Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 26.06.2012 esitas RM Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi hinnanguliselt 48 127 euro ulatuses, vara koosneb mittetegutsevate äriühingute osadest nominaalväärtusega 3 834,23 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on tööandja majandustegevuse lõppemine ning suutmatus leida stabiilset töökohta. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 29.06.2012 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara hinnanguline väärtus 1 000 eurot, igakuine sissetulek on puudub. Kohustusi on 131 468,48 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 760 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 250,80 eurot) ja kulude hüvitamiseks 39,72 eurot. 05.09.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde, leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu ning tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 26.06.2012 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 171 lg 1 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel peaks kohus jätma kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb käesoleval hetkel pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15.10.2012.a kell 10.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul aga võlgnikul kinnisvara tuvastatud pole ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,5 tundi tunnitasuga 80 eurot tunnis, haldur palub tasu määrata summas 760 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 250,80 eurot. Samuti palub haldur välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 39,72 eurot. Kulud seisnesid päringute tegemises ning büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Ka tehtud kulutusi peab kohus vajalikeks ja põhjendatuks. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 760 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 250,80 eurot, ning hüvitis kulutuste katteks 39,72 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.