Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

1(7)

2-12-20371

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 08. juuni 2012 kohtumäärusega võeti võlgniku pärandvara pankrotiavaldus menetlusse ja kohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik Isikukood Võlgniku esindaja Ajutise haldur nimetamine Pankrotiavalduse esitaja

Maria Žadeiko pärandvara 44605113723, surnud 16. augustil 2010 Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu)

Võlgniku vara ja kohustused ning arvamus, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Maria Žadeiko suri 16. augustil 2010. Narva notar Sergei Nikonov ́i poolt on 17. jaanuaril 2012 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Maria Žadeiko pärandvara pärijaks on Narva linn. Võlgniku kohustused on alljärgnevad: 1) Maria Žadeiko ja AS Swedbank vahel sõlmitud väikelaenuleping (leping nr 10-030281-VL). 12. juuni 2012 seisuga põhiosa võlg EUR 718,70 + põhiosa viivis EUR 54,33 + intressi võlg EUR 258,14. 2) Maria Žadeiko nimel oli AS-is Swedbank avatud arvelduskonto nr 1108161293, mille saldo 12. juuni 2012 seisuga -0,32 eurot (negatiivne, konto miinusest on tekkinud viivis EUR 0,06). Võlgniku kohustus AS Swedbank ees kokku 1031,55 eurot (718,70+54,33+258,14+0,32+0,06). 2(7)

2-12-20371 Järelpäringute vastuste kohaselt võlgnikul puudusid lepingulised suhted ja kohustused alljärgnevate krediidiasutuste ees: Eesti Krediidipank AS; Swedbank Liising AS; ALG Liisingu AS; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS DNB; AS DNB Liising; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal; LHV Pank AS; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal; Swedbank Liising AS; AS UniCredit Bank Eesti filiaal; Siemens Financial Services AB Eesti filiaal; AS SEB Liising; Versobank AS, Nordea Finance Estonia AS ja AS SEB Pank. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris Maria Žadeiko nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Eesti väärtpaberite keskregistri vastuse kohaselt ei ole Maria Žadeiko nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Isik ei ole liitunud kogumispensioniga. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Ehitisregistri andmetel võlgnikul vallasvara puudub. Ajutine haldur on päringute vastuste põhjal välja selgitanud, et võlgnikul vara puudub ning võlgnikul kohustusi krediidiasutuste ees summas 1031,55 EUR. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal võlgniku kohustused ületavad varasid mitmekordselt. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu kõikidele kohtutäituritele, kuid ükski kohtutäituritest ei ole teatanud täitmisel olevatest nõuetest. Seega tuleb eeldada, et võlgniku suhtes pooleli olevad täitemenetlused puuduvad. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning vara puudub, siis puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Maria Žadeiko pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku vara säilimine Võlgniku olemasoleva vara säilimist ei ole vajadust tagada, kuna vara puudub. Nõusolekud/keeldumised võlgniku vara käsutamiseks 3(7)

2-12-20371 Kuna võlgnikul puudub vara ei ole halduril võimalik anda nõusolekuid/keeldumisi võlgniku vara käsutamiseks. Ajutine pankrotihaldur koostanud halduri toimiku PankrS § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras (PankrS § 22 lg 41). Haldur jätab nimetatud ettekandele lisamata vastused päringutele, millel puudub varade ja kohustuste tuvastamise seisukohalt tähendus (vastused, mille sisu on kohustuste või vara puudumine), kuid lisab nimetatud järelpäringute vastused ajutise halduri toimikusse. Kokkuvõte Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Ajutine haldur avaldab: võlgnik on püsivalt maksejõuetu; puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu pankrotiavalduse rahuldamisel Võlgniku pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kui keegi võlausaldaja soovib pankroti välja kuulutamist, siis menetluse läbiviimise finantseerimiseks vajalik deposiidi tasumine. Käesolevaks menetluses minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 2000 EUR, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Ajutine haldur kinnitab, et on deposiidi tasumisel valmis asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine pankrotihaldur taotleb: mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes. Ajutise pankrotihalduri töö pankrotiavalduse menetluses

ja

kulutuste

aruanne

Maria

Žadeiko

pärandvara

Ajutine pankrotihaldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus

0,5 kogum 6,40 telefonikulud 3,20

tk 0,31 paljundus, tükikulud 15,50

km 0,25 Transport 22,50

1,0 tk 2,30 päring elektroonilisse 2,30 4(7)

2-12-20371

tund

5,00

kinnistusraamusse töökoha, arvuti, internet kasutus

30,00

Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 73,50 EUR (sisaldab kõiki makse). Ajutine haldur on oma arvamuses avaldanud seisukoha, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub igasugune vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ainukeseks Võlausaldajaks on AS Swedbank, kes käesolevaks hetkeks ei ole avaldanud nõusolekut pankrotimenetluse läbiviimise finantseerimiseks, arvestades nõude suurust, siis eeldatavalt ei ole võlausaldaja pankrotimenetluse finantseerimisest huvitatud. Kokku ajutise halduri tasu 420 EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR). Kokku 558,60 EUR. Ajutine haldur palub: mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 420 EUR (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 EUR). Kokku 558,60 EUR ja kulutuste hüvitis 73,50 EUR; sh juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele); sh juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX Swedbank (saates määruse täimiseks Kohtute raamatupidamiskeskusele). Kohtuistung Kohtuistungil 06. juulil 2012 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti ning palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus avaldas 13. augustil 2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Maria Žadeiko pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest arvates. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgniku pärandvaras vara puudub ning puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku pärandvara kohustusi 1031,55 euro ulatuses. Võlgniku ainus võlausaldaja oli Swedbank 5(7)

2-12-20371 AS ning tegemist oli väikelaenulepingust tuleneva võlgnevusega. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 2 sätestatu kohaselt. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 420 eurot, lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 73,50 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 420 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 73,50 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 73,50 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, 6(7)

2-12-20371 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused määras 397 eurot ja sotsiaalmaks samalt summalt ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise ja ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste vahe tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.