lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-31675/11

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-31675/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2012
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1554
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

14.mail 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-10-31675 SShagi KÜ XXX vastu KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes 1 597,79 eurot

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: KÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, ); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, Tondi 1-306, 11313 Tallinn; e- post: [email protected]).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsuse kehtetust korter 36 omaniku KÜ XXX liikmete hulgast väljaarvamise osas. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 50 % hageja SSkanda ja 50 % ulatuses kostja KÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.MSesitas 02.07.2010.a. kohtule hagi KÜ XXX vastu KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsuse

kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja MSsuri XXX.a. ning hageja õigusjärglsena astus käesoleva tsiviilasja menetlusse SS. Hageja on Tallinnas, XXX-35 asuva korteriomandi omanik ja sellest tulenevalt KÜ XXX liige. 22.06.2010.a. toimus KÜ XXX liikmete üldkoosolek, kus kostja juhatus esitas järgmised ettepanekud: 1) muuta põhikirja selliselt, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab alla poole koosolekust osa võtnud KÜ liikmetest; 2) arvata juhatusele ebasobivad korteriomanikud korteriühistu liikmete hulgast välja. 22.06.2010.a. üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ning otsuseid vastu võtta ei saanud. 29.06.2010.a. oli hageja postkastis väljavõte KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. koosoleku protokollist: 1) välja nõuda krt 36 omanikult kohtumäärusega kõik ühistule tekitatud materiaalsed kulutused; 2) krt 36 omanik MSKÜ XXX liikmete hulgast välja arvata. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 16 on väljaarvatul õigus paluda otsuse läbivaatamist üldkoosoleku poolt; 3) teha väljaarvamise otsus krt 36 omanikule teatavaks esimesel võimalusel pärast otsuse langetamist. Kostja juhatuse 27.06.2010.a. otsused on vastuolus seadusega ja rikuvad rängalt hageja õigusi. Hageja ei ole tekitanud ühistule mitte kunagi mitte ühtegi materiaalset kulutust (kahju). Hagejale esitatud korterimaksete arved on alati õigeaegselt ja korrektselt tasutud. Hageja ei ole kahjustanud mitte ühelgi viisil ühistu ega teiste korteriomanike vara. KÜS § 5 lg 1 tulenevalt on korteriühistu nn sundühistu, kuhu kuulumine on seotud korteriomandiga ja kust korteriomanikku välja arvata ei saa. Kostja praeguse juhatuse volituste kehtivuse ajal ei ole KÜ kõigile liikmetele KÜS § 13 lg 2 sätestatud korras teatavaks tehtud mitte ühtegi juhatuse otsust. KÜ juhatusel on mittetulundusühingute registri andmetel neli liiget, kuid otsusele on alla kirjutanud kaks kostja juhatuse liiget. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused

2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Esialgne hageja MSsuri XXX.a. ning käimasoleva õigusvaidlusega pole võimalik MSisiklikke subjektiivseid õigusi kaitsta ega taastada, sest hagi rahuldav lahend ei taasta Marina Seero’le õigusi ega kohustusi ühistuliikmena. Kostja hinnangul ei ole ka hagejana menetlusse astunud SSõigused millegagi rikutud, sest juhatuse vaidlustatud 27.06.2010.a. otsus MSväljaarvamisest ühistu liikmete hulgast ei käsitle mitte XXX krt 36 igakordse omaniku õigust teostada ühistuliikme õigusi ja kohustusi, vaid on piiritletud selgesõnaliselt ja isiklikult tänaseks surnud MSisikuga. KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsus üldkoosoleku kvooruminõude alandamiseks ei ole vastuolus seadusega, sest juhatusel on õigus vastu võtta seaduslikke otsuseid ja esitada neid kinnitamiseks üldkoosolekule. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
4.Vaidlust ei ole selles, et hageja MSoli korteriomandi asukohaga XXX-36 Tallinnas omanik (t/l 14). Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud elamus XXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu (t/l 15). MS oli KÜ XXX liige. MS suri XXX.a. (t/l 125). Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ XXX juhatuse koosoleku 27.06.2010.a. protokolli väljavõtte kohaselt on nimetatud koosoleku päevakorra raames arutatud hageja MS korteriühistu liikmeskonnast väljaarvamist ning võetud vastu järgmised otsused 1) välja nõuda korter 36 omanikult kohtumäärusega kõik ühistule tekitatud materiaalsed kulutused, 2) korter 36 omanik MSKÜ XXX liikmete hulgast välja arvata, 3) teha väljaarvamise otsus korter 36 omanikule teatavaks esimesel võimalusel peale otsuse langetamist (t/l 13).
5.Kuivõrd eelpool viidatud protokolli kohaselt on juhatus langetanud kaks sisulist otsust ja hageja on need vaidlustanud, siis analüüsib kohus vaidlustatud otsuseid eraldi. KÜ XXX juhatus

on 27.06.2010.a. otsustanud esmalt hagejalt kohtumäärusega välja nõuda kõik ühistule tekitatud materiaalsed kulutused. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue tühistada KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsus täielikult, ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul ei ole kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulude hagejalt väljamõistmine vastuolus seadusega ning selle otsuse tühistamiseks kohtul alus puudub. Seega tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.

6.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 1 ja 2 järgi korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ning käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega on KÜS eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda KÜS vastavatest sätetest. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Seega tuleneb nimetatud sättest, et korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanikud. Korteriühistusse kuulumine on seotud korteriga ning sellest ei saa välja astuda ega välja arvata. Vastavalt KÜS § 13 lg 2 korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras.
7.Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga selles, et korteriühistu puhul ei ole mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 16 korteriühistu liikmete suhtes kohaldatav ning juhinduda tuleb KÜS § 5 lg 1. Seega on KÜ XXX juhatuse 27.06.2010.a. otsus hageja väljaarvamise kohta vastuolus eelpool viidatud sättega ning tuleb tunnustada selle otsuse kehtetust. Kohus märgib, et samuti on nimetatud juhatuse otsus vastuolus Korteriühistu XXX põhikirjaga. Korteriühistu XXX põhikirja (t/l 67-74) p. 2.1 järgi ühistu liikmeskond on piiratud XXX asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik XXX elamu korteriomanikud. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Põhikirja p. 2.2 kohaselt ühistu liikme poolt pärast korteri vallasasjana või korteriomandina võõrandamist loetakse uus korteriomanik endise omaniku asemel korteriühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva. Eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule – ühistu liikmele. Põhikirja p. 2.3 kohaselt ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev. Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused. Liikmeksolek ühistus loetakse lõppenuks isiku surma või surnukskuulutamise korral (füüsiline isik) või tegevuse lõpetamisel (juriidiline isik).
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 esimese lause järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd eelpool viidatud KÜ XXX juhatuse otsus on vastuolus nii KÜS § 5 lg 1 kui ka KÜ XXX põhikirjaga, siis tuleb kõige eelpooltoodu alusel tunnustada juhatuse otsuse kehtetust, millisega otsustati korteri 36 omanik KÜ XXX liikmete hulgast välja arvata.
9.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
10.TsMS § 442 lg 2 p 51 järgi tuleb kohtul otsuse sissejuhatuses märkida muuhulgas tsiviilasja hind. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal s.o. 02.07.2010.a. oli sel ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 131 lg 2 kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 25 000 krooni. Eeltoodu alusel määrab kohus käesoleva hagi hinnaks 1 597,79 eurot.

Menetluskulude jaotamine

11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 50 % ulatuses hageja kanda ning 50 % ulatuses kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium