2-12-27874/10 - Õigusabi ja notaritasud - Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Tartu Maakohtu 2. augusti 2012 määrusega keelduti Are Puusepale riigi õigusabi andmisest. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt võib riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Are Puusepa ja M.V. vahel on sõlmitud kolm laenulepingut: 3. märtsil 2010 summas 145 000 Eesti krooni; 3. mail 2010 summas 100 000 Eesti krooni ja 7. mail 2010 summas 100 000 Eesti krooni. Kohtunikuabi tuvastas, et 5. detsembril 2011 on tsiviilasjas nr 2-10-64637 tehtud kohtumäärus. Kohtumääruse kohaselt on Are Puusepa ja M.V. vahel sõlmitud kohtulik kompromiss. Kohtulik kompromiss sõlmiti eelpoolnimetatud laenulepingute osas. Kohtumääruses on pooled kinnitanud, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Viidatud sätte kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi andmisest keeldutakse, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtunikuabi, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda, sest uuesti sama hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle kohtusse pöörduda ei saa. Are Puusepal on olemas kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-64637. Nimetatud kohtumäärus kehtib täitedokumendina ja Are Puusepal on võimalik kohtumääruse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole.

4.Vastavalt TsMS § 180 lg 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 181 lg 1 p 1 ja 2 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 6 lg 1 riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Are Puusepa (taotleja) poolt esitatud taotluse ja majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja XXXX XXXX, kellel ülapeetavaid ei ole. Taotleja igakuine netosissetulek on XXX eurot. Taotlejale kuulub eramukrunt XXX ja korter XXX. Taotlejale kuuluval pangaarvel hoiustatu väärtus on XXX eurot. Taotlejale kuuluvad mootorsõiduk Opel Astra XXX XXX väärtusega 1 000 eurot ning Tiki Treiler XX XXX väärtusega 200 eurot. Teatise kohaselt puuduvad taotlejal varaliselt hinnatavad kohustused. Taotleja vältimatud püsikulutused ühes kuus on kulutused eluasemele XX eurot, kulutused toidule XXX eurot, kulutused transpordile XX eurot, sidekulud XX eurot, kulutused tervishoiule X eurot. Kokku on vältimatute püsikulutuste suurus ühe kuu kohta XXX eurot. Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit (talle kuulub eramukrunt, korteriomand, sõiduauto Opel Astra, Tiki Treiler ning hoiustena XXX eurot) tuleb jätta rahuldamata tema avaldus riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et Are Puusepal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel (nt pangakonto hoiuste, treileri müügi, korteriomandi väljaüürimise arvel) ning seetõttu tuleb RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel keelduda talle riigi õigusabi andmisest.