M Li hagi J Li vastu lepingu täitmise kohustamiseks ning J Li vastuhagi M Li vastu kinnisasja kasutamise õigusliku aluse puudumise tuvastamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.01.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M Li apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.09.2012 Hageja M L (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Raul Oberg; Kostja J L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), esindaja Kaspar Kamsakann.
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Tühistada Pärnu Maakohtu 05.01.2012 otsus. Teha uus otsus ning jätta hagi ja vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks apellatsioonimenetluses 514,32 eurot (sisaldab käibemaksu) M Li esindamisel ning mõista see välja vandeadvokaat Raul Obergile (Advokaadibüroo Oberg & Partnerid). Nimetatud summa ei kuulu riigi õigusabi saanud isiku poolt hüvitamisele ja jääb riigi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.18.08.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu lepingu täimise kohustamiseks. Hageja palub: 1) kohustada kostjat paigaldama hageja kasutuses olevasse tuppa ja kööki nõuetekohased elektrivalgustusjuhtmed ja juhtmed koos seinakontaktidega; 2) kohustada kostjat regulaarselt ja katkematult varustama hageja kasutuses olevat kööki külma veega; 3) kohustada kostjat kindlustama hageja pesemisvõimalustega selliselt, et hagejal oleks õigus kasutada regulaarselt enda pesemiseks elamus olevat pesemisruumi kas sisenemisega läbi olemasolevate uste või läbi koridori seina täiendavalt ehitatava ukse; 4) kohustada kostjat kindlustama hageja pesupesemise võimalusega selliselt, et hagejal oleks võimalik pesumasin tehniliselt ühendada elektri, vee ja kanalisatsiooniga kas pesuruumis, koridoris või köögis; 5) keelata kostjal siseneda hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja nõusolekuta ja juuresolekuta, v.a kui sisenemine ruumidesse on vajalik ruumide säilitamiseks või ruumides tekkida võiva kahju ärahoidmiseks.
2.1982.a soetas hageja oma vahenditest Pärnumaal Audru vallas aianduskooperatiivis „Ivake“ 123 liikmelisuse ja krundi kasutusõiguse. Samal aastal vormistas hageja kooperatiivi liikmelisuse ja krundi maakasutusõiguse kostja nimele, kes on hageja poeg. Krundi soetamise eesmärgiks oli sellele elamu ja abihoonete ehitamine ja elamus koos elamine ning abihoonete ühine kasutamine. Sellel ajal elasid pooled hageja valduses olevas korteris xxxxxxxxxx. Järgnevalt asus hageja oma vahenditest ehitama kostjale kuuluvale krundile kõrvalhoonet ja see valmis lõplikult 1988.a. 1989.a asusid pooled ühiselt ehitama krundile elamut, mis valmis 1991.a ja see vormistati samuti kostja nimele. Elamus hakkasid pooled elama koos alates 1990.a. Elamu aadressiks sai xxxxxxxx xx.
3.Vastastikune kokkulepe oli selline, et ehitatakse ühistelt ja ühiste vahenditega elamu ning asutakse sellesse ühiselt elama ja hageja loobub edaspidi kostja kasuks korteri erastamise õigusest ja xxxxxxxxxx kinnistu nr xxxxx tagastamise või asendamise nõudeõigusest ja hageja annab kostjale erastamisväärtpabereid (EVP) xxxxxxxxx maa erastamiseks. Vastavalt sellisele kokkuleppele ka toimiti. Hageja andis kostjale pidevalt rahalisi vahendeid elamu materjalide ja tööde eest tasumiseks või tasus ise otse osade materjalide ja ehitustööde eest. xxxxxxxx kinnistul asuv kõrvalhoone ja elamu ehitati poolte vahenditest. Samas asjaolu, kes ja kui palju panustas oma vahendeid hoonete ehitamiseks, ei oma asjas sisulist tähtsust.
4.Pärast ühiselt ehitatud elamu valmimist erastas ja müüs kostja korteri xxxxxxxxxxx mille kasutamisõiguse hageja oli temale üle andnud. Hiljem erastas kostja hageja poolt antud EVPde eest kõnealuse elamu aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa ning maatükk kanti kinnistusraamatusse kinnistu „Ehituskrunt nr 404“ koosseisus registriosa numbri all xxxxxxxxx kostja nimele. Kostja võttis vastu kompensatsiooni (21 200 krooni) endisaegse kinnistu xxxxxxxxxx nr xxxxx eest, millise tagastamise või asendamise nõudeõiguse oli hageja temale loovutanud. Kõnealuses elamus elavad pooled (koos oma pereliikmetega) käesoleva ajani.
5.Hageja kasutas xxxxxxxx asuvas elamus ruume koos oma endise abikaasaga, kes suri 25.08.2009. Käesoleval ajal kasutab hageja nimetatud ruume üksinda. Kostja kasutab
koos oma pereliikmetega elamus asuvaid teisi ruume. Õiguslikus mõttes eksisteerib poolte vahel eluruumi tasuta kasutamise õigussuhe ja selle õigussuhte eesmärgist tulenevalt on hagejal õigus kasutada tasuta kõnealuses kostjale kui hageja pojale kuuluvas elamus eluruume elamiseks kuni hageja surmani. Hageja omab õigust kasutada eset (ruume) lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Hageja vastava õigusega kaasneb kostja kohustus tagada, et hageja saaks kasutuses olevaid ruume kasutada nende olemusest tulenevalt alalise elamise eesmärgil. Alaline elamine eeldab seda, et eluruumi kasutamise juurde kuulub eelduslikult ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võimalus kasutada elektrienergiat, kasutada vett toidutegemiseks, enese ja pesu pesemiseks. Kostja väited pooltevaheliste konfliktsituatsioonide põhjuste kohta ei vasta tõele. Kuigi poolte vahel kehtib tasuta kasutamise leping, käitub kostja hageja suhtes vaenulikult, rikub sellega lepingut ega lase temal mõistlikult eluruume kasutada. Kostja on tekitanud olukorra, kus hageja kasutuses olevas toas ja köögis ei ole juba mitu aastat elektrit, samuti on kostja korduvalt kinni keeranud vee ning hageja kardab, et selline olukord võib korduda. Kui kostja loob hagejale mõistlikul ja nõuetekohasel viisil võimalused elektri kasutamiseks ja vee tarbimiseks, on hageja nõus kostjale tasuma nende teenuste eest harilikku hinda. Hageja ei ole loobunud elektrienergia tarbimisest, vaid kostja lülitas 2007.a lõpus hageja kasutuses olevates ruumides elektri välja. Kostja takistab hagejal nii enda kui pesu pesemisvõimalusi, hageja kasutuses olevates ruumides ei ole võimalik seda teha (köögis on vaid kraanikauss). Samas on pesemisruumid hageja kasutuses olevate ruumide läheduses olemas. Sageli on esinenud häireid hageja kasutuses oleva köögi veega varustamisel ja need häired on tingitud kostja tahtlikust tegevusest. Kostja saab Sireli 7 kinnistule vee naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Nii see kinnistu kui ka puurkaev kuuluvad kostjale. Lisaks on kostja korduvalt hageja teadmata või nõusolekuta sisenenud hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ja seal asju kahjustanud või ümber paigutanud. Hageja ei ole olnud pahauskne ja ta soovib, et tema poolt ruumide tasuta kasutamisel oleks loodud kostja poolt vaid normaalsed ja inimväärsed tingimused. Kostja ei ole väitnud, et ta sooviks pesuruumi kasutamise eest hagejalt mingit konkreetset tasu. Pesupesemise võimaluse loomise korral kostja poolt on hageja nõus teatud tingimustel kaaluma vajalike ja mõistlike kulutuste kostjale hüvitamise võimalust. Kostja poolt nimetatud hageja vastusooritusele viitamisel tuleb arvestada ka PKS §-s 115 sätestatuga, mille kohaselt, kui vanematega koos elav täisealine laps teeb majapidamiskulude katteks oma varast kulutusi või sel eesmärgil loovutab vanematele osa oma varast, siis eeldatakse, et ta ei teinud kulutusi kavatsusega nõuda vanematelt nende hüvitamist. Eelnimetatud kohustused lasuvad nii hagejal kui kostjal. Kostja on jätnud hageja suhtes need kohustused täitmata. Hageja soovib, et kostja viiks hageja poolt kasutatavad ruumid eluruumina kasutamiskõlblikkusse seisundisse ehk looks võimalused, et hageja saaks ruume täisväärtuslikult eluruumina kasutada. Hageja poolt kasutatavates ruumides tekkinud takistused elektri ja vee kasutamisel on tingitud just kostja tahtlikust tegevusest ja hageja ei pea ise neid takistusi oma vahenditega kõrvaldama. Kostja on andnud hageja kasutuses olevad ruumid lepingu alusel hageja otsesesse valdusse ja kostja ei ole õigustatud rikkuma hageja valdust selliselt, et siseneb suvalisel ajal hagejat informeerimata ja hagejalt nõusolekut küsimata hageja kasutuses olevatesse ruumidesse. 04.11.2011 kohtuistungil loobus hageja haginõuetest nr 3 ja 4, samuti nõudest 1 hagiavalduses kirjeldatud sõnastuses (protokoll II kd tl 82-88). Nõude 1 asemel taotles hageja, et kohus kohustaks kostjat varustama katkematult hageja kasutuses olevaid ruume elektriga läbi kostja valduses oleva elektrikilbiga. Kohus pidas nimetatud hageja taotlust
hagi eseme muutmiseks ja ei nõustunud hagi muutmisega, mistõttu loobus hageja hagi punktist 1 sellises sõnastuses. Kostja seisukoht
10.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on vormistanud xxxxxxxxx krundi (endine aiandusühistu „Ivake“ 123) kostja nimele. Asjaolu, et pooled olid mõlemad aiandusühistu liikmed, ei tähenda, et liikmelisus hagejalt kostjale üle anti. Aiandusühistu liikmelisus ei saa olla puutumuses pooltevaheliste kokkulepetega ega vastastikuste tehingutega ning veel vähem saab sellega sisustada hagejal õigusliku aluse olemasolu xxxxxx eramu kasutamiseks või poolte väidetavat kokkulepet eluruumi eluaegse tasuta kasutusõiguse kohta. Ei ole õige, et hageja on kostja krundile abihoone ehitanud omadest vahenditest ja et abihoone on ehitatud 1986.a. Samuti ei ole tõendatud väide, nagu oleksid pooled oma ühistest vahenditest asunud ehitama elamut, sest elamu ehitusega ning selle ehitamiseks vajalike vahendite leidmisega tegeles kostja ainuisikuliselt.
12.Poolte vahel tekkinud konfliktsituatsioonid on tingitud eranditult hageja ealistest iseärasustest ning hageja ebastabiilsest psüühikast ja äärmiselt konfliktsest iseloomust. Kostja ja tema pere on loobunud elamus mitmete hagejaga ühiskasutuses olnud ruumide kasutamisest, et hagejaga võimalikult vähe kokku puutuda. Hageja on hõivanud omavoliliselt ruumi, mis kuni hageja isa surmani oli viimase kasutuses. Kostja on seni aktsepteerinud hageja poolt ühe eluruumi ainuisikulisena tasuta kasutamist, kuid nõustuda ei saa väitega nagu kehtiks nende vahel tasuta eluruumi kasutusleping hageja surmani. Tegemist on üksnes ühe pereliikme poolt teise pereliikme majutamisega.
13.Nõustuda ei saa asjaoluga, et hageja peab saama tasuta kasutada ka kõiki eluruumide kasutamise juurde kuuluvaid kommunaalteenuseid. Hageja ise on loobunud elektrienergiast, kuivõrd ei soovinud selle eest tasuda ning nõudis enda kasutuses olevatest ruumidest elektrivarustuse katkestamist. Asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, ei tähenda iseenesest kostja kohustust kasutuses olevale asjale teha parendusi ja olemasolevaid kommunikatsioone ümber ehitada. Elektrijuhtmete asendamisega seotud nõue ei ole materiaalõiguslikult põhjendatud. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei võiks hageja oma vahenditega asendada tema kasutuses olevates ruumides olevat elektrijuhtmestikku juhul, kui ta ei pea seda nõuetekohaseks.
14.Hageja etteheide vee kinnikeeramise osas hageja kasutuses olevas köögis on otsitud. Üksnes hageja kasutuses olevas köögis veevarustamise katkestamine ei ole võimalik, kuna selleks tuleb kogu maja veega varustamine katkestada. Kostja kinnisasjal, mida hageja kasutab, puudub püsiv veevarustus. Ajutise lahendusena on veevarustus saadud naaberkinnisasjal paiknevast puurkaevust. Hageja nõue regulaarseks ja katkematuks külma veega varustamiseks kohustamiseks on arusaamatu. Kostja ei ole vee-ettevõtja, keda saab veega varustamiseks kohustada.
15.Poolte vahel ei ole olnud kokkulepet, et hageja kasutusse antakse ilma vastusoorituseta kõigi mugavustega täiendav pesemisruum, luuakse pesumasina ühendamisvõimalus jms. Hageja nõue enese pesemisvõimalustega kindlustamiseks on õiguslikult sisutu nagu ka pesemisvõimaluste kindlustamise nõude kaasnev nõue teostada kostja kinnisasjal paiknevas eramus ümberehitusi ja kindlustada hagejat ligipääsuga ruumidesse, mille kasutamiseks poolte vahel kokkulepe puudub. Hageja nõue keelata kostjal hageja kasutuses olevatesse ruumidesse siseneda ilma hageja juuresolekuta või nõusolekuta, on õigusliku aluseta ja ruumide osas piiritlemata. Kostja vastuhagi
16.28.04.2011 toimunud kohtueelistungil esitas kostja vastuhagi, milles palus tuvastada hagejal poolte ühises kasutuses oleva kinnisasja (sh elamu) kasutamise õigusliku aluse puudumine või alternatiivselt tuvastada selle puudumine alates 28.06.2011, sest vastuhagiavaldus sisaldab võimaliku lepingu ülesütlemise avaldust ja selle kohaselt on leping üles öeldud 28.06.2011. Kostja palub alternatiivnõude puhul tuvastada lepingu ülesütlemise õiguspärasus. Mõlemal juhul palub kostja kohustada hageja kinnistu ja ruumid vabastama ning nõude vabatahtliku täitmata jätmise korral hageja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
17.Krundile kavandatud projektid ei tõenda nendes kavandatud ehitiste tegelikku ehitamist ega ka ehituse kavandamist hageja poolt, vaid tegemist oli tüüpprojektiga, mis oli vajalik aianduskooperatiivi maale hilisemalt ehitusõiguse eelduste loomiseks. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, et hageja esitas krundi osas aiamaja projekti, kuivõrd selle alusel ei ole kunagi ühtegi elamut valmis ehitatud ega ka ehitama asutud. Esitatud ehitiste projektidest ei ole võimalik teha ka järeldusi hageja tasuta kasutamise lepingu olemasolu kohta Sireli 7 asuvas eramus elamiseks. Kostja ehitas kõrvalhoonet juba enne sõjaväkke minekut 1985.a ning see ehitus lõppes krooni kehtivuse ajal.
18.Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on loobunud kostja kasuks korteri (xxxxxxxxxx) erastamise õigusest. Olukorras, kus pooled oleks olnud eluruumide erastamise seaduse (EES § 4 p 1) kohased õigustatud subjektid (üks üürniku, teine tema pereliikmena), ei oleks üks subjekt saanud teise kasuks korteri erastamise õigusest loobuda. EES § 4 p 1 tähenduses oli üürnikust subjektiks kostja, mitte hageja. Hageja osalemine nimetatud korteri erastamisel 1997.a ei olnud võimalik nagu ka loobumine korteri erastamisest kostja kasuks. Hageja ei olnud erastamise hetkel kostjaga xxxxxxxxxx elav perekonnaliige, kuivõrd hageja oli xxxxxxxxxxxx korterisse sisse kirjutatud kuni tähtajani 07.02.1996.
19.Hageja poolt Tali Vallavalitsusele esitatud avaldus maa tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamiseks ning kostja kinnitus loovutatud maa asendamise nõudeõiguse ülevõtmiseks ei sisalda märget nõudeõiguse loovutamise tasulisusest või mistahes muust kokkuleppest, millega oleks kokku lepitud kostja poolse vastusoorituse tegemine loovutatud nõudeõiguse eest või loovutatud nõudeõiguse eest saadud kompensatsiooni eest.
20.Hageja poolt kostjale EVPde kandmist ei saa seostada xxxxxxxxxxxx maa erastamisega. Kostja pangaoperatsioonidel EVP arvega kajastub, et hageja poolt kostjale 17.01.1995 tehtud ülekanne 11 700 EVP näol oli tehtud kinkega, mida on kinnitanud hageja ise. 18.10.1995 soetas kostja 7230 EVP eest eluruumi, milleks oli xxxxxxxxxxx asuv korter. Alles 26.06.1996 soetas kostja 13 750 EVP eest maa, mis asus xxxxxxxxxxx. Kuna EVPde ülekandmine kostjale toimus kinke kujul, siis ei ole hagejal kui kinkijal õigust nõuda ega võimalik ka mõistlikult oodata kingisaajalt kostjalt kinke eest mistahes vastusooritust. Hageja ei saanud EVP-sid kostjale kinkides temalt nõuda eluaegset eluruumi tasuta kasutamise võimaldamist, kuivõrd see ei ole omane kinkele ning kinkija soovitu oleks võrreldes saadud kinkega kingisaajale ka ilmselgelt koormav. Hageja poolt kinkena saadud EVP-de eest ei ole ta soetanud xxxxxxxxxxxx asuvat krunti ning kinge ei olnud ka sihtotstarbeline. Pärast hagejalt saadud kinget erastas kostja esmajärjekorras xxxxxxxxxx asuva korteri, mis hilisemalt müüdi 1500 krooni eest. Hageja poolt kingitud EVPde eest on ta erastanud korteri ja mitte maa, nagu seda väidab hageja. Seda tõendab ka asjaolu, et hageja poolt kingitud EVPdest ei oleks xxxxxxxxxxxxx asuva maa erastamiseks vahendeid jätkunud. Lisaks oli kostja EVP kontol enne hageja kinget juba piisavalt vahendeid nii korteri kui ka maa erastamiseks, millest tulenevalt ei saa hageja ka väita, et tema kingitud vahendite eest oleks midagi soetatud. Pärast korteri müüki kirjutas kostja oma ema majja sisse, kuna vald nõudis, et inimesel peab olema elukoht.
Hageja seisukoht vastuhagile
21.Hageja elamist kostjale kuuluvas eluruumis ei saa käsitleda pereliikme poolt teise pereliikme majutamisena. Kuni 30.06.2002 kehtinud elamuseaduse (ES) § 10 lg 1 luges eluruumi omaniku perekonnaliikmeks ka tema vanemaid. Sama seaduse kohaselt oli eluruumi omaniku vanematel (emal) mh õigus kasutada eluruumi võrdselt omanikuga. Alates võlaõigusseaduse jõustumisega ei ole sätestatud perekonnaliikme institutsiooni. Seega, kuivõrd hageja ei ole eluruumi omavoliliselt hõivanud või muul viisil ebaseaduslikult eluruumi valdust omandanud, peab poolte vahel eksisteerima mingisugune seadusest tulenev õigussuhe, kas siis võlaõigusseaduse või asjaõigusseaduse alusel. Kuivõrd hageja on kasutanud kostjale kuuluvaid ruume vastastikusel kokkuleppel ja tasuta (üüri maksmata), tuleb selline suhe kvalifitseerida eluruumi tasuta kasutamise õigussuhtena. Kostjale kuuluvad ruumid ei ole hageja ebaseaduslikus valduses. Kostjal puudub õiguslik alus taotleda kohtult kinnisasja õigusliku aluseta kasutamise tuvastamist ning hageja eluruumist väljatõstmist. Kostjal puudus õiguslik alus tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks. Poolte vahel ei esine kirjalikus vormis kokkulepet tasuta kasutamise lepingu tähtaja osas. Samas on lepingu tähtaja osas vastava kokkuleppe olemasolu tuvastatav muude asjaoludega ja tõenditega. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et Sireli 7 eluruumi kasutamise tähtaeg oli kokkuleppeliselt kostjaga määratud ja selleks tähtajaks oli hageja eluaja lõpp. Kui hageja poolt eluruumi kasutamise eesmärgiks oleks olnud selles tähtajatu kasutamine või kasutamine kostja poolt etteantava tähtajani, ei oleks hageja panustanud rahaliselt elamu ja kõrvalhoone ehitamisse ega loovutanud kogu oma vara kostjale. Eeltoodu alusel on kostja 28.04.2011 ülesütlemisavaldus tühine õigusliku aluse puudumise tõttu. Maakohtu otsus
22.05.01.2012 otsusega võttis Pärnu Maakohus vastu hageja osalise loobumise hagist ning lõpetas menetluse tema poolt kostja vastu esitatud järgmistes nõuetes: paigaldada hageja kasutuses olevasse tuppa ja kööki nõuetekohased elektrivalgustusjuhtmed ja juhtmed koos seinakontaktidega; kohustada kostjat kindlustama hagejat pesemisvõimalustega selliselt, et hagejal oleks õigus kasutada regulaarselt enda pesemiseks elamus olevat pesemisruumi kas sisenemisega läbi olemasolevate uste või läbi koridori seina täiendavalt ehitatava ukse; kohustada kostjat kindlustama hagejat pesupesemise võimalusega selliselt, et hagejal oleks võimalik pesumasin tehniliselt ühendada elektri, vee ja kanalisatsiooniga kas pesuruumis, koridoris või köögis. Kohus jättis hageja hagi kostja vastu rahuldamata nõuetes, milles paluti kohustada kostjat regulaarselt ja katkematult varustama hageja kasutuses olevat kööki külma veega ja keelata kostjal siseneda hageja kasutuses olevatesse ruumidesse ilma hageja nõusolekuta ja juuresolekuta, v.a kui sisenemine ruumidesse on vajalik ruumide säilitamiseks või ruumides tekkida võiva kahju ärahoidmiseks. Kohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu esimesel alternatiivnõudel – tuvastada hageja poolt Pärnu maakonnas xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx asuva kinnistu (Pärnu maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxx) ja sellel paiknevate ruumide kasutamise õigusliku aluse puudumine. Kohus rahuldas kostja vastuhagi teisel alternatiivnõudel – tuvastada kostja poolt 28.04.2011 vastuhagiavaldusega esitatud lepingu ülesütlemise õiguspärasus ja hageja poolt Pärnu maakonnas xxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (Pärnu maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxxx) ja sellel paiknevate ruumide kasutamise õigusliku aluse puudumine alates 28.06.2011. Kohus määras kohustada hagejat vabastama kostjale kuuluv Pärnu maakonnas xxxxxxxxx xxxxxxxxxx asuv kinnistu (Pärnu maakohtu kinnistusosakonna Pärnu
maakonna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxxxxx) ja sellel paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikul täitmata jätmisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta nimetatud kinnisasi ja sel paiknevad ruumid hageja valdusest ära ning tõsta hageja koos tema isiklike asjadega kinnisasjalt ja/või ruumidest välja. Menetluskulud jäid hageja kanda.
23.Kuni ES jõustumiseni 01.07.1992 ei tundnud kehtinud õigus eluruumi tasuta kasutamist. Sel ajal kehtinud TsK 29. peatüki sätted (nt TsK § 347 lg 2) tasuta varakasutuse kohta viitasid vaid 27. peatüki sätetele ehk vara üürimise sätetele (hilisem rendiseaduse objekt), eluruumi üürilepingu sätteid ehk TsK 28. peatüki sätteid tasuta varakasutusele ei kohaldatud. Samal ajal kehtinud elamukoodeksi § 122 lg 2 järgi oli elamuomaniku perekonnaliikmetel (kelleks sama koodeksi § 51 lg 1 järgi olid ka elamuomaniku vanemad), keda elamuomanik oli majutanud temale kuuluvasse elamusse, õigus kasutada elamu ruume võrdselt omanikuga, kui nende majutamisel ei olnud kokku lepitud teisiti. ES jõustumisel kaotas elamukoodeks kehtivuse. ES § 11 lg 1 kattub sõnastuselt elamukoodeksi § 122 lg 2 sätetega (ES § 10 lg 1 on sama tekstiga, mis elamukoodeksi § 51 lg 1). ES § 4 järgi olid eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis), eluruumi üürileping või muu seaduses ettenähtud alus. Kuivõrd nimetatud sätted asuvad ES II peatükis ehk eluruumi omandiõiguse alusel kasutamise peatükis, ei saa ES mõttes otsesõnu rääkida tasuta kasutamisest, millele viidatakse vaid endiste perekonnaliikmete ja omaniku vahelise kokkuleppe (ES § 11 lg 2) või üürnikega kokkuleppe (ES § 28 lg 3) puhul. VÕS-i jõustumisel 01.07.2002 kaotas aga ES kehtivuse ning sarnaseid sätteid eluruumi omaniku perekonnaliikmete kohta seadus enam ei sätesta. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, varemkehtinud seadust. Sama rakendusseaduse § 12 lg 1 kohaselt tuli enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldada juba VÕS-i jõustumisest kohaldada VÕS-i sätteid. VÕS-i 21. peatükk sätestab regulatsiooni tasuta kasutamise lepingu puhuks. VÕS § 389 kohaselt kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 järgi võib kasutaja eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Sama seaduse § 393 lg 1 ja 2 järgi peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel (kasutuseesmärgi saavutamisel) tagastama, kuid kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 393 lg 3). VÕS ei välista, et tasuta kasutamise lepingu esemeks on eluruum(id).
24.Pooltevahelisest õigussuhtest elamuõiguslikus või tasuta kasutamise lepingu sätetest lähtuvalt saab käesoleval juhul tulenevalt kinnistusraamatu kandest rääkida alates 21.11.1996, mil kostja on kinnistusregistriosa avamisega omandanud vaidlusaluse kinnistu, millel asub elamu koos vaidlusaluste eluruumidega. Vastavalt sel ajal kehtinud AÕS § 16 lg 1 ja § 136 lg 1 muutus ehitis selle alusel maa kinnistusraamatusse kandmisega kinnistu oluliseks osaks. Enne seda ajahetke ei ole esitatud ühtki tõendit, et kostja oleks elamu või selle osa omanik olnud, elamualuse maa erastas kostja EVP-dega 26.06.1996 (II tlk 63). Enne seda oli tegemist ebaseadusliku ehitisega, millele viitavad ka esitatud tõendid elamu seaduspärastamise kohta. Seega ei saanud poolte vahel kuni selle hetkeni olla ES § 11 lg 1 mõttes kokkulepet hageja majutamise kohta kostjale kui elamuomanikule kuuluvasse elamusse. Kohus nõustus, et hageja on oma töö ja rahaliste panustega osalenud märkimisväärselt protsessis, et vaidlusalune elamu valmiks, et omandataks õigus krundile, kuhu elamut sai ehitada jne. Seda kinnitavad ärakuulatud tunnistajate ütlused, kes selgitasid kokkulangevate ütlustega, kuidas hageja osales oma töise ja mittetöise (nt valmistas ehituse ajal süüa nii pojale kui maja ehitamisel abiks
olnud J. Sepale) panusega kõrvalhoone ja elamu valmimisel. Kahtlemata on hageja andnud oma panuse ka maa tagastamise nõudeõigusest loobumisega ja temale kuulunud EVPde kinkimisega, mille tulemusena tekkis kostjal võimalus nii xxxxxxxxxxxx asuva korteri kui xxxxxxxxxx aluse maa erastamiseks – ainult kostja enda EVPdest selleks ei oleks piisanud. Samas oli ka kostja enda EVP kontol vahendeid (3000 EVP-krooni) ning tunnistajad kinnitavad ka kostja enda suurt osalust ehitamisel, mistõttu kohus ei saanud lugeda tuvastatuks, et üksnes hageja tegevus viis lõpuks elamu omandamiseni kostja poolt xxxxxxxxxx korteri osas tuleb nõustuda kostjaga, et hageja ei olnud nimetatud eluruumi erastamise õigustatud subjektiks, sest vastavalt esitatud erastamislepingule oli üürileping sõlmitud just kostjaga. Eelnevast järeldas kohus, et poolte tegevus kõrvalhoone ja elamu ehitamisel, projektide tellimisel jms sarnanes pigem TsK 39. peatüki kohase ühise tegutsemise lepingu tunnustega (sätted kehtisid kuni 01.07.2002), millel pidi seaduse mõttes olema ühine majanduslik eesmärk – antud juhul elamu ehitamine, millisele võimalusele viitab mh ka TsK § 438 lg 1. Selline tegevus ei anna kohtu arvates alust järelduseks, et pooled leppisid kokku, nagu lubaks kostja oma emal elada valmivas majas elu lõpuni.
25.Kohus, kohaldades jätkuvalt eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid seaduse sätetele, leidis, et hageja faktiline elamine vaidlusaluses majas juba alates 1991.a (mida kinnitavad tunnistajad) tänaseni on piisav alus, tegemaks järeldust, et kostja, olles 1996.a lõpust maja omanik, majutas oma ema ES § 11 lg 1 mõttes ning hagejal tekkis seeläbi õigus kokkulepitud ruume (I korrusel) kasutada. Kostja väide, nagu oleks tema ema omavoliliselt eluruumid hõivanud, ei ole millegagi tõendatud. Nagu nähtub ES § 11 lg-st 1, on pereliikme majutamine eluruumi omaniku õigus, mis annab omakorda pereliikmele õiguse eluruumi kasutamiseks. ES ei sätesta, milline on sellise majutamise tähtaeg, mistõttu tuleb selline, omaniku pereliikmeks olekust ja omaniku nõusolekust tulenev, kasutusõigus lugeda tähtajatuks. Kuivõrd sellise kasutuse aluseks on lisaks sugulusele/hõimlusele ka omaniku tahteavaldus/nõusolek isiku majutamiseks, saab seaduse mõttes see lõppeda samuti omaniku tahteavaldusega. Omaniku tahteavaldusele lisaks on võimalik, et ta lepib pereliikmega kokku eluruumide kasutamise korras ja kasutatavates eluruumides üldse, samuti nende kasutamise tähtajas. Sellest lähtuvalt on eluruumi omanik, majutades oma pereliikme tähtajatult temale kuuluvasse eluruumi, sõlminud pereliikmega lepingu, mis oma olemuselt kehtiva seaduse mõttes on lähedasim just tasuta kasutamise õigussuhtele. TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Eeltoodust jõudis kohus järeldusele, et poolte vahel sõlmiti 1990ndate aastate II pooles täpsustamata ajal tasuta kasutamise leping, millele kestvuslepinguna kohalduvad alates VÕS-i jõustumisest selle seaduse 21. peatüki sätted.
26.Põhimõtteliselt on võimalik ka tasuta kasutamise lepingus kokku leppida selle tähtajas selliselt, et leping lõpeb kasutaja surmaga, kuigi õiguslikult nähtavakstegemiseks on selleks mõistlik kasutada asjaõigusseaduse kohast isiklikku kasutusõigust (mis kantakse kinnistusraamatusse). Antud asjas hageja esitatud tõendid seda väidet ei kinnita ning kohut selles ei veena. Lisaks juba ülalmärgitule sedastas kohus, et kõik tunnistajad andsid ütlusi perioodi kohta, mil tasuta kasutamise õigussuhet juba ülalmärgitud põhjustel olla ei saanud (kostja ei olnud omanik), ka hageja esitatud dokumentaalsed tõendid on enamasti varasemast perioodist ja eelkõige ühise tegutsemise lepingu asjaoludele viitavad. Eluruumidesse majutamine ega neisse sisseregistreeritus nende omaniku poolt ei anna õigust nõuda sellist kasutusõigust eluaegselt. Sellist õigust ei tulene ka hageja viidatud PKS sätetest. 01.01.1995-01.07.2010 kehtinud PKS nägi ette vaid täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskohustuse abi vajava ja töövõimetu vanema suhtes, mille sisuks on
rahaline toetamine ning mis võib olla elatis (PKS § 64). Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 113 sätestab, et vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Samas on tegemist vaid kõlblusnormiga ehk mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes, mille täitmist ühegi õiguskaitsevahendiga otseselt nõuda ei saa. Abi vajav vanem võib nõuda lapselt ülalpidamist kehtiva PKS § 100 lg 1 alusel, kuid see on tavapäraselt rahaline toetus ning muul viisil saab ülalpidamise andmist nõuda vaid kohtu poolt määratuna ja mõjuvatel põhjustel. Antud hagi ei ole aga esitatud perekonnaõiguse normidest lähtuvalt.
27.Eelneva põhjal tegi kohus esitatud nõuete kohta järgmised otsustused. Hageja loobumised hagi nõuetest nr 1, 2 ja 5 tuleb võtta vastu ja selles osas menetlus lõpetada. Tegemist on seni lahendamata menetluslike taotlustega, millised kohus rahuldas otsuse resolutsiooniga. Hageja hagi muudes nõuetes tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtus ei leidnud tuvastamist pooltevahelise lepingu kehtivus hageja eluajaks ning leping on kostja poolt kehtivalt VÕS § 393 lg 3 alusel üles öeldud (eluruumi kasutamise puhul ei saa kasutuseesmärgi saavutamisest rääkida). Ülesütlemise formaalseid eeldusi ei ole hageja kahtluse alla seadnud. Kostja vastuhagi tuleb alternatiivsel alusel rahuldada (lepingulise suhte puudumise alusel tuleb jätta rahuldamata), tuvastades tema poolt vastuhagiavaldusega esitatud lepingu ülesütlemise õiguspärasust ning hagejal kõnealuse kinnisasja ja sellel paiknevate ruumide kasutamise õigusliku aluse puudumine alates 28.06.2011. Vastuhagi rahuldamise tõttu tuleb kohustada hagejat VÕS § 393 lg 1 ja AÕS § 80 lg 2 alusel (hageja valdus on lepingu lõppemise ebaseaduslik ning omanikul on asja väljaandmise nõue igaühe vastu, kes tema asja ebaseaduslikult valdab) vabastama nimetatud kinnisasi ning sellele paiknevad ruumid ning selle kohustuse vabatahtlikul täitmata jätmisel lähtudes täitemenetluse seadustikust võtta kinnisasi ja sel paiknevad ruumid hageja valdusest ära ning tõsta hageja koos tema isiklike asjadega kinnisasjalt ja/või ruumidest välja.
28.Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel hageja kanda, sest kohus rahuldas vastuhagi ja jättis hagi rahuldamata. Vastuhagi eesmärgiks oli tuvastada hageja õigusliku aluse puudumine kostja eluruumide kasutamiseks ning selle eesmärgi kostja saavutas, mistõttu ei oma menetluskulude jagamise seisukohalt tähtsust esimesel alusel vastuhagi rahuldamata jätmine. Apellatsioonkaebus
29.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, v.a osas, millega jäeti kostja vastuhagi rahuldamata esimesel alternatiivnõudel, ja teha uus otsus, millega jätta kostja vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada põhihagi ulatuses, millises osas hageja ei ole oma nõuetest loobunud. Menetluskulud jätta kostja kanda.
30.Hageja nõustus kohtu järeldusega, et juba enne VÕSi jõustumist eksisteeris poolte vahel eluruumide ja abiruumide kasutamise osas tasuta kasutamise õigussuhe. Samas, kui kohus pidas selle õigussuhte ja vastava lepingu sõlmimist võimalikuks 1990ndate aastate teises pooles, siis see toimus hiljemalt 1992.a, kui elamu oli lõplikult valminud ja hageja elas nimetatud elamus.
31.Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kostja sai vastava lepingu sõlmida hagejaga alles pärast elamualuse maa erastamist 26.06.1996. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et õiguslikult kuulus aiandusühistu krundile ehitatud elamu (algselt küll ebaseadusliku ehitisena) kostjale. Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis välistanuks kostja omandiõiguse elamule enne elamualuse maa kinnistamist.
32.Poolte vahel eksisteeris tasuta kasutamise leping, mille tähtaeg oli määratud ja selleks tähtajaks oli hageja eluaja lõpp (VÕS § 393 lg 1). Kohus on ebaõigesti leidnud, et tuvastamist ei ole leidnud lepingu kehtivus hageja eluajaks ja seetõttu on kohus
kohaldanud ebaõigesti VÕS § 393 lg 3, asudes sisuliselt seisukohale, et ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. Kohus ei ole andnud lepingu tähtajalisuse määratlemisel hinnangut poolte tegevusele ja toimingutele alates hoonete ehitamise alustamisest kuni kostja poolt elamu aluse maa erastamiseni. Kohus oleks pidanud võtma vastava seisukoha ja analüüsima, kas läbi kaudsete, vaikimisi või tegevusetusega tehtud tahteavalduste võiks eksisteerida kokkuleppe olemasolu, et hagejal on õigus kasutada kostja elamus asuvaid ruume kuni oma surmani. Õigusliku alusena tulnuks siin juhinduda TsÜS § 68 lg-st 2 (kuni 30.06.2002 § 62 lg 3) või § 68 lg-st 3 (kuni 30.06.2002 § 63).
33.Kui nõustuda kohtu käsitlusega, et kõrvalhoone ja elamu ühine ehitamine võis evida ühise tegutsemise lepingu tunnuseid TsK järgi, siis hageja poolt aiandusühistu „Ivake“ liikmelisusest sisuliselt loobumine kostja kasuks tasu nõudmata, hageja poolt Raku tee 131 korteri erastamisõigusest sisuliselt loobumine kostja kasuks tasu nõudmata, hageja poolt kostjale 11 700 EVP krooni loovutamine tasu nõudmata ja hageja poolt maa (xxxxxxxxxxx kinnistus nr xxxxx) tagastamise või asendamise nõudeõiguse loovutamise kostjale tasu nõudmata, mille arvel sai kostja 21 200 EVP-krooni, ei saa kuidagi viidata ühisele tegutsemisele teatud eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud tegevused viitavad otseselt, et poolte vahel pidi olema ja oli tahteavaldus selles, et kui hageja oma vara kostjale loovutab, omab hageja õiguse elamus ruumide kasutamiseks kuni oma eluaja lõpuni. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et poolte vahel eksisteerib mittetäielik kohustus VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes ja kohus on nimetatud õigusnormi vääralt kohaldanud. Kohtuotsusest ei ilmne veenvaid põhjendusi, miks pidanuks hageja ilma vastava lepinguta loovutama oma vara kostjale ja asetama end olukorda, kus kostja kui tema poeg omaks õiguse igal ajal lepingu lõpetada või lepingu üles öelda ning nõuda hagejalt tema kasutusse antud ruumide vabastamist.
34.Kuivõrd maakohus on ebaõigesti vastuhagi rahuldanud, tuleb rahuldada põhihagi hagiavalduses toodud põhjendustel ning kohtuistungil mitteloobutud nõuetega. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu vaheotsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ning kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Nii hagi kui vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
37.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning hageja on vaidlustanud otsust üksnes vastuhagi rahuldamise osas ning nende nõuete rahuldamata jätmise osas, millest hageja maakohtu menetluses ei loobunud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida.
38.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuvastanud vaidluse aluseks olevad asjaolud õigesti ja seetõttu võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
39.Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest tehtud järeldustega. Tuvastatud asjaoludest ekslike järelduste tegemine on omakorda viinud materiaalõiguse väära kohaldamiseni. Kolleegiumi hinnangul annab maakohtu poolt käsitletud poolte kooskõlastatud tegevus perekonnale kuulunud vara ja varaliste õiguste kasutamisel alust asuda seisukohale, et pooled sõlmisid suulise võlaõigusliku lepingu, mille kohaselt on hagejal õigus kostjale kuuluvas elamus seni tema kasutuses olevaid ruume kasutada elamiseks elu lõpuni. Sellist järeldust toetab asjaolu, et hageja on loobunud aiandusühistu „Ivake“ liikmelisusest ja üürniku õigustest xxxxxxxxxxasunud korterile ning lasknud selle kaudu kostjal nimetatud õigusest tulenenud varalisi õigus realiseerida. Kostja seisukoht, et hageja ei olnud xxxxxxxxxx üürnikuks ning ole seetõttu korteri erastamise võimalusest kostja kasuks loobunud, ei ole õige. Samuti ei ole õige kostja seisukoht, et hageja ei ole teinud midagi selleks, et kostja võiks aiandusühistu liikme õigusi ainuisikuliselt teostada. Kolleegiumi hinnangul on usutav hageja positsioon, et hageja on astunud nii üürniku õigustest kui ka aiandusühistu liikmeks oleku õigustest tagasi üksnes teadmises, et kostja hageja pojana need õigused realiseerib. Sarnaselt üürniku õigustest ja aiandusühistu liikmelisusest kostja kasuks loobumisele, on hageja loobunud ka xxxxxxxxxxxxxx kinnistu nr xxxxx tagastamise või asendamise nõudeõigusest ning kinkinud kostjale erastamisväärtpabereid xxxxxxxxxxx maa erastamiseks. Kolleegiumi hinnangul annab hageja poolt kostjale vara kinkimine ja kostja kasuks varalistest õigustest loobumine ulatuses, mis ei jätnud hagejale endale enam võimalust soetada iseseisvat elupaika, tugeva aluse uskuda hageja väidet, et ta toimis selliselt üksnes kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel, mis võimaldab tal kostja poolt ehitatavas majas elu lõpuni elada. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka maakohtu poolt õigesti tuvastatud asjaolu, et hageja on panustanud xxxxxxxxxx kinnistul asuva kõrvalhoone ja elamu ehitamisse ning fakt, et hageja on kostjale kuuluvas elamus selle elamiskõlbulikkusest alates pikka aega elanud. Ringkonnakohtu istungil esitatud väidet, et hageja asus kostjale kuuluvasse elamusse elama enne selle valmimist ilma poolte kokkuleppeta, ei ole kostja maakohtu menetluses esitanud, samuti ei ole sellise positsiooni kinnituseks esitatud ühtegi tõendit.
40.Kuna ringkonnakohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud xxxxxxxxx asuva elamu tasuta kasutamise leping hageja elu ajaks, on tegemist tähtajalise lepinguga. Pooltevaheliste suhete hilisem võimalik halvenemine ei saa muuta esialgse kokkuleppe tingimusi ega muuta seda tähtajatuks. Tähtajalisele lepingule ei ole kohaldatav maakohtu poolt rakendatud VÕS § 393 lg 3, mis annab asja kasutusse andjale õiguse leping igal ajal ning ilma selleks põhjust nimetamata üles öelda. Tähtajalise tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS § 394 ja seetõttu pidanuks kostja lepingu ülesütlemisel tuginema vähemalt ühele nimetatud paragrahvi p-des 1-3 toodud alustest. Kostja ei ole vastuhagiavalduses tehtud ülesütlemisavalduses lepingu ülesütlemise põhjusi nimetanud ja seetõttu ei saa lugeda lepingut ülesütlemise materiaalse aluse puudumise tõttu lõppenuks. Lepingu kehtivuse tõttu tuleb jätta vastuhagi rahuldamata ning kostjal tuleb lepingut täita.
41.Tõendeid, et kostja oleks seni lepingut rikkunud ning teinud hagejale takistusi hageja kasutuses olevate ruumide või hageja poolt soovitud kommunaalteenuste kasutamisel, ei ole kohtule esitatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus rahuldada hagis esitatud nõudeid, mis põhinevad hageja vastupidistele paljasõnalistele väidetele ning hagi tuleb jätta menetlusse jäänud nõuete osas rahuldamata.
42.Nii hagi kui vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu peab kolleegium õigeks jätta menetluskulud vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele TsMS § 162 lg 3 alusel poolte endi kanda.
43.Kuna hagejale osutati maakohtu 01.07.2007 määruse alusel riigi õigusabi, mis jätkus TsMS § 184 lg 4 alusel ka apellatsioonimenetluses, tuleb määrata riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 22 lg 7 ja § 23 lg 1 alusel käesoleva otsusega kindlaks ka apellatsioonimenetlust puudutava riigi õigusabi tasu suurus. Vandeadvokaat Raul Oberg on vastavasisulise taotluse esitanud, selles märgituga on nõustunud ka esindatav. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud ajakulu on põhjendatud ja kooskõlas esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingutega ning taotluses märgitud tasu 514,32 eurot, mis sisaldab käibemaksu, tuleb lisaks maakohtu poolt väljamõistetud 1399,85 eurole riigi õigusabi osutaja kasuks välja mõista. Kuna maakohus on 01.07.2007 määrusega andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jääb nimetatud summa riigi kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.