Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 23.07.2008 sõlmisid Swedbank AS ja MS(laenusaaja) laenulepingu nr XXX summas 14 055.92 EEK intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.07.2011. Laenusaaja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12. kuupäeval. Laenusaaja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 12.04.2010. Perioodil 12.04.2010 - 21.09.2010 ei maksnud võlgnik laenu täies ulatuses ja jäi viivitusse 6 (kuus) üksteisele järgneva intressimaksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). Laenusaaja MS suri XXX. Hagejale teadaolevalt ei ole MS pärandi vastuvõtmisest loobunud. Seega on laenuvõtja õigused ja kohustused üle läinud MS. 01.08.2011 saatis hageja pärijale ehk kostjale lepingu ülesütlemise kirja, andis tähtaja tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 16.08.2011. Kostja võlga tasunud ei ole. 11.04.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 677,14 EUR s.h. põhiosa 453,42 EUR, intress 56,72 EUR ajavahemiku 12.04.2010-21.09.2010 eest ja põhiosa viivis 167,00 EUR ajavahemiku 12.05.2010-11.04.2012 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 677,14 EUR ja viivis protsendina põhinõudelt (453,42 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ning lisaks välja mõista menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot) ning menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Tõendid: Laenuleping nr 08-104659-VV, laenu tagastamise graafik; laenulepingu nr XXXa ndmed, Lepingu ülesütlemise kiri. Kostja vastus Esialgses vastuses märkis kostja, et ta pole nõus MS kohustuste täitmisega. Vastuses (23.07.2012) märkis, et ta pole teadlik MS laenulepingust ega võlgadest, kogu raha läks tema ravi- ja matusekuludeks. Ei teadnud, et tuleb notari poole pöörduda. Laenu ei ole võimalik tagasi maksta, kuna puudub töö ja raha. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused MS suri XXX (väljavõte Rahvastikuregistri andmeist). Kohtu poolt TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel kogutud pärimisregistri andmeil (lk 29) ei ole MS surma järgselt tema pärandi kohta pärimistoimikut avatud, samuti ei ole tehtud pärimislepingut ega testamenti. MS on MS ütar ehk seadusjärgne pärija (Rahvastiku registri väljavõte) vastavalt PäS § 13 lg 1 (alaneja sugulane). Kostja ei ole märkinud ega tõendanud (vt kohtu kiri 04.06.12 lk 31, 33), et ta oleks esitanud notarile avalduse ja loobunud MS pärandi vastuvõtmisest PäS § 118 ja § 119 järgi 3 kuu jooksul alates pärandaja surmast ning pärimisõigusest teadasaamisest. TsÜS § 1, 2 alusel lähevad õigused ja kohustused üle seaduse alusel. 2 (5)

Kuna registrist ei nähtu, et pärimistoimik oleks avatud, samuti ei ole tõendeid, et kostja oleks pärandist loobunud, siis on MS pärand kostjale üle läinud PäS § 118 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi. PäS § 4 I lause järgi on pärandaja pärandiks pärandaja vara – õigused ja kohustused. Kuna kostja on MS pärija ja talle on üle läinud pärand, siis on talle üle läinud pärandaja ja kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, mis ei ole seotud pärandaja isiksusega. Laenuleping nr XXX, millest vaidlus on tõstatatud, ei ole olemuselt seotud pärandaja isiku endaga ehk isiksusega, seega on läinud sellest laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused pärijale ehk kostjale üle. Kostja väide, et tema ei teadnud pärandaja kohustusest ega laenulepingust midagi ega sellest, et ta peab notarile avalduse tegema, ei tähenda, et pärandaja õigused ja kohustused, sh laenulepingust nr XXX tulenevad õigused, kohustused, poleks kostjale üle läinud. Pooled ei vaielnud selle üle: • 23.07.2008 sõlmisid Swedbank AS ja MS (laenusaaja) laenulepingu nr XXX summas 14 055.92 EEK intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 12.07.2011. • MS kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 12. kuupäeval. • Perioodil 12.04.2010 kuni 21.09.2010 ei maksnud MS laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, oli viivituses 6 üksteisele järgneva intressi maksega. • 01.08.2011 palus hageja pärijalt ehk kostjalt kustutada pärandaja võlgnevus hiljemalt 16.08.2011 ning teatas, et ütleb lepingu üles. • Leping on üles öeldud. • 11.04.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 677,14 EUR s.h. põhiosa 453,42 EUR, intress 56,72 EUR ajavahemiku 12.04.2010-21.09.2010 eest ja põhiosa viivis 167,00 EUR ajavahemiku 12.05.2010-11.04.2012 eest. Vaidluse puudumise tõttu ülalviidatud asjaolude üle, ei anna kohus hinnangut laenulepingule, graafikule, lepingu ülesütlemise teatele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 399 lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita, § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. Eeltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja ja MSvahel oli sõlmitud laenu - ehk krediidileping, kuna laenuks anti raha ja sellelt tuli tasuda intressi (VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402) ja selle järgi pidi laenusaaja ja tema pärija ( õigusjärglane) ehk kostja täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi, tasuma hagejale laenuosamakseid ja intressi.

3 (5)

Kuna laenulepingust tulenevad kohustused, õigused on üle läinud kostjale, siis oli hagejal õigus laenusaaja poolse kohustuse rikkumise tõttu leping üles öelda ka kostjale. Kuna vaidlus puudus selles, et 1) laenusaaja rikkus 12.04.2010 kuni 21.09.2010 intressi maksemise kohustust 6 järjestikust kuud, 2) kostja ei tasunud talle antud 2- nädalase tähtaja jooksul võlga ära, 3) hageja ütles kostjale laenulepingu üles, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 ja 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel laenu tagastamist, võlgnetavat intressi ning laenu tagastamise viivitamise korral viivist võlgnetavalt laenult VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 II lause järgi. Kostjal on laen 45,42 EUR, intress 56,72 EUR ajavahemiku 12.04.2010-21.09.2010 eest ja laenult viivis 167,00 EUR ajavahemiku 12.05.2010-11.04.2012 eest seni tasumata. Seega rikub ta laenulepingust tulenevaid laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust ning viivitab nende kohustuste täitmisega VÕS § 100 tähenduses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt võlg 453,42 €, intress 56,72 € ja viivis perioodi 12.04.1021.09.2011 eest 167,00 € hagejale välja mõista ja alates hagi esitamisest, so 12.04.2012 alates tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlalt 453,42 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas) kuna laenuvõla tasumiseni. Seega kuulus hagi rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel ja § 405 lg 1 p 3 alusel määrab lihtmenetluse asjas ka kulude suuruse. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulus rahuldamisele, mistõttu. Kohus leiab, et hageja kõik menetluskulud jäävad kostja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi. Hageja palus välja mõista menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud lõiv 47,93 ja hagilt tasutud lõiv 102,25 €. TsMS 138 lg 1 ja § 144 p 7 (kuni 30.06.2012 keht. redaktsioon, st hagi ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aegne redaktsioon) järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliseks menetluskuluks, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ja hagi on esitatud mitte hiljem kui kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2 alusel riigilõiv. Kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mille esitas hageja kostja vastu, jäetud rahuldamata 07.03.12 TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Määrus on infosüsteemi andmetel jõustunud 13.03.12. Hagi on esitatud kostja vastu 12.04.2012, st vähem kui ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu ehk lõiv 47,93 € menetluskuluks TsMS § 144 p 7 ja § 138 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 138 lg 1, § 144 p 7 ja § 162 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 150,18 € ja TsMS § 177 lg 2 alusel nende tasumisega viivitamise korral viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuna kulude tasumiseni 4 (5)

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas). Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 30.06.2012.a. kehtinud TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude hind. Käesoleval juhul on hagihinnaks põhivõla nõue 453,42 €. Täitmise kord, tähtaeg TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel on kohtul õigus tunnistada lihtmenetluse otsus (asja hind alla 2000 €) viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.