S oli kostja liige. M. S suri 07.02.2011. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – kostja juhatuse koosoleku 27.06.2010 protokolli väljavõtte kohaselt on nimetatud koosoleku päevakorra raames arutatud hageja M. S KÜ liikmeskonnast väljaarvamist ning võetud vastu järgmised otsused: 1) välja nõuda korter 36 omanikult kohtumäärusega kõik KÜ-le tekitatud materiaalsed kulutused; 2) välja arvata korter 36 omanik M. S kostja liikmete hulgast; 3) teha väljaarvamise otsus korter 36 omanikule teatavaks esimesel võimalusel peale otsuse langetamist. Kostja juhatus on 27.06.2010 otsustanud esmalt hagejalt kohtumäärusega välja nõuda kõik KÜ-le tekitatud materiaalsed kulutused. Hageja nõue tühistada kostja juhatuse 27.06.2010 otsus täielikult, ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus nõustus kostjaga selles, et antud juhul ei ole kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulude hagejalt väljamõistmine vastuolus seadusega ning selle otsuse tühistamiseks kohtul alus puudub. Seega tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata. KÜS § 1 lg 1 ja 2 järgi sätestab nimetatud seadus KÜ õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ning käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes MTÜS sätteid. Seega on KÜS eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda KÜS vastavatest sätetest. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on KÜ liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui KÜ moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla KÜ liikmeks. Seega tuleneb nimetatud sättest, et KÜ liikmeks on kõik korteriomanikud. KÜ-sse kuulumine on seotud korteriga ning sellest ei saa välja astuda ega välja arvata. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 2 jõustub KÜ juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile KÜ liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Kohus nõustus antud juhul hageja seisukohaga selles, et KÜ puhul ei ole MTÜS § 16 kohaldatav KÜ liikmete suhtes ning juhinduda tuleb KÜS § 5 lg-st 1. Seega on kostja juhatuse 27.06.2010 otsus hageja väljaarvamise kohta vastuolus eelpool viidatud sättega ning tuleb tunnustada selle otsuse kehtetust. Samuti on nimetatud juhatuse otsus vastuolus kostja põhikirjaga. Kostja põhikirja p. 2.1 järgi on KÜ liikmeskond piiratud Tedre tn 27 asuva elamu korteriomanike ringiga. KÜ liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates KÜ kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Tedre tn. 27 elamu korteriomanikud. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb MTÜ kustutamisega registrist. Põhikirja p 2.2 kohaselt KÜ liikme poolt pärast korteri vallasasjana või korteriomandina võõrandamist loetakse uus korteriomanik endise omaniku asemel KÜ liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. KÜ liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva. Eelmise korteriomaniku KÜ liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule – KÜ liikmele. Põhikirja p 2.3 kohaselt loetakse KÜ-st väljaastumise päevaks korteri omandiõiguse ülemineku päev. Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul KÜ liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused. Liikmeksolek KÜ-s loetakse lõppenuks isiku surma või surnukskuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõpetamisel (juriidiline isik). TsÜS § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd kostja juhatuse otsus, millega otsustati korteri 36 omanik kostja liikmete hulgast välja arvata, on vastuolus nii KÜS § 5 lg-ga 1 kui ka kostja põhikirjaga, siis tuleb kõige eelpooltoodu alusel tunnustada selle kehtetust. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

4.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata, ja menetluskulude jaotuse osas. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja juhatuse 27.06.2010 otsus on kehtetu. Kostja juhatuse protokolli väljavõttest nähtub, et 27.06.2010 koosoleku päevakorras oli vaid üks punkt - korteri 36 omaniku M. S väljaarvamine KÜ liikmeskonnast. Seega pidi kohus analüüsima ainsa päevakorraküsimuse põhjendatust ja seaduslikkust. KÜ organ on õigustatud võtma vastu otsuseid vaid küsimustes, mis on päevakorras. Päevakorras olnud ainsa päevakorrapunkti alapunktid a ja c on ainsa päevakorrapunktiga seotud korralduslikud küsimused, mitte eraldiseisvad otsused (analoogia MTÜS § 201 lg-ga 6). Kostja juhatuse otsuse esimene punkt (a) on ainetu, kuna otsuse tegemise ajal ei olnud tehtud kohtumäärust, millega hagejalt menetluskulud või KÜ-le väidetavalt tekitatud materiaalsed kulutused on välja mõistetud. Kostja esindaja esitas maakohtule eksitava väite, mille kohaselt kohtumäärusega välja mõistetud menetluskulude hagejalt väljamõistmine ei ole vastuolus seadusega. Kohus ei olnud sellist määrust teinud. Kostja kui MTÜ juhatusel puudub pädevus kohtu asemel kohtumääruseta, s.o ennetavalt, hagejalt menetluskulusid välja mõista. Maakohus on kostja juhatuse otsuse esimese punkti analüüsimisel tuginenud vaid kostja eksitavatele väidetele, mille tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Lisaks on kostja juhatus otsuse tegemisel tuginenud 22.06.2010 otsustusvõimetu üldkoosoleku otsustele. 14.07.2010 toimus korduskoosolek. Otsustusvõimetu koosolek ei ole õigustatud võtma vastu otsuseid, mistõttu ei saa neile juhatuse otsuses tugineda. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kostja juhatuse otsuse tegemise ajal (27.06.2010) oli kostja juhatusel MTÜ-de registri andmetel neli liiget. Juhatuse otsusele on neist alla kirjutanud kaks liiget, seega puudus otsuste vastuvõtmiseks nõutav lihthäälteenamus. Menetluskulude jaotamine võrdsetes osades ei ole kooskõlas TsMS § 163 lg 1 mõttega. Lähtudes asjaolust, et kostja 27.06.2010 otsuse ebaseaduslikkusest tulenevad tagajärjed hageja suhtes (hagejat ei lubata osaleda KÜ koosolekul, juhatus ei teata üldkoosolekute toimumise aega, ei esita majandusaasta aruandeid, majandustegevuse kava ega üldkoosolekute protokolle) kehtivad senini, s.o ligi kahe aasta vältel, on menetluskulude jagamine võrdsetes osades ebaõiglane. Lisaks on sellise ebaseadusliku otsusega hagejale tekitatud moraalset kahju, sh põhjuseta alandamist ja häbimärgistamist teiste korteriomanike ees. Seda moraalset kahju ei ole võimalik hagejale enam heastada hageja surma tõttu. Asjaolu, et kostja on lisanud juhatuse koosoleku protokolli korralduslikud küsimused (punktid a ja c), mida päevakorras ei olnud, ei too kaasa ilmselgelt ebaseadusliku päevakorra küsimuse ja selle alusel vastu võetud otsuse osalist kehtivust. Lisaks on päevakorra väline korralduslik küsimus (punkt a) ainetu ja tõendamata ega saa seega olla aluseks menetluskulude jaotamisele poolte vahel võrdsetes osades. Vastus apellatsioonkaebusele

6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas, s.t tunnistas kostja juhatuse 27.06.2010 otsuse kehtetust korter nr 36 omaniku kostja liikmete hulgast väljaarvamise osas. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi hagi rahuldamata jäetud osas. Hageja vaidlustas otsuse osas, milles kostja juhatus otsustas 27.06.2010 hagejalt kohtumäärusega välja nõuda kõik ühistule tekitatud materiaalsed kulutused. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 14.05.2012 otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Hagi rahuldatud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel oluliselt materiaalõigusnormi. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole hinnanud hageja väidet, et juhatuse otsuste vastuvõtmiseks puudus nõutav lihthäälteenamus. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Korteriühistu põhikirja p 6.1 järgi on ühistu juhatus ühe- kuni viieliikmeline ja p 6.13 järgi võetakse kõik juhatuse otsused vastu juhatuse liikmete arvu häälteenamusega. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse oli 27.06.2010 seisuga kantud neli isikut. Kostja juhatuse 27.06.2010 koosolekul osales ja otsused allkirjastas kaks juhatuse liiget. Seega puudus otsuste vastuvõtmiseks nõutav poolthäälteenamus ja juhatuse otsused on kehtetud. Kuigi tsiviilasja toimikus oli Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk, millest nähtus, et kostja juhatus oli 3-liikmeline, ei kajastanud see 27.06.2010 seisu, kuivõrd vaidlustatud juhatuse otsuse vastuvõtmise ajal oli juhatus 4-liikmeline. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja 27.06.2010 juhatuse koosolekul vastuvõetud otsused tunnistada kehtetuks. Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad menetluskulud kostja (vastustaja) kanda.