Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-4, 39-40). Pooled on omavahel sõlminud kliendilepingu nr 4948139;4.02.2008.a ja liitumis- ja teenuse osutamise lepingu L-407083; 16.04.2008.a. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 184,89 eurot. Kostja pidi olema teadlik millistel tingimustel ta lepingu sõlmis, kostjalt ei ole mitte mingil ajahetkel nõutud intresse. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnetav laenusumma 184,89 eurot ja viivised 184,84 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised alates hagiavalduse esitamisest s.o. 30.12.2011.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,2% päevas tasumata võlasummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 33-34). Kostja on nõus tasuma põhivõlgnevuse summas 184,89 eurot. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p. 8.1 ei saa kinnitada kostja tahet sõlmida 73%-se aastaintressiga leping, see intressimäär arvestades lepingu olemust on röövellik. Kostja ei tunnista intressi summas 184,84 eurot ja vaidleb vastu menetluskulude nõudele.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Elina Madala, selgituste kohaselt on hageja nõudeks põhivõlg 184,89 eurot ja viivis 184,84 eurot, viivised palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni 0,2 eurot päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on omakäeliselt lepingu allkirjastanud ja seega kinnitanud, et on tutvunud lepingu tingimustega. Kostjal ei ole olnud võimalust allkirjastada lepingut ilma, et poleks olnud nõus lepingu üldtingimustega, milles on märgitud viivise suurus. Kostja ei ole kunagi vastu vaielnud viivistele ja seega on olnud nõus viivise suurusega, mis on arve peale märgitud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled sõlmisid kliendilepingu nr 4948139;4.02.2008.a ja liitumis- ja teenuse osutamise lepingu L-407083; 16.04.2008.a, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja anda kostjale kasutada seadme(d). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuna kostja on tunnistanud hageja nõuet põhivõla osas summas 184,89 eurot, siis kohus leiab, et hagi kuulub põhivõla osas rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 alusel. Viivis Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista viivise tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 8.1 tasumata summalt 0,2% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku 434,34 eurot, mida hageja on vähendanud 184,84 eurole. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud, on hageja viivise nõue summas 184,84 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on lepingule allkirjastades võtnud teadlikult nimetatud kohustuse ja nõustunud sellise viivisemääraga. Kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist vastavalt VÕS § 162 ja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 30.12.2011.a kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 184,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 184,84 eurot, kokku 369,73 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.