lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-45120/15

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 18.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-45120/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1733
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsÜS § 146 lg 1, 2Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 147 lg 1, 3Aegumistähtaja algusTsMS § 133 lg 2Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-11-45120

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 18. september 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-11-45120

Tsiviilasi

OÜ Julianus Inkasso hagi Sergei Visnapu vastu 166,11 euro nõudes

83,08 eurot Menetlusosalised ja nende hageja OÜ Julianus Inkasso (RK 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn), esindaja Silver Eensaar, OÜ esindajad Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn, epost [email protected]; kostja Sergei Visnapu (IK 38801010393, viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56 51014 Tartu) Tsiviilasja hind

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ Julianus Inkasso hagi Sergei Visnapu vastu 166,11 euro nõudes.
2.Välja mõista Sergei Visnapult OÜ Julianus Inkasso kasuks 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot ja 11 senti, millest põhinõue 83,08 eurot ja viivis 83,03 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud Sergei Visnapu kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 486 lg 4Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Välja mõista Sergei Visnapult OÜ Julianus Inkasso kasuks menetluskulu 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot ja 78 senti.
5.Välja mõista Sergei Visnapult OÜ Julianus Inkasso kasuks viivis menetluskulult 159,78 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Julianus Inkasso (hageja) esitas 22.09.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 2-4), millele Sergei Visnapu (kostja) esitas 25.10.2011 vastuväite (tl 5), märkides, et hageja nõude rahuldamine oleks ebamõistlik, kuna vanglas ei ole võimalik teha tööd ja teenida, et võlgnevusi tasuda.
2.23.11.2011 määrusega (tl 6) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.
3.14.12.2011 esitas hageja kohtule hagi (tl 11-13). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 07.01.2007 lepingu telekommunikatsiooni teenuste osutamiseks. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise tingimustega ning kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste eest arved, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 83,08 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.10.2008. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 83,03 eurot. Neil asjaoludel nõuab OÜ Julianus Inkasso hagis Sergei Visnapu vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, p 6; 113 lg 1 alusel 166,11 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 83,08 eurot ja viivis 83,03 eurot. Menetluskulud taotleb hageja välja mõista kostjalt. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 07.01.2007 liitumislepingust nr 1593096 (tl 16), Elisa Mobiilsideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 18-29), mobiilteenuste arvetest (tl 30-37) ja teatisest nõude loovutamise kohta (tl 38).
4.27.12.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 45), milles märgib, et ei saa võlakohustust rahuldada, kuna vangla tööd ei paku. Kostja on vanglas töötanud ainult ühel korral kolme kuu jooksul ja tema arvele laekuvatest summadest võetakse maha 70%. Kostja taotles hagejaga maksegraafiku tegemist osamakse suurusega üks eurot kuus.
5.Hageja jäi 18.01.2012 esitatud seisukohas (tl 51-52) hagi juurde ja leidis, et kostja vanglas viibimine ei ole vabandatav või kohustustest vabastav põhjendus. Ka ei nõustu hageja maksegraafiku määramisega igakuise summaga üks eurot kuus.
6.04.04.2012 esitas kostja täiendava vastuväite hagile (tl 55), milles taotles hageja nõudele TsÜS §-de 142 lg 1; 143; 146 lg 1 alusel aegumise kohaldamist.
7.17.04.2012 selgitas hageja (tl 58), et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Hageja nõude summa moodustub kostjale perioodil 01.09.2008-01.12.2008 esitatud arvete summadest. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 2 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut. Nimetatu kohaselt algas arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemine 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24.00. Kuna aga hageja pöördus kohtusse 22.09.2011, siis ei ole hageja nõue aegunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

2(4)

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole (tl 46-47).

9.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nende vahel on sõlmitud 07.01.2007 mobiilsideteenuste liitumisleping koos üldtingimustega (tl 16-29). Teenuste osutamise eest on hageja esitanud 01.09.2008 arve maksetähtajaga 18.09.2008 summas 75 krooni (4,79 eur), 01.10.2008 arve maksetähtajaga 18.10.2008 summas 75 krooni (4,79 eur), 01.11.2008 arve maksetähtajaga 18.11.2008 summas 75 krooni (4,79 eur) ja 02.12.2008 arve maksetähtajaga 19.12.2008 summas 1075 krooni (68,71 eur) (tl 30-37); kokku summas 83,08 eurot. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, lahendab kohus esmalt poolte vahel vaidluse, kas nimetatud hageja nõue on aegunud. Teenuste kasutamisest tulenevat nõuete aegumisega seonduvat on Riigikohus selgitanud 12.11.2008 otsuses nr 3-2-1-95-08 punktis 11. Liitumislepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Hageja nõudeks on liitumislepingust tulenev telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg algas 2008. aastal esitatud arvete osas TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008. aasta lõppemisest, so 1. jaanuaril 2009 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppenuks TsÜS § 146 lg 1 arvestades
31.detsembril 2011 kell 24.00. Hageja esitas aga Pärnu Maakohtule 22.09.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega TsÜS § 160 lg 1, lg 2 p 3 kohaselt aegumine peatus. Kostjale toimetati makseettepanek kätte 17.10.2011 ja ta esitas 25.10.2011 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. 23.11.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Kuna hagi võeti Tartu Maakohtu menetlusse 14.12.2011, tuleb TsMS § 486 lg 4 alusel lugeda hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so 22.09.2011 ning millest tulenevalt ei ole möödunud TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg 2008. aastal esitatud arvete alusel.
10.Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva nõude. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 3(4)

§ 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostjalt tuleb 07.01.2007 liitumislepingu alusel hageja kasuks välja mõista põhinõue 83,08 eurot.

11.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 7.9 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Arvestades, et hageja on vähendanud viivise nõuet, TsMS § 133 lõikes 2 sätestatut ja et kohtupraktikas seotakse põhinõudest suuremas ulatuses viivisenõude rahuldamist hagejal kahju tekkimisega, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 83,03 eurot.
12.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 63,91 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 15,98 eurot) ning õigusabikulu 95,87 eurot, kokku seega 159,78 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et hageja koostas hagiavalduse ja esitas kahel korral kohtule kirjalikud seisukohad kostja vastuväidete osas, peab kohus hageja õigusabikulu 95,87 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 159,78 eurot (63,91 + 95,87). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.
14.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 159,78 eurot käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus