Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: ÄS § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et osanikud peavad võtma vastu ühe nimetatud paragrahvis nimetatud otsustest, kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi § 176 ettenähtud otsust või kui § 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 203 lg 2 alusel võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel. ÄS § 204 lg 3 alusel loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 kohaselt kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. 29.08.2012 edastas Harju Maakohtu Registriosakond kohtule osaühingu CBdokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 ja ÄS § 176 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et 15.12.2011, kirjaga registriasjas XXXteatas registripidaja osaühingu CBjuhatusele osaühingu netovara mittevastavusest äriseadustiku §-le 136. Osaühingu juhatuse liikmele anti tähtaeg esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt äriseadustiku § 176. Tähtajaks ei ole osaühingu CBjuhatus teatanud registripidajale oma otsusest võtta tarvitusele äriseadustiku § 176 abinõud. Registripidaja teostas kontrolli kõigi esitatud (2007 - 2011) majandusaasta aruannete üle. Alates 2007. aasta majandusaasta aruandest on netovara alla lubatud suuruse, millest tulenevalt on alust arvata, et osaühingu CBomakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2 (4)

2-12-34068

Registritoimikust nähtub, et osaühingule on tehtud hoiatus 12.01.2009, 02.06.2009, 14.09.2010 ja 15.12.2011 netovara suuruse seadusega vastavusse viimiseks. Osaühingu juhatuse liige ei ole seda puudust kõrvaldanud. Kohus leiab, et on teinud kõik võimaliku puudutatud isikule 03.09.2012 vormistatud teate kättetoimetamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62 lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber). Kohus on üritanud puudutatud isiku registrisse märgitud aadressidele oma 03.09.2012 teadet kohale toimetada, kuid see ei ole õnnestunud puudutatud isikust tulenevatest põhjustest. 10.03.2011 otsuses tsiviilasjas 3-3-1-100-10 on Riigikohus selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, ei jõua temani. Kohus on püüdnud teatada puudutatud isikule 03.09.2012 vormistatud teatega kõnealuse avalduse esitamisest ning kohustanud esitama omapoolsed seisukohad 30 päeva jooksul. Puudutatud isikule ei ole olnud võimalik teadet kätte toimetada ning osundatud puudusi käesoleva ajani kõrvaldatud ei ole. Kõnealune kiri on edastatud nii puudutatud isiku äriregistris märgitud ametlikule e-posti aadressile kui ka äriregistrisse märgitud puudutatud isiku ametlikule aadressile. E-kirja lükkas registris märgitud e-posti aadress tagasi. Tähtkirjaga registris märgitud aadressile edastatud teade tagastati kohtule selgitusega „Ei asu aadressil, ära kolinud, lahkunud.“ Käesoleva ajani äriühingu sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi kõrvaldatud ei ole ning kõnealust on kinnitanud ka Harju Maakohtu registriosakond. ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 206 lg 1 kohaselt on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul on esitatud asjaoludest nähtuvalt registripidaja teostanud kontrolli kõigi esitatud (2007-2011) majandusaasta aruannete üle. Osaühingule on tehtud 2007. aasta, 2008. aasta, 2009. aasta ja 2010. aasta majandusaasta aruande kohta hoiatus, millest tulenevalt on alust arvata, et osaühingu CBomakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu hinnangul juhatuse liige, kes eirab temale pandud kohustusi, ega ole kõrvaldanud registriosakonna poolt osundatud puudusi, ei ole võimeline täitma ka ÄS paragrahvides 209-220 sätestatud likvideerija kohustusi. Kohus märgib muu hulgas, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik määrata likvideerijaks ka mõnda muud isikut, peale juhatuse liikme, tulenevalt asjaolust, et TsMS § 605 lg 1 kohaselt võib kõnealuse seadustiku § 602 nimetatud isik nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt äriühingul rahalised vahendid puuduvad ning arvestades seda, et likvideerija kohustub täitma temale pandud ülesandeid ning likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS 3 (4)

2-12-34068

paragrahvides 209-220, ei saa kohus jätta nõudmata, et määratud likvideerija täidaks eelnimetatud sätetes ära toodud kohustusi. Samas paneks kohus likvideerija määramisel ta olukorda, kus täidetavate ülesannete eest tasu maksmiseks äriühingul rahalised vahendid puuduvad. Selline olukord aga läheb vastuollu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 4 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt ei või kelleltki nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas TsMS § 604 lg 2 määrab kohus, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Arvestades asjaolu, et puudutatud isik ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud sundlõpetamise aluseks olevaid puudusi, ei ole esitatud pankrotiavaldust ning likvideerijat võimalik määrata ei ole, tuleb osaühing CBregistrist kustutada likvideerimismenetlust läbiviimata. TsMS 606 lg 1 järgi käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

Merike Varusk Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.