Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

S e l g i t u s e d:

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

3(28)

5) kolmekordne klaaspakett on asendatud kahekordse paketiga. Aknaplokid ei ole paigaldatud seinte soojustuspiirkonda, vaid kandevseinte piirkonda; 6) katuse kandevelemendid on asendatud prussidega. Paigaldamata on kõigi sarikapaaride tugiprussid; 7) teise korruse vahelae elemendid on asendatud teistega. Paigaldamata on puitlaudis. Hoone valminud fassaadiosal ja konstruktsioonielementidel esinevad puudused fassaadi puitosal: 1) kasutatud metalltooted ei vasta kasutusvaldkonnale; 2) puitfassaadid on värvitud ebaühtlaselt ning paljude plekkide ja tühikutega; 3) kasutatud on sobimatuid puitlappe; 4) fassaadi välistööde puhul on kasutatud liiga õhukesi laudu; 5) metalltooted ei ole puitlaua servast piisaval kaugusel; 6) akende ülapiida piirkonda ei ole paigaldatud tilgaräästast ega veetõrjelauda; 7) fassaadi ventileerimiseks ei ole jäetud õhupilu. Karkassi liitekoht kandevkonstruktsioonidega on tihendamata; 8) tuulekaitseplaatide liitekoht sokli soojustuselementidega on tihendamata; 9) puudused sissekäigu panduse katte ja puitfassaadi elementide paigaldamisel; kergkrohvimeetodil teostatud fassaadil: 10) puuduvad lähteprofiil ja tilgaräästas; 11) võrgul puudub liimmastiks, ülejäänud osadel on liimi ettenähtud kogusest vähem; 12) soojustusplaatide paigaldamisel ei ole kinni peetud tehnoloogianõuetest liimsegu koguse ja asetuse osas; 13) läbiviidud kergkrohvist ei ole tihendatud; 14) kergkrohvi liitekohad on teostatud äärmiselt lohakalt; 15) metalltala katusekonstruktsioonide toetumise piirkonnas on pikendatud mittenõuetekohaselt. Vundamentide hüdroisolatsioon ja soojustus ei ole teostatud õigesti. Rõdu hüdroisolatsiooni teostamisel on kasutatud välistööde materjalide asemel sisetööde jaoks ettenähtud materjale. Valminud katusekonstruktsioonil on järgmised puudused: 1) katuse aluskile on paigaldatud ilma ülerippeta; 2) põhisoojustuskihile ei ole paigaldatud tuulekaitseplaate; 3) ventilatsioonitorudele ei ole paigaldatud spetsiaalset rõngastihendit; 4) katuse aluskilet ei ole mööda korstna külgtahke üles viidud; 5) katuse aluskile ja katusekattematerjali vahelise ruumi ventilatsioon ei ole tagatud; 6) katuseluugi konstruktsioonide ja katusekattematerjali kokkupuutekohas on paigaldamata tihenduslint; 7) tihenduskile korstnakonstruktsiooni „lõikumise" kohas on paigaldamata hermetiseerimismaterjal; 8) katusekatte elementidel on vigastused; 9) kaitsekihi kõrgus ei ole õige; 10) korstna ülaosale ei ole paigaldatud plekist kaitseümbrised; 11) pööninguruumi õhutamiseks puudub õhutamispilu. Akende ja aknapleki paigaldamisel esinevad järgmised puudused: 1) aknad ei ole paigaldatud vastavalt projektile; 2) aknad ei ole paigaldatud rööbiti fassaadiga; 3) aknakronšteinide kinnitamiseks kasutatud metallosad ei ole materjaliga kooskõlas; 4) aknaplekk on paigaldatud vastassuunalise kaldega ega ole nõutaval viisil kinnitatud. Sadevete kogumissüsteemi kohta on järgmised märkused: rennid lekivad liitekohtades. Vihmaveetorude hargnemiskohtades puuduvad kinnitused. Terrassi valminud konstruktsioonide kohta on järgmised märkused: 4(28)

1) kandevkonstruktsioonide valmistamiseks kasutatud materjal on pehkimisvastase kaitseta; kandevprussi ja tugede vundamendi liitekohas puudub hüdroisolatsiooni vahelapp; 2) terrassi külgpinnale on paigaldatud madala kvaliteediga laud; 3) plekk segab pääsu terrassile. Puudused seinte, vahelagede, vaheseinte, monoliitraudbetoonist elementide ja sisekonstruktsioonide ehituses: 1) esimese korruse põrandat ei tohtinud valada ühtse plaadina. Armatuur on paigaldatud ilma armatuurvõrkude ülekatteta. Kaevis on täidetud killustiku asemel liivaga; 2) rõduuksed ei ole paigaldatud vastavalt projektile; 3) vitraažide metallkonstruktsioonide keevisõmblused on puhastamata. Akende puidust ümbrisprussi ja metallkonstruktsioonide liitekohad on tihendamata; 4) pööninguluuk ei vasta tuleohutusnõuetele. Trepp on liiga lühike; 5) luugi ümbrus on pööningu poolelt soojustamata; 6) teise korruse monoliitpõranda asemel on paigaldatud heliisolatsiooniplaadi asemel tuulekaitseplaat; 7) suure koormuse all olevate talade Fiboplokkidest seintele toetumise kohtades tuleb koormuse jaotamiseks valmistada monoliitne „sang"; 8) piistkaeviste sulgemine ebaselge; 9) krohvitööd ripplae ja seinte piirkonnas on lõpetamata; 10) auruisolatsioon peab ripplae ja seinte liitekohas ulatuma kõikjal laejoonest kaugemale; 11) seina ülaosa kinnitus ei ole nõuetekohane; 12) katlaruumi põranda hüdroisolatsioon on tegemata; 13) projekti järgi on esimese korruse põrandakonstruktsioon ette nähtud 4-kihiline. Tegelikult koosneb põrand kahest kihist - soojustus 100 mm ja betoonplaat 100 mm; 14) radoonitõkke paigaldamisel on kasutatud teadmata päritolu kilet. Kile paigaldus ei vasta tootja ja ET -3 0207-0705 nõuetele; 15) Metallpostide arv ei vasta projektis ettenähtule - 14 posti asemel on paigaldatud 10 posti, see tingib töö ja materjali hinna vähenemise; 16) teise korruse kipsplaatidest (2 kihti) ripplae paigaldamisel ei ole Gyproci teise kihi ühenduskohtade kinnitamiseks paigaldatud karkassi; kipsplaatide teise kihi ühenduskohad on kinnitatud esimese kihi külge, aga mitte karkassi külge. Puudused insenerivõrkude ehituses: 1) elektri- ja nõrkvoolujuhtmed ei ole kinnitatud ega vajaduse korral paigutatud kaablitorudesse; 2) kaablitorud on paigutatud „mustast põrandast" kõrgemale; 3) veetorude läbiviigud põrandakonstruktsioonidest on teostatud ilma kaitseümbriseta; 4) ventilatsioonitoru läheb läbi korstnakonstruktsioonide; 5) gaasimahuti on paigutatud garaaži sissesõidutee piirkonda; 6) ventilatsioonisüsteemide paigaldamine ei ole lõpuni viidud; 7) väline kanalisatsioonisüsteem ei ole teostatud täies mahus ja ei vasta projektile. Puudub 1. kaev, kanalisatsioonimahuti ei ole paigaldatud projektis ettenähtud kohale, selle paigaldamisel ei ole järgitud valmistajatehase nõudeid; 8) sisemise veevarustussüsteemi paigaldamisel on kasutatud odavamaid, Banniger süsteemi torusid projektis ettenähtud Wirsbo Pex süsteemi torude asemel; 9) küttesüsteemi plastalumiiniumtorud Henco on asendatud polüpropüleentorudega. Puudub kommunikatsioonipistikute isolatsioon. Puudused ehitustööde dokumenteerimisel, puuduvad alljärgnevad dokumendid: 1) tööde läbiviimise päevik; 2) aktid varjatuks jäävate tööde kohta; 3) küttesüsteemi, gaasivarustus-, veevarustus-, kanalisatsiooni- ja elektriprojekt; 4) hoone kõikide tehnosüsteemide ja konstruktsioonisõlmede teostusjoonised; 5(28)

5) telgede mahamärkimise ja projekti sidumise geodeetiline skeem; 6) rajooni tehnosüsteemidega ühendamise ja süsteemide kasutamise võimalikkust kinnitavad dokumendid; 7) materjalide sertifikaadid ja aktid tööde teostamise kohta; 8) alltöövõtjate loetelu ja kontaktandmed. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlusta töölepingu sõlmimist, kuid kahju ei ole tekitatud. Kostja on kõik lepingust tulenevad tööd teinud ja hagejale üle andnud, hageja on tööd vastu võtnud. Hageja on ekslikult märkinud, et pooled leppisid kokku „võtmed kätte“ valmiduses. Lepingus on kokku lepitud, et tööd tehakse vastavalt hinnapakkumisele. Ehitustööde vaheaktide allkirjastamise eel kontrollisid hageja esindajad, s. h. G. S, ehitustööde kvaliteeti ja kiitsid selle heaks. Hageja koostatud kahjukalkulatsioon ei ole kostjale arusaadav ega siduv, samuti on kahju suurus ebamõistlik, sest hageja nõuab kostjalt praktiliselt kogu raha tagasimaksmist. Kostja on teinud tööd vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja nõue ei põhine seadusel ja on tõendamata. Hageja käitumine on hea usu põhimõtte vastane, kuna tema eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale. Teostatud tööd on hageja poolt üle vaadatud, kontrollitud ja pretensioonideta vastu võetud. Kostja teostas tööd nõuetekohaselt ja sellest ei saa hagejale kahju tekkida. Vastuhagi

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg. 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel oli töövõtusuhe. VÕS § 635 lg. 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Et tegemist ei ole teenuse osutamisega vallasasja suhtes, ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Poolte vahel on vaidlus, kui palju on hageja kostjale raha tasunud ning kas kostja on teinud tööd kvaliteetselt. Raha tasumise kord on kokku lepitud lepingu punktis 6. Tööde koguhind oli koos käibemaksuga 4.712.106 krooni ning hageja kohustus selle tasuma vastavalt esitatud arvetele viies etapis võrdsetes summades. Maksete tasumine pidi toimuma viie päeva jooksul arve esitamisest. Seega pooled leppisid kokku lepinguhinna tasumise viies võrdses 942.421, 20 krooni suuruses osas ning tasumise kohustus tekkis kostja poolt arve esitamisest viie päeva jooksul, kusjuures tasu maksmist ei seatud sõltuvusse tööde üleandmisest. Leping on täitmiseks pooltele kohustuslik ning hageja kohustus lepingu kehtivuse ajal, s. o. kuni lepingu ülesütlemiseni tasuma esitatud arved. Lepingu ülesütlemine toimus 24. novembril 2006. a. Enne seda muutusid sissenõutavaks arved nr. 03/07-06 summas 394.841 krooni (I köide, tl. 43), nr. 08/08-06 summas 661.480 krooni (I köide, tl. 53), nr. 01/09-06 summas 416.801 krooni (I köide, tl. 63), ja nr. 03/11-06 summas 1.131.668 krooni (I köide, tl. 74). Samas on vastavalt lepingu punktile 6 viimane arve sissenõutav ainult osaliselt. Et pooled leppisid kokku tasumises viies võrdses osas, siis ei saa arves märgitud summa olla suurem kui 942.421, 20 krooni, arve nr. 03/11-06 aga ületab seda summat. Arve osa, mis ületab 1/5 lepingu hinnast, ei ole sissenõutavaks muutunud. Samas on kostja ülejäänud arved esitanud väiksemas summas kui leping ette nägi. Sellele vaatamata ei ole hagejal tekkinud maksekohustust 1/5 määras (vaatamata väiksemas summas esitatud arvele), sest hageja maksekohustus tekkis kostja poolt arve esitamisest. Kui kostja arvet (või vastavas suuruses arvet) ei esita, hagejale maksekohustust ei teki. Probleemi kogu lepingu hinna maksmisest ei tõusetu, sest leping on üles öeldud ning kostja pole teinud kõiki lepingulisi töid. Vastata tuleb vaid küsimusele, kui suur on kehtinud lepingu järgi hageja maksekohustus. Arve nr. 05/12-06 summas 415.327 krooni on esitatud 15. detsembril 2006. a. ehk pärast lepingu kehtivuse lõppu (I köide, tl. 82), kuid hagejal on ka selle arve tasumise kohustus. Hageja ütles lepingu üles. Enne seda, lepingu kehtimise ajal, tegi kostja töid ning kostjal on õigus saada nende tööde eest tasu. Vaidlusalusele arvele eelnev arve oli esitatud

7(28)

Mis tööde kvaliteetsust puudutab, on hageja toonud esile rea puudusi kostja töös. Kostja vastutab enda poolt tehtud tööde kvaliteetsuse eest, mitte aga lepingu ülesütlemise ajaks tegemata tööde eest, samuti teiste isikute tehtud tööde eest. Praeguseks on eramu ehituseks vajalikud tööd kolmandate isikute poolt lõpetatud ning raske on hinnata, milliseid töid tegi kostja ja milliseid kolmandad isikud. Pooltel puudus arusaam, kui palju töid pidi lepingu ülesütlemise hetkeks, s. o. 24. novembriks 2006. a. valmis olema (II köide, tl. 213). Samas ei vaidle pooled, et lepingujärgsete tööde loetelu on kokku lepitud hinnapakkumises (II köide, tl. 212) ja et kostja pidi ehitama vastavalt hinnapakkumisele, oli kostja kohustus teha töid, mis on hinnapakkumises kirjas. Lisatöödes lepiti kokku suuliselt ja jooksvalt otse ehitusobjektil (II köide, tl. 212). Suulisi töid kinnitavad tasumise aktid, kus on märgitud tööd, mida kirjalikult kokku ei ole lepitud. Kostja möönis, et aktides märgitud töid tuli teha (V köide, tl. 319). Seetõttu pidi kostja tegema lisaks hinnapakkumisele ka aktides märgitud töid. Seega saab kostja poolt tehtavaid töid piiritleda hinnapakkumises ja aktides kirjas olevate töödega. See järeldus ei tähenda aga, et kostjalt saaks nõuda kõigi hinnapakkumises ja aktides märgitud tööde tegemist. Ehitustööd valmivad teadupärast järjestikustes etappides vastavalt ehitamise loogikale, alustades mullatöödest ja lõpetades siseviimistlusega. Pooltevahelises lepingus oli kirjas üksnes kõigi tööde valmimise tähtaeg, mitte aga vaheetappide ajad. Seega tuleb tuvastada, millised hinnapakkumises ja aktides kokkulepitud tööd jõudis kostja enne töövõtulepingu ülesütlemist valmis teha. Kostja väidab, et enne ülesütlemist oli tegemata 1/8 töödest. Hageja selle väitega nõustus (IV köide, tl. 43, V köide, tl. 319; VI köide, tl. 150). Tööde valmiduseks oli 80%. Lepingu järgi ei olnud kohustust võtta töid etapiviisiliselt vastu. Lepingu punkti 10. 2 järgi esitab kostja objekti lõpetamisel hagejale üleandmise-vastuvõtmise akti, mille hageja on kohustatud 5 päeva jooksul selle saamisest alla kirjutama ning tagastama kostjale või sama tähtaja jooksul esitama motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Selle aktini pooled ei jõudnud, sest hageja kasutas õiguskaitsevahendit ja ütles lepingu üles. Vaatamata kohustuse puudumisele esitas kostja tööd hagejale etapiviisiliselt aktides (I köide tl. 27 - 41, 45 - 51, 55 - 61, 65 - 72, 76 - 80), mida hageja osaliselt ka allkirjastas. Nõustuda saab hagejaga, et aktide allkirjastamist ei saa pidada tööde vastuvõtmiseks, sest lepingu järgi pidi tööde vastuvõtmine toimuma pärast kõigi tööde lõppemist, kuid neid akte saab arvestada tõendina tehtud tööde osas. Kostja on ise esitanud tehtud tööd ning hageja on enamuses seda ka aktsepteerinud. Seetõttu on kostja poolt tehtud tööd (mille kvaliteetsuse eest kostja vastutab) kirjas viidatud aktides. Tööde kvaliteetsuse seisukohalt tuleb tuvastada standard, millisele tööd pidid vastama. Lepingus ei ole pooled kokku leppinud tööde kvaliteedis. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 77 lg. 1 ja kohaseks tuleb lugeda keskmist kvaliteeti. Vastavalt VÕS § 642 lõikele 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 641 lg. 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. VÕS § 644 lg. 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi 3. lõike järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

8(28)

Hageja teavitas kostjat tööde mittevastavusest 24. novembri 2006. a. ülesütlemisavalduses (I köide, tl. 84 - 87), 9. jaanuari 2007. a. teadaandes (I köide, tl. 89 - 90),

elamualune maa on radioaktiivselt saastunud. Arvamuste ebausaldusväärsust ei kõrvaldanud ka nende isikute ülekuulamine kohtuistungil (VI köide, tl. 409 - 410). Arvestada tuleb A. Ti arvamusega, mis on täpne, kuna vastatud on poolte küsimustele. Samuti viitab spetsialist nii kasutatud lepingulisele dokumentatsioonile kui ka kasutatud õigusaktidele. Puudub vastuolu elulise usutavusega. A. Ti arvamust saab võrreldes teistega kõige vähem kritiseerida. Samas on spetsialist tuginenud poolte seisukohtadele, mida kohus kohtumenetluse normide kohaselt teha ei või, kuna poole seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõend (v. a., kui see pole antud vande all). Paljasõnalistele väidetele tuginevad järeldused tuleb jätta kõrvale. Usaldusväärsed on spetsialisti viited dokumentatsioonile. Nõustuda tuleb A. Ti üldiste järeldustega, mille kohaselt saab kostja poolt tehtud tööde osas tugineda aktidele (samale järeldusele on kohus ka eelnevalt jõudnud) ja et kohaldamisele kuuluvad RYL 2000 nõuded. Arvestada tuleb samuti sellega, et hageja on terrassi lammutanud, vahetatud on väliskanalisatsiooni kogumismahuti ja keskküttekatel. Tööde lepingule mittevastavuse osas ei saa kostjale ette heita hagis märgitud tegemata fassaaditööde loetelu punktides 1 – 10 nimetatud töid. Tööde osas ei olnud vahetähtaegu, lõpptähtaeg aga seoses hageja poolt lepingu ülesütlemisega kätte ei jõudnud. Seetõttu puudub alus kostjalt nõuda, et lepingu ülesütlemise ajaks oleksid need tööd olnud tehtud ja nõue tegemata tööde osas on alusetu. Kõne alla võivad tulla tööd, mis pidid elamu vastava valmisoleku etapis juba valmis olema – näiteks tegemata tööd vundamendi osas. Need tegemata tööd, mis ei ole teiste, järgnevate tööde tegemise eelduseks, jäävad eeltoodud põhjendusel kõrvale. Etteheide, et hüdroisolatsiooni membraani all puudub aluskiht, on arusaamatu ja põhjendamatu; hageja on terrassi lammutanud ja spetsialisti arvamuse järgi ehitanud selle asemele midagi muud. Terrassiga seonduvad puudused ei saa seetõttu olla hageja kahjuks. Muudatused hoone fassaadi ja konstruktsioonielementide vormistuse suhtes (III köide, tl. 183 - 184): 1) keraamilistest katusekividest katusekate on asendatud lehtmetallkattega; välismüüritis on asendatud kergkrohviga – muudatusettepanekud esinevad, ka tunnistaja L. L kinnitas, et katusekatte osas olid kokku lepitud muudatused; 2) garaaživärava värvus helehall on asendatud valge värviga. Garaaživärava sillus ei vasta paigaldatud uste mõõtmetele – spetsialist arvestas kostja väitega, et hageja olevat suuliselt valge värvi heaks kiitnud. Kohus ei saa sellele tugineda ja värvi erinevus tuleb lugeda mittevastavuseks. Samuti on mittevastav sillus. 3) muudetud on hoone konfiguratsiooni, hoone kandevkonstruktsioonide soojustuse süsteemi ja soojustusmaterjali – kostja tegi töö vastavalt hageja juhistele. Hoone konfiguratsiooni palus hageja muuta, seda kinnitas ka tunnistaja L. L, samuti on hageja disainer teinud vastavad joonised. Seega kostja selle asjaolu eest ei vastuta. 5) kolmekordne klaaspakett on asendatud kahekordse paketiga. Aknaplokid ei ole paigaldatud seinte soojustuse piirkonda, vaid kandevseinte piirkonda – aknad valmistas AS Glaskek, kes on professionaal ning ei ole alust arvata, et aknad on paigaldatud mittenõuetekohaselt. Kahekordse klaaspaketi paigaldamiseks peale suuliste ütluste tõendeid ei ole ja seda tuleb pidada mittevastavuseks. Samas ei ole arusaadav, milles seisneb kahju. Hageja ei ole tasunud kostjale tervet lepingu hinda ning aknaid ümber vahetatud ei ole; 6) katuse kandevelemendid on asendatud prussidega. Paigaldamata on kõigi sarikapaaride tugiprussid – muudatus on jäänud vormistamata ja tegemist on mittevastavusega. Samas vastab muudatus ehituslikult kergemale katusele ega ole ohtlik; 7) teise korruse vahelae elemendid on asendatud teistega. Paigaldamata on puitlaudis – hageja oli muudatustest teadlik ja kinnitas seda oma allkirjaga. Tegemist ei ole mittevastavusega. Hoone fassaadiosal ja konstruktsioonielementide puudused fassaadi puitosal (III köide, tl. 186): 1) kasutatud metalltooted ei vasta kasutusvaldkonnale – väide ei ole leidnud kinnitust; 10(28)

2) puitfassaadid on värvitud ebaühtlaselt ning paljude plekkide ja tühikutega - väide ei ole leidnud kinnitust; 3) kasutatud on sobimatuid puitlappe – pole arusaadav, mida peetakse silmas sobimatuse all; 4) fassaadi välistööde puhul on kasutatud liiga õhukesi laudu - väide ei leidnud kinnitust; 5) metalltooted ei ole puitlaua servast piisaval kaugusel – väide on asjatundmatu ja arusaadav ei ole, milliseid metalltooteid peetakse silmas; 6) akende ülapiida piirkonda ei ole paigaldatud tilgaräästast ega veetõrjelauda – tegemist on tegemata tööga, mida lepingu ülesütlemise tõttu ei saa mittevastavuseks pidada; 7) fassaadi ventileerimiseks ei ole jäetud õhupilu. Karkassi liitekoht kandevkonstruktsioonidega on tihendamata - väide ei leidnud kinnitust; 8) tuulekaitseplaatide liitekoht sokli soojustuselementidega on tihendamata – tegemist on tegemata tööga, mida lepingu ülesütlemise tõttu ei saa mittevastavaks pidada; 9) puudused sissekäigu panduse katte ja puitfassaadi elementide paigaldamisel – väide on asjatundmatu ja ebamäärane, kuna ei ole arusaadav, mida need puudused tähendavad; 10) puuduvad lähteprofiil ja tilgaräästas - väide ei leidnud kinnitust; 11) võrgul puudub liimmastiks, ülejäänud osadel on liimi ettenähtud kogusest vähem, soojustusplaatide paigaldamisel ei ole kinni peetud tehnoloogianõuetest liimsegu koguse ja asetuse osas - väide on asjatundmatu, kuna liimil ei ole ette nähtud kogust; 12) läbiviidud kergkrohvist ei ole tihendatud – väide ei leidnud kinnitust; 13) kergkrohvi liitekohad on teostatud äärmiselt lohakalt – asjatundmatu ja ebamäärane väide, ei ole arusaadav, mida peetakse silmas äärmise lohakuse all; 14) metalltala katusekonstruktsioonide toetumise piirkonnas on mittenõuetekohaselt pikendatud – väide ei leidnud kinnitust, tagatud on kandevõime ja väljanägemine. Vundamentide hüdroisolatsioon ja soojustus ei ole teostatud õigesti – väide on jäänud tõendamata, kuna hüdroisolatsioon on teostatud õigesti. Rõdu hüdroisolatsiooni teostamisel on kasutatud välistööde materjalide asemel sisetoode jaoks ettenähtud materjale – tegemist on lõpetamata tööga ning ajutise kaitsega. Tegemist ei ole mittevastavusega seoses lepingu ülesütlemisega ennetähtaegselt. Katusekonstruktsiooni puudused (III köide, tl. 189): 1) katuse aluskile on paigaldatud ilma ülerippeta – aluskatte paanide ülekate on tagatud, väide ei leidnud tõendamist; 2) põhisoojustuskihile ei ole paigaldatud tuulekaitseplaate – tuulekaitseplaadid on paigaldatud; 3) ventilatsioonitorudele ei ole paigaldatud spetsiaalset rõngastihendit – rõngastihendeid paigaldatud ei ole, faktiväide on õige; 4) katuse aluskilet ei ole mööda korstna külgtahke üles viidud – faktiväide on õige, samas puuduvad kondensaadi pealejooksu jäljed; 5) katuse aluskile ja katusekattematerjali vahelise ruumi ventilatsioon ei ole tagatud – ventilatsioon on tagatud, väide ei leidnud kinnitust; 6) katuseluugi konstruktsioonide ja katusekattematerjali kokkupuutekohas on paigaldamata tihenduslint – katuseluuk on hageja poolt asendatud katuseaknaga ning väide ei ole kohane; 7) tihenduskile korstnakonstruktsiooni „lõikumise" kohas on paigaldamata hermetiseerimismaterjal – spetsialist ei oska sellele küsimusele vastata, kuid ta ei täheldanud niiskumist, väide ei leidnud kinnitust; 8) katusekatte elementidel on vigastused – vigastused puuduvad, väide ei leidnud tõendamist; 9) kaitsekihi kõrgus ei ole õige – väide arusaamatu; 10) korstna ülaosale ei ole paigaldatud plekist kaitseümbrised – plekist kaitseümbrised on paigaldatud, väide ei leidnud tõendamist; 11) pööninguruumi õhutamiseks puudub õhutamispilu – õhutamispilu esinemine ei tulene projektist. Akende ja aknapleki paigaldamisel esinevad puudused: 11(28)

1) aknad ei ole paigaldatud vastavalt projektile – väide ei leidnud tõendamist; 2) aknad ei ole paigaldatud rööbiti fassaadiga – väide ei leidnud tõendamist; 3) aknakronšteinide kinnitamiseks kasutatud metallosad ei ole materjaliga kooskõlas – väide arusaamatu; 4) aknaplekk on paigaldatud vastassuunalise kaldega ega ole nõutaval viisil kinnitatud – väide ei leidnud tõendamist. Sadevete kogumissüsteemirennid lekivad liitekohtades ja vihmaveetorude hargnemise kohtades puuduvad kinnitused – väited ei leidnud tõendamist. Terrassi konstruktsioonid: 1) kandevkonstruktsioonide valmistamiseks kasutatud materjal on pehkimisvastase kaitseta. Kandevprussi ja tugede vundamendi liitekohas puudub hüdroisolatsiooni vahelapp; 2) terrassi külgpinnale on paigaldatud madala kvaliteediga laud; 3) plekk segab pääsu terrassile. Terrass on hageja soovil lammutatud ja asemele on ehitatud midagi muud (III köide lk 175), mistõttu ei ole need väited kahju kontekstis kohased. Puudused seinte, vahelagede, vaheseinte, monoliitraudbetoonist elementide ja sisekonstruktsioonide ehituses (III köide lk 190 - 191): 1) esimese korruse põrandat ei tohtinud valada ühtse plaadina. Armatuur on paigaldatud ilma armatuurvõrkude ülekatteta. Kaevis on täidetud killustiku asemel liivaga – praktikas valatakse põrand ka ühtse plaadina, armatuurvõrkude ülekate esineb, ei ole võimalik tuvastada, mis on põranda all; 2) rõduuksed ei ole paigaldatud vastavalt projektile – väide ei leidnud kinnitust; 3) vitraažide metallkonstruktsioonide keevisõmblused on puhastamata. Akende puidust ümbrisprussi ja metallkonstruktsioonide liitekohad on tihendamata – see väide ei ole leidnud kinnitust. Kuivõrd hagejal lasub tõendamiskoormus, on väide jäänud tõendamata; 4) pööninguluuk ei vasta tuleohutusnõuetele. Trepp on liiga lühike – väide leidis kinnitust, trepp on liiga lühike; 5) luugi ümbrus on pööningu poolelt soojustamata – seda tööd oleks jõudnud teha lepingu kehtivuse ajal, kui lepingut ei oleks ennetähtaegselt lõpetatud. Tegemist ei ole mittevastavusega; 6) teise korruse monoliitpõranda asemel on paigaldatud heliisolatsiooniplaadi asemel tuulekaitseplaat – spetsialist ei oska sellele väitele seisukohta anda, väide ei leidnud kinnitust; 7) suure koormuse all olevate talade Fibo plokkidest seintele toetumise kohtades tuleb koormuse jaotamiseks valmistada monoliitne „sang" – nn. sang nähtub fotolt, väide tõendamata; 8) piistkaeviste sulgemine ebaselge – antud väide on ebaselge; 9) krohvitööd ripplae ja seinte piirkonnas on lõpetamata – tööd on lõpetatud; 10) auruisolatsioon peab ripplae ja seinte liitekohas ulatuma kõikjal laejoonest kaugemale; seina ülaosa kinnitus ei ole nõuetekohane – spetsialist ei oska sellele küsimusele vastata; 11) katlaruumi põranda hüdroisolatsioon on tegemata – töö on tegemata, väide leidis tõendamist; 12) projekti järgi on esimese korruse põrandakonstruktsioon ette nähtud 4-kihiline. Tegelikult koosneb põrand kahest kihist - soojustus 100 mm ja betoonplaat 100 mm – väide ei leidnud kinnitust; 13) radoonitõkke paigaldamisel on kasutatud teadmata päritolu kilet. Kile paigaldus ei vasta tootja ja ET -3 0207-0705 nõuetele - kile paigaldus vastab nõuetele; 14) metallpostide arv ei vasta projektis ettenähtule - 14 posti asemel on paigaldatud 10 posti. See tingib töö ja materjali hinna vähenemise – metallpostide paigutus ja arv tagab ehitisliku korrektsuse; 15) teise korruse kipsplaatidest (2 kihti) ripplae paigaldamisel ei ole Gyproci teise kihi ühenduskohtade kinnitamiseks paigaldatud karkassi. Kipsplaatide teise kihi ühenduskohad on 12(28)

kinnitatud esimese kihi külge, aga mitte karkassi külge – spetsialist ei suutnud seda väidet kontrollida. Väide tõenditega kinnitust ei leidnud. Puudused insenerivõrkude ehituses (III köide lk 192): 1) elektri- ja nõrkvoolujuhtmed ei ole kinnitatud ega vajaduse korral paigutatud kaablitorudesse – väide ei leidnud tõendamist; 2) kaablitorud on paigutatud „mustast põrandast" kõrgemale – tööd on teostanud litsentsi omav alltöövõtja, mistõttu ei ole põhjust kahelda tööde vastavuses nõuetele; 3) veetorude läbiviigud põrandakonstruktsioonidest on teostatud ilma kaitseümbriseta – väide ei leidnud kinnitust; 4) ventilatsioonitoru läheb läbi korstnakonstruktsioonide – tööd on tehtud pärast kostja lahkumist objektilt; 5) gaasimahuti on paigutatud garaaži sissesõidutee piirkonda – vastavalt spetsialisti viidatud dokumentatsioonile (III köide, tl. 221 - 223) on kanalisatsioonimahuti paigaldatud tellija esindaja (G. S) teadmisel, kuigi see on jäänud kirjalikult fikseerimata; 6) ventilatsioonisüsteemide paigaldamine ei ole lõpuni viidud – leping lõpetati ennetähtaegselt, mistõttu ei ole tegemist mittevastavusega; 7) väline kanalisatsioonisüsteem ei ole teostatud täies mahus ja ei vasta projektile. Puudub 1. kaev, kanalisatsioonimahuti ei ole paigaldatud projektis ettenähtud kohale, selle paigaldamisel ei ole järgitud valmistajatehase nõudeid – vastavalt spetsialisti viidatud dokumentatsioonile (III köide, tl. 221 - 223) tehti töid tellija esindaja G. S teadmisel; 8) sisemise veevarustussüsteemi paigaldamisel on kasutatud odavamaid, Banniger süsteemi torusid projektis ettenähtud Wirsbo Pex süsteemi torude asemel; küttesüsteemi plastalumiiniumtorud Henco on asendatud polüpropüleentorudega. Puudub kommunikatsioonipistikute isolatsioon – projekt ei andnud ette firmat, mille toodangut kasutada. Tegemist ei ole mittevastavusega. Hageja tõi esile ka puudused ehitustööde dokumenteerimisel, kuid need puudused ei kajastu hageja rahalises nõudes, mistõttu neid puudusi ei ole vaja analüüsida. Tunnistajat G. St tuleb pidada hageja esindajaks objektil. Seda vaatamata sellele, et otseselt lepingut G. Sga esindamiseks ehitusobjektil sõlmitud ei olnud. Nii andis tunnistaja L. L ütlusi, mille kohaselt oli G. Sl volikiri, esindamaks hagejat kooperatiivis ehitusloa saamiseks. Volitus oli antud teatud perioodiks. G. S kinnitas ka ise, et omaniku järelevalve teostamiseks tal kirjalikku lepingut ei olnud, samas pidas ta end tellija esindajaks objektil. Hageja alaline elukoht on Moskvas, mistõttu ta ei viibi Eestis pidevalt. Hageja andis volituse enda esindamiseks ja talus enda esindamist ka pärast ehitusloa saamist. Asja materjalist nähtub, et kooskõlastused tegi hageja läbi G. S. Oma sellise käitumisega jättis hageja kolmandatele isikutele, eelkõige kostjale mulje, et G. S on tema esindaja. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõikele 2, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Selle alusel oli G. S hageja esindajaks ehitusobjektil ning G. S kooskõlastused jm. tegevus tuleb lugeda hageja tegevuseks. Kostja nõuab vastuhagis 971.995 krooni ja viivise 399.331 krooni tasumist. Kohus tuvastas, et hageja kohustus lepingu järgi kostjale tasuma 2.830.870, 20 krooni, kuid tasus 2.807.982 krooni. Seega on hageja kostjale vähem tasunud 22.888, 20 krooni. See nõue on põhjendatud. Kostja nõuab ka viivist summas 399.331 krooni. Lepingu punkti 8. 1 järgi oli viivis 0, 2% päevas tasumata summalt, kuid mitte üle 10% lepingu maksumusest. Kuivõrd hageja jättis kostjale lepingujärgse tasu maksmata, on hagejal iseenesest viivise tasumise kohustus. Hageja on vastuhagile vastu vaielnud ning see hõlmab ka viivise suuruse vaidlustamist. Seetõttu on õige VÕS § 162 lg. 1 alusel vähendada viivist kuni põhivõla suuruseni. Põhjendatud viivisenõue on 22.888, 20 krooni. Viivist põhinõude ulatuses on 13(28)

kohtupraktika mõistlikuks pidanud. Vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt põhinõude summas 22.888, 20 krooni ja viivise summas 22.888, 20 krooni ulatuses. Ülejäänud osas jääb vastuhagi rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt. Eeltoodud tõenditest nähtub, et enamus hageja poolt esiletoodud puudustest ei leidnud tõendamist. Tõendamist on leidnud vaid vähesed puudused. Seejuures ei ole hageja kohtule veenvalt selgitanud, et kõik loetletud puudused moodustaksid ka tema kahju. Elamut on võimalik ehitada mitmel viisil, kasutades erinevaid lahendusi ja materjale. Teistsuguste, kuid ehituslikus mõttes korrektsete lahenduste kasutamine ei pruugi tähendada kahju. Samuti ei ole hageja tasunud kostjale ehitamise eest täies ulatuses, mis võimaldaks teha etteheiteid, näiteks, odavamate materjalide või lahenduste kasutamise suhtes. Seetõttu on kahju suuruse tuvastamine keeruline. Samas on selge, et puuduste kõrvaldamine toob kaasa lisakulutusi (tekitab kahju). Puuduste kõrvaldamise vajadus ja sellega seotud täiendavad kulud pidid olema kostjale ettenähtavad. Seetõttu tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lõiget 1, otsustades kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Seejuures arvestab kohus A. Ti üldise arvamusega, mille järgi on eramu üldine kvaliteet üle keskmise ning puudub vajadus suuremateks parandusteks või ümberehitusteks (III köide, tl. 174 - 175). Hageja nõue on põhjendatud summas 45.776, 40 krooni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Asjas viitamata tõendid ei muuda kohtu järeldust ega oma seetõttu asjas tähtsust. Näiteks ei ole vaja analüüsida, kas kostja teostas lepingu kehtimise ajal tööd tähtaegselt, kuna pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise seaduslikkuse üle ja seetõttu puudub vajadus tööde tähtaegsuse hindamiseks. Samuti ei oma tähtsust, kas hageja takistas pärast lepingu lõppemist kostja juurdepääsu objektile või mitte. Hagi ja vastuhagi on rahuldatud samas rahalises ulatuses, TsMS § 445 lg. 1 alusel tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 213.595, 95 euro osas ja rahuldas vastuhagi 2925, 65 euro osas, rahuldades uue otsusega hagi täies ulatuses. Kohus ei hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1. Kohus jättis tõendite hulgast välja M. P ja R. Pi arvamused ning tugines A. Ti arvamusele, pidas ebausaldusväärseks ning ebapiisavaks tunnistaja L. L ütlusi; lähtus üksnes pooltevahelise lepingu punktist 6. Kohus jättis hindamata tõendid kogumis, tuvastades ebaõigesti, et hageja kohustus tasuma kostjale lepingujärgselt 180.925, 58 eurot, et puudused ehitustöödes ei ole tõendamist leidnud, et hagejale tekkinud kahju suurus on 2925, 65 eurot, et hageja tasus kostjale sularahas 15.977, 91 eurot, mitte aga 28.760, 24 eurot, ning et G S oli hageja esindaja. Ka rikkus kohus otsuse tegemisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Vastuhagi rahuldades jättis kohus tähelepanuta hageja esitatud VÕS § 171 lõikele 1 tugineva vastuväite. Kostja loovutas oma nõude kolmandale isikule ja omandas selle hiljem tagasiloovutamise teel. Vahepealsel ajal sõlmis hageja uue võlausaldajaga kokkuleppe, mis välistab kostja nõude maksmapaneku. Samuti jättis kohus arvestamata, et kostja tegi hagejale hinnaalandust 2876, 02 euro (45.000 krooni) ulatuses ning seda asjaolu ei ole kostja

A. Ti arvamus ei ole objektiivne ja hageja jääb selles osas maakohtus esitatud seisukohadele. A.Ti arvamuses on otsesed vead ja vastuolud. Punktis 2. 71 vastab A. T jaatavalt küsimusele, kas krohvimistööd ripplae ja seinte piirkonnas on lõpetamata, tuginedes aktile nr 5. Maakohus tuvastas, et krohvimistööd lõpetati, jättes tähelepanuta, et M. P arvamusele lisatud fotolt nr. 61a ja T. R arvamusele lisatud fotolt nr. 33 nähtub vastupidine. A. T on vastanud talle esitatud küsimustele teostatud tööde kohta, tuginedes üksnes sellele, mis nähtub kostja aktidelt nr, 1 - 6 ja nende lisadelt. Tegemist ei ole ehitustehnilise ekspertiisi, vaid dokumentide analüüsiga, milleks ei ole A. T rakendanud eriteadmisi. Punktis 2. 83 vastab A. T keerutavalt konkreetsetele küsimustele, kas projekti kohaselt on esimese korruse põrandakonstruktsioon ette nähtud 4-kihilisena, kas töövõtja teostas selle kahekihilisena – soojustus 100 mm ja betoonplaat 100 mm, kas töövõtja poolt teostatu vastab projektile, märkides, et eksperdid püüavad eksitavalt väita, et armatuuri läbimõõt on 6 mm. Vastavalt 28. novembri 2011. a. kohtuistungil T. R poolt tuvastatule on A. T teinud faktivea – armatuuri läbimõõt oli 6 mm. Punktis 2. 80 märgib A. T, et kasutatud on nõuetele vastavat kilet. Jääb selgusetuks, mis alusel on A. T teinud sellise järelduse. OÜ Kilekeskus arvelt nähtub, et tegemist on geomembraankile, mitte radoonitõkkekilega. Spetsialisti poolt tehtud järeldused tuginevad oletuslikele algandmetele, mistõttu ei ole võimalik lugeda järeldusi usaldusväärseteks. Lisaks sellele tugineb A. Ti arvamus võltsitud dokumentidele – kostja poolt üle antud osalisele ehituspäevikule ning kaetud tööde aktidele. Kohus ei hinnanud kontekstipõhiselt A. Ti väiteid, et visuaalselt hinnates on eramu üldine kvaliteet üle keskmise ja lähtudes elamu praegusest seisukorrast, ei näe ta vajadust suuremateks parandusteks või ümberehitusteks. A. T teostas ülevaatuse 2009. a., kui suur osa parandustöödest oli hageja enda poolt juba teostatud ja osaliselt oli tehtud ka siseviimistlus. Hageja poolt teostatud parandustööde kohta esitati A. Tile (ning T. Rale) lepingud ja arved. Seega oli A. Til täielik ülevaade sellest, milliseid töid on tehtud pärast kostja lahkumist ehitusobjektilt. Ehitustöö kvaliteeti ei ole võimalik hinnata pelgalt visuaalselt. A. T kinnitas, et ekspertiisi teostamisel konstruktsioone ei avatud. Vaidlus puudub selles, et ehitustöid nõuetekohaselt ei dokumenteeritud ja kohtule esitatud kaetud tööde aktid ning ehitustööde päevikud olid olulises mahus võltsitud. A. Ti arvamus peegeldab üksnes dokumentides kajastatut, mitte elamu reaalset ehitustehnilist olukorda. T. R on samadele küsimustele vastates korduvalt nentinud, et hinnangut objektil teostatud ehitustöö mahule ei ole visuaalse vaatluse või mõõdistuse teel võimalik anda, kuna tegemist on kaetud ehitustööga. Vastupidiselt T. Rle on A. T samadele küsimustele vastamist võimalikuks pidanud. Tööde kvaliteeti hinnates tuleb lähtuda nende lõpetamise ajast (2006. a. lõpp). Maakohus jättis põhjendamatult tõendite hulgast välja M. P ja R. Pi arvamused ja analüüsimata 1. novembri 2011. a. arvamuse. Need arvamused on olulised ehitusalasest aspektist ning seetõttu ei pidanudki spetsialistid arvestama lepingulise suhte olemusega. Keelebarjäär ning tõlkimise tulemusena tekkinud ebatäpsused ei näita asjatundmatust. Kohus ei esitanud ühtegi sisulist etteheidet, millest nähtuks M. P või R. Pi ehitusalane asjatundmatus. Põhjendamatu on kohtu etteheide kahju suuruse ning pinnase saastatuse osas. Poolte vahel pole vaidlust tööde hinna osas, vaid küsimus oli üksnes vajalike tööde hulgas. Kohus saanuks, tuvastades, et mõni nimetatud töödest pole asjakohane, vastava töö arvestusest välja arvata. Kogu arvestuse kõrvaleheitmine on põhjendamatu. Kohtu etteheide spetsialistile pinnase saastatuse osas on asjakohatu. Põhjendamatult on jäetud tähelepanuta Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloogi poolt koostatud dokument (IV köide, tl. 27 - 29), mille kohaselt on krundi kirdenurga pinnas kõrge Rn ohtlikkusega. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et Kakumäe piirkond on saastatud tooriumiga. Hageja selgitas, et mõiste „toorium“ oli küsimustikus ekslikult märgitud – tegemist oli tõlkeveaga. Tooriumi asemel oli silmas peetud torooni kui üht radooni ühendit (IV köide, tl. 20). M. P ja R. Pi arvamused on antud vahetult pärast tööde lõppemist. Nii A. T kui T. R on nentinud, et tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, missugune oli objekti seisukord 2006. a. lõpul ja 2007. a. alguses. Nende 15(28)

arvamustega on tõendatud kostja poolt teostatud töödes esinenud puudused, tööde tegemine keskmisele kvaliteedile mittevastava kvaliteediga. Kohus rikkus kahju suuruse hindamisel põhjendamiskohustust. Kohtu mõttekäigus puudub igasugune sisuline analüüs ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Põhjendatud pole, miks on hageja nõue põhjendatud just sellises ulatuses. Hageja ei nõustu kahju suuruse hindamisel sellega, et kõrvele jäeti R. Pi arvestus, milles on kõigi tööde maht ja maksumus välja toodud. Tuvastades, et mõni nimetatud töödest pole asjakohane, saanuks vastava töö arvestusest välja arvata. Üksikute parandustööde maksumuse osas maakohtus poolte vahel vaidlust ei olnud, mistõttu saab need TsMS § 231 lõikest 4 tulenevalt lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb enne ehitustööde tegemist teha ulatuslikult demonteerimistöid, mis suurendavad kahjusummat. Ka selle asjaolu jättis kohus täielikult arvestamata, kui on märkinud, et kahjusumma ei ole usutav. Kostja vastuhagi osaline rahuldamine ei ole põhjendatud. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg. 1, § 436 l.g 1 ja § 442 lg. 8, jättes võtmata seisukoha tegemata jätmiste ja paranduste loetelu läbivaatamise korra kohta koostatud akti osas ning kohaldas vääralt VÕS § 171 lõiget

2006. a. ning vastavalt veerule 7 on aktis kajastatud jooksva kuu (s. o. 2006. a. detsembri) tööde ja kulutuste maht. Kuivõrd kostja on korduvalt kinnitanud, et pärast lepingust taganemist piirati tema juurdepääsu ehitusele, on selgelt tegemist alusetu nõudega. Arve nr. 05/12-06 rahuldamise välistab ka asjaolu, et kostja on esitanud lepingu täitmise nõude. Hageja taganes pooltevahelisest lepingust enne arve nr. 05/12-06 ja akti nr. 6 väljastamist. Kuna pooltevaheline võlasuhe on VÕS § 186 p. 5 alusel lõppenud, on kostja poolt esitatud täitmisnõude rahuldamine igal juhul välistatud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis töid reaalselt tehti ega selle kohta, et tööd, mille tegemise eest kostja tasu nõuab, oleksid valminud. Maakohtu otsusest ei selgu, missuguste tööde eest kohustub hageja kostjale tasuma 22.888, 20 Eesti krooni. A. T on jätnud tähelepanuta, et objektile on paigaldamata 4 posti, kuid kostja on küsinud kaks korda kõrgemat tasu kui algselt 14 metallposti paigaldamiseks kokku lepiti. Hageja on tasunud kostjale 192.245, 08 eurot, mitte 179.462, 75 eurot (2.807.982, 00 krooni) nagu tuvastas kohus. Maakohus on suhtunud tunnistaja L. L ütlustesse põhjendamatu kriitikaga. Kostja kohtumenetluse-eelne käitumine kinnitab asjaolu, et kostjal ei olnud hagejale pretensioone. Esmakordselt viitas kostja maksmata arvetele peaaegu 8 kuud pärast väidetava võlgnevuse tekkimist ning sedagi vastusena hageja pretensioonile tööde osas. Kostja sellist käitumist ei saa pidada käibes tavapäraseks. Kostja vastuväited sularahamaksete osas ei ole usaldusväärsed. Kostja tunnistas maakohtus, et poolte vahel toimus arveldamine osaliselt sularahas, kinnitades sellega pooltevahelist praktikat. Tunnistaja L. L kinnitas maakohtule, et andis kostjale üle sularahas 200.000 krooni. Mis põhjusel pidanuks sularaha üle andma (tellitud töö eest tasuma) hagejaga mitteseotud, võhivõõras isik ning kuidas see muudaks tunnistaja ütlused usaldusväärsemaks, jääb arusaamatuks. Samuti ei ole nõuetekohane põhistus maakohtu üldsõnaline viide kohtupraktikale antud küsimuses. Kohtupraktikas on aktsepteeritud ka tunnistajate ütluste alusel sularahamaksete tegemise tõendatuks lugemist. Põhjendatud ei ole piirata töövõtulepingu täitmise tõendamist üksnes kirjaliku tõendiga, kui töövõtulepingu võib sõlmida mis tahes vormis (VÕS § 11 lg. 1). Maakohus oleks pidanud tõendite hindamisel arvesse võtma kostja varasemat käitumist ning ebajärjepidevust oma vastuväidetes. Maakohus on täielikult jätnud tähelepanuta ka hageja väite hinnaalanduse tegemisse puutuvalt. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada vastuhagi või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hagejal puudus õigus 24. novembril 2006. a. töövõtuleping üles öelda kostjapoolsete lepingurikkumiste tõttu, kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja ei rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi oluliselt, mis annaks hagejale õiguse töövõtuleping üles öelda VÕS § 196 alusel. Samuti ei esitanud hageja kostjale enne töövõtulepingu ülesütlemist mitte ühtegi pretensiooni töövõtulepingu täitmise kohta. Seega juhul, kui hageja ütles 24. novembril 2006. a. töövõtulepingu üles ilma kostjapoolse lepingu rikkumiseta, tuleb hageja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg. 1 järgi. Kostja esitas peale ekspertarvamuse saamist seisukoha, et vastuhagi on rahuldatav ka VÕS § 655 lg. 1 järgi, maakohus ei põhjendanud aga otsuses, miks ta selle kostja väitega ei nõustu. Samas ei ole kohus TsMS § 436 lg. 7 kohaselt otsust tehes mitte ainult seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohtul on kohustus ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on. Samuti ei saa maakohtu otsusest tulenevalt teha järeldust, et maakohus oleks kostja nõude – rahuldada vastuhagi VÕS § 655 lg 1 alusel – jätnud läbi vaatamata nõude hilinenult esitamise või mõne muu menetlusliku põhjuse tõttu. Maakohus tuvastas, et ei ole tõendatud, et kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud. Seega tuleb pidada hageja avaldust hageja ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg. 1 järgi olenemata sellest, et hageja tugines

17(28)

ülesütlemise avalduses puudustele lepingu täitmisel kostja poolt (vt. Riigikohtu lahend 3-2-164-11). Viidatud säte võimaldab tellijal igal ajal töövõtuleping üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Töövõtulepingu ülesütlemise tagajärgede osas tuleb ühest küljest lähtuda üldregulatsioonina lepingu ülesütlemise üldisest tagajärjest, mis on kirjas VÕS § 195 lõikes 2, ja teisest küljest VÕS §-s 655 töövõtulepingu suhtes toodud eriregulatsioonist. Töövõtulepingu ülesütlemise korral ilma töövõtjapoolse lepingurikkumiseta on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda tellijalt kogu lepinguga kokkulepitud tasu maksmist, millest arvatakse maha see, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohtupraktika kohaselt peab töövõtja sellisel juhul tõendama, et tööd, mille eest ta tasu nõuab, olid lepinguga kokku lepitud, samuti kokkulepitud tasu suuruse. Nimetatud asjaolud on tõendatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Samuti on kostja oma menetlusdokumentides toonud esile, millise summa on kostja seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega säästnud. Kostja jäi oma nõude suuruse 971.995 krooni juurde. Juhul, kui hageja leidnuks, et kostja säästis töövõtulepingu ülesütlemisega rohkem, pidanuks ta seda tõendama. Kostja hinnangul ei saa jätta vastuhagi suuremas osas rahuldamata põhjendusel, et kostja esitas hagejale ebavõrdsetes osades arveid. Sellise järelduse on toonud kaasa materiaalõiguse väär kohaldamine, s. h. töövõtulepingu p. 6 ebaõige tõlgendamine. Lisaks VÕS § 655 alusel tekkinud nõudeõigusele on kostjal hageja vastu nõue ka VÕS § 635 lõikest 1 ja § 637 lõikest 3 tulenevalt. Kuigi hageja ütles töövõtulepingu ennetähtaegselt üles, jäävad lepingu ülesütlemisel kehtima enne lepingu ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused. Kostja põhinõue hageja vastu seisneb tasus teostatud tööde eest, millest on maha arvatud hageja poolt kostjale tasutu. Seega ei sisalda kostja vastuhagi nõuet, mis on tekkinud peale töövõtulepingu ülesütlemist hageja poolt. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kostja maakohtu poolt töövõtulepingu p. 6 tõlgendamisega selliselt, et hageja ei kohustunud kostjale teostatud tööde kohta esitatud arvet tasuma summas, mis ületas 1/5 lepingu summat, see on 942.421, 20 krooni. Nimetatud summast väiksemate arvete esitamist (ja hiljem suuremate) ei saa tõlgendada kui kostja poolt hageja suhtes nõudest loobumist. Kostja ei saanud lepingu kehtivuse ajal arveid esitades eeldada, et hageja ütleb kostjaga sõlmitud töövõtulepingu ennetähtaegselt üles. Kostja esitas hagejale arveid summas, mille ulatuses oli hagejale töid teostanud. On ilmne, et kui hageja ei oleks töövõtulepingut ennetähtaegselt üles öelnud, oleks kostja esitanud hagejale arved kõikide töövõtulepingu järgi teostatud tööde kohta. Arve esitamine või esitamata jätmine ei loo ega lõpeta võlasuhet (VÕS § 2 lg. 1, § 3 ja 10. ptk). Olukorras, kus hageja on põhjuseta ja ennetähtaegselt lepingu üles öelnud, ei saa poolte kokkulepet arvete esitamise korra kohta eelistada kostja õigusele saada teostatud tööde eest tasu. Pelgalt arvete esitamine väiksemas summas ei anna alust eeldada, et kostja oleks nõudest hageja vastu loobunud või kostja nõue hageja vastu oleks mingil muul põhjusel lõppenud. Kostja ei ole hagejaga nõudest loobumises (ka osaliselt mitte) kokku leppinud. Samuti ei ole kostja hagejale kinnitanud, et ta nõudest (ka osaliselt mitte) loobub. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagejale tasumiseks arveid nii suures summas, kui seda võimaldas töövõtuleping, ei anna alust järeldamiseks, et kostja on oma nõudest hageja suhtes loobunud ja ei nõua hagejalt teostatud tööde eest tasu. Kostja teostas hagejale ehitustöid 80% ulatuses lepingulisest mahust, selle on hageja omaks võtnud ja maakohus on eeltoodu tuvastanud. Seega kuulub kostja vastuhagi rahuldamisele ka VÕS § 635 lõikest 1 ja §-st 637 tulenevalt. Vastuhagi on viidatud sätete alusel rahuldatav summas 961.702, 80 krooni järgneva arvestuse kohaselt: lepingu hind 4.712.106 krooni, millest 80% on 3.769.684, 80 krooni – hageja poolt tasutud 2.807.982, 00 krooni. Juhul, kui nõustuda maakohtu järeldustega töövõtulepingu p. 6 tõlgendamisest selliselt, et raha tasumise kohustuse tekkimiseks ei omanud tähendust, kas ja kui palju kostja 18(28)

hagejale töid teostab, vaid määravaks oli periood ja summa suurus, kuulub vastuhagi rahuldamisele ka kolmandal viisil. Töövõtulepingu p. 6 kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma lepingu hinna viies võrdses osas. Hageja lõpetas töövõtulepingu ennetähtaegselt, seega kohustus hageja kostjale tasuma 4 osamakset järgnevalt: 28. maiks 2006. a. summas 942.421, 20 krooni; 20. juuliks 2006. a. summas 942.421, 20 krooni; 11. septembriks 2006. a. summas 942.421, 20 krooni; 3. novembriks 2006. a. summas 942.421, 20 krooni. Kokku pidi hageja tasuma 3.769.684, 80 krooni, tasunud on ta 2.807.982, 00 krooni, seega tuleb tasuda veel 961.702, 80 krooni. Kostja esitas kohtule nõude põhiosas summas 972.039, 00 krooni vastavalt lepingu hinnale ja sellest maha arvatud kokkuhoitud kulutustele (VÕS § 655) ning reaalselt teostatud töödele (VÕS § 637 lg. 3). Vastustaja seisukoht Kumbki pool vastaspoole kaebusega ei nõustunud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole hagi osalise rahuldamise osas õige ja tuleb tühistada, V N hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Otsus ei ole õige ja tuleb tühistada ka vastuhagi rahuldamise ulatuse osas; OÜ Kalesseum Ehitus vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt, mõistes V Nlt tema kasuks maakohtu poolt väljamõistetud rahasumma asemel välja kokku 74.438, 34 eurot (1.164.707 krooni), sealhulgas töövõtutasu 48.916, 44 eurot (765.376 krooni) ning viivis 25.521, 90 eurot (399.331 krooni). Otsus tehakse ringkonnakohtu otsuse põhjendusel. Otsus jääb muutmata osas, millega hagi tagamine tühistati. Poolte menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses V N kanda. Vaidlust ei ole selle üle, et 5. aprillil 2006. a. sõlmisid hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja töövõtulepingu, mille esemeks oli eramu ehitamine asukohaga Tallinnas Kruusaranna 4 (kd. I, tl. 18 – 25). Maakohus leidis õigesti, et tegemist ei ole tarbijatöövõtuga ning seda järeldust ei ole ka kaebustes vaidlustatud. Lepingu kohaselt tuli eramu ehitada vastavalt lepingu lisaks olevale hinnapakkumisele (p. 2. 1), tööde tegemise tähtaeg oli 25. detsember 2006. a. (p. 5. 1) ja lepingutasuks oli kokku lepitud 4.712.106 krooni (käibemaksu arvestamata 3.993.310 krooni – p. 6. 1). Lepingu punktis 10. 2 lepiti kokku, et objekti lõpetamisel esitab töövõtja tellijale üleandmise-vastuvõtmise akti, mille tellija on kohustatud viie päeva jooksul alla kirjutama ning töövõtjale tagastama või sama tähtaja jooksul esitama motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Samuti lepiti kokku, et nimetatud tähtaja jooksul allakirjutatud üleandmise-vastuvõtmise akti või sellest keeldumise otsuse töövõtjale esitamata jätmisel loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks ja töövõtjal on õigus esitada arve, mille tellija on kohustatud tasuma (p. 10. 3). Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikult esitas kostja töö käigus etapiviisi valminud tööd hagejale ülevaatamiseks ja nende kohta koostatud 6 akti allakirjutamiseks, osa akte hageja allkirjastas ning ka nende alusel esitatud arved on hageja osaliselt tasunud (kd. I, tl. 27 – 83). Vaidlust ei ole ka selle üle, et lisaks hinnapakkumises sisalduvatele töödele tegi kostja lisatöid, mis hinnapakkumises ei kajastu. Lepingus kokkulepitud tasust on osa hageja poolt tasumata.

koostatud. Väidetavatest puudustest töös teavitas hageja kostjat esmakordselt 2007. a. jaanuaris, seega pärast lepingu lõpetamist. Täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei ole hageja kostjale andnud. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Tellija peamiseks õiguskaitsevahendiks töövõtjapoolse töövõtulepingu rikkumise korral on täitmise nõue. Hageja ei ole esitanud kostja vastu täitmisnõuet, vaid on töövõtulepingu kostjaga ühepoolselt kostja lepingurikkumisele tuginedes lõpetanud ning esitanud hagi töövõtja poolt töövõtusuhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja esitatud rahaline nõue kujutab endast kahju hüvitamise nõuet täitmise asemel (nn. suurt kahju hüvitamise nõuet), kusjuures oma kahjuks on hageja pidanud kulutusi kostja poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt tulevikus kantavate kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg. 3). Niisuguse nõude alusnormideks võiksid olla VÕS § 115 lõiked 2 või 3, mille kohaldamise eelduseks on töövõtjapoolse lepingurikkumise olemasolu, mis annab tellijale aluse lepingust taganeda (VÕS § 116), koosmõjus VÕS § 647 lõikega 1. Nii võib VÕS § 115 lg. 2 lause 1 kohaselt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast sama seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg. 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti sama seaduse § 116 lg. 2 punktides 1 – 4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 647 lg. 1 kohaselt loetakse töövõtja töölepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Osundatud sätetest tuleneb, et kahju hüvitamist täitmise asemel võib nõuda reeglina juhul, kui võlgnikule on eelnevalt antud piisav täiendav tähtaeg nõuetekohaseks täitmiseks. Erandid sellest reeglist, mil täiendava tähtaja andmine ei ole vajalik, on loetletud VÕS § 115 lõikes 3. Hageja väitel seisneb kostja lepingurikkumine tööde tegemisega viivitamises ja puudustega tööde tegemises. Puudustele kostja töös hageja lepingut ühepoolselt lõpetades ei tuginenud. Kostjapoolseks lepingurikkumiseks, mille tõttu hageja on töövõtulepingu kostjaga lõpetanud, on hageja lepingu lõpetamise teate kohaselt pidanud üksnes tööde tegemisega viivitamist. Lepingu lõpetamist põhjendades on hageja väitnud vaid, et talle oli lepingut sõlmides äärmiselt oluline, et lepingujärgsed tööd lõpetataks tähtaegselt, s. o. 25. detsembriks 2006. a. VÕS § 116 lg. 2 p. 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist muuhulgas eelkõige siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Osundatud sättes märgitud juhul oleks töövõtjalt kahju hüvitamise nõudmine lepingu täitmise asemel iseenesest võimalik täiendavat tähtaega andmata ning sellele sättele on hageja ka tuginenud. Asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada hagejal taolist huvi, ei ole hageja aga esile toonud: hageja ei ole seostanud seda tähtpäeva mingite eluliste asjaoludega, mille põhjal võiks taolist huvi jaatada, seda enam, et tegemist oli ehituse töövõtuga, mille puhul tavapäraselt ei saa kõnelda huvi kaotamisest eramu ehitamise vastu juhul, kui töödega mõnevõrra hilinetakse. Apellatsioonikohtu istungil selgitas hageja pool selle huvi kohta üksnes, et 2007. a. alguses soovis ta Eestisse elama asuda. Kolleegium leiab, et osundatud sätte tähenduses peaks täitmise aeg olema võlausaldaja jaoks sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb iseenesest tema huvi kaotus täitmise vastu, kusjuures see eriline huvi peaks olema ka vastaspoolele arusaadav, olgu siis lepingust endast või võlausaldaja poolt täiendavalt teatatust tulenevalt (VÕS § 6). Ainuüksi elukohavahetuse soov ei ole hinnatav taolise erilise huvina, mingite muude asjaoludega ei ole hageja aga oma taolist väidetavat huvi põhjendanud. Pealegi nähtub juba ainuüksi sellestki, et pärast kostjaga lepingu lõpetamist laskis hageja

20(28)

eramu teistel isikutel lõpuni ehitada ning kasutab seda elamiseks, et hageja ei kaotanud töövõtulepinguga taotletu vastu huvi väidetava töödega viivitamise tõttu. Kolleegium leiab ka, et tööde tegemisega viivitamist kui lepingurikkumist ei saa kostjale üldse ette heita. Nii ei olnud pooled leppinud kokku tööde tegemise vahetähtaegades, hageja aga lõpetas pooltevahelise lepingu enne lepingutähtaja lõppu. Hagiavalduses ei ole hageja esile toonud seda, millised kokkulepitud tööd ja millisel põhjendusel pidid hageja poolt lepingu ühepoolse lõpetamise hetkeks valmis olema. Hageja on üksnes esile toonud tööd, mis tema väitel jäid kostjal lepingu lõppedes tegemata. Maakohtu menetluses on hageja kinnitanud, et ta ei tea, kuipalju töid pidi 24. novembriks 2006. a. lepingu järgi tehtud olema (kd. II, tl. 213). Apellatsioonikohtu istungil väitis hageja pool küll, et hageja arvates pidid lepingu ülesütlemise ajaks olema tehtud ülesütlemisavalduses loetletud tööd, oma taolist seisukohta ei ole hageja aga lepinguga seostanud ega eluliste asjaoludega täiendavalt põhjendanud. Ka ei ole sellele tuginetud hagiavalduses. Kostja lepingurikkumist, mis seisneks tööde tegemisega viivitamises, ei ole hageja piisavalt põhjendanud, tõendamisest rääkimata. Ka hageja poolt kostja tehtud töös väidetavalt avastatud puudustega seoses esiletoodud asjaolud ei anna alust järeldusele kostjapoolse taolise lepingurikkumise olemasolu kohta, mis oleks võinud anda hagejale alust esitada täitmise nõude asemel kahju hüvitamise nõuet puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andmata. Nii ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust järeldusele, et täiendava tähtaja määramisel puuduste kõrvaldamiseks ei oleks olnud tulemust või et esinesid VÕS § 116 lg. 2 punktides 1 – 4 sätestatud asjaolud või et kahju kohe hüvitamine oleks muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg. 3) või et töö parandamine ei oleks olnud võimalik või oleks ebaõnnestunud või et töövõtja oleks õigustamatult keeldunud tööd parandamast (VÕS § 647). Eespooltoodud põhjendusel ei ole hageja hagi rahuldamise eeldused täidetud ja tema nõue tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks (nn. suur kahju hüvitamise nõue) tuleb jätta rahuldamata. Kostja on esitanud vastuhagi hagejalt lepingujärgse tasu saamiseks kostja poolt faktiliselt tehtud tööde eest, samuti viivise saamiseks maksmisega viivitamise eest. Oma saamata jäänud tasu nõuet on kostja arvestanud selliselt, et hagejale vaheaktidega vastuvõtmiseks esitatud tööde maksumusest on lahutanud hageja poolt tasutud rahasummad. Kostja arvestuse kohaselt on hagejal tasumata arve nr. 04/05-06 summas 115.000 krooni, arve nr. 03/07-06 summas 95.000 krooni, arve nr. 08/08-06 summas 15.000 krooni, arve nr. 03/1106 summas 331.668 krooni ja arve nr. 05/12-06 summas 415.327 krooni, kõik kokku 971.995 krooni (kd. III, tl. 30 pöördel ja kd. VI, tl. 394 ja 402). Eespool on tuvastatud, et hageja lõpetas töövõtulepingu ühepoolselt enne selles tööde tegemiseks kokkulepitud tähtaega ja kostja poolt tööde lõpetamist, ilma et tal oleks olnud selleks seaduses sätestatud alust. VÕS § 655 lg. 1 lause 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Et tuvastatud ei ole kostja lepingurikkumist, mis oleks andnud hagejale aluse lepingust taganeda, tuleb lugeda ta osundatud sätte alusel alates 24. novembrist 2006. a. lepingu üles öelnuks. Hageja teade lepingu lõpetamise kohta (kd. I, tl. 84) on küll vastuoluline, sest ühest küljest on hageja teatanud lepingu lõpetamisest alates 24. novembrist 2006. a. ja teisest küljest on ta nõudnud, et kostja teatud valitud tööd siiski lõpetaks, lepingu lõpetamine aga välistab sellega üheaegselt täitmise nõudmise. Vaatamata vastuolulisusele selgub siiski lepingu lõpetamise teatest hageja kindel soov lepingust vabaneda. Seda, et osundatud teatega soovis hageja igal juhul kostjaga sõlmitud lepingust vabaneda, kinnitas hageja pool ka apellatsioonikohtu istungil. Pooled selle üle ei vaidlegi ning on ka omavahelises suhtlemises lähtunud sellest, et alates 24. novembrist 2006. a. on töövõtuleping lõppenud. Kostja lepingujärgse tasu saamiseks esitatud vastuhagi õiguslikuks aluseks võib olla VÕS § 655 lg. 1 lause 2, mille kohaselt juhul, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu 21(28)

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Osundatud sätte alusel hagi rahuldamise eelduseks on muuhulgas, et kostjal oleks kokkulepitud ja tegelikult tehtud tööde eest saamata kokkulepitud tasu ning et saamata tasu nõue oleks muutunud sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg. 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg. 4 lause 1 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 lause 1 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. VÕS § 637 lõigete 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et tööde üleandmine-vastuvõtmine toimub aktiga objekti lõpetamisel; lepingus lepiti kokku ka tellija kohustus viie päeva jooksul aktile alla kirjutada või esitada motiveeritud otsus tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta (p. 10. 2), kui tellija seda aga ei tee, loetakse töö vastu võetuks (p. 10. 3, kd. I, tl. 19). Et hageja ütles lepingu enne objekti lõpetamist üles, siis lepingus kokku lepitud kogu objekti üleandmisevastuvõtmise akti ei koostatud. Samas ei vaidle pooled selle üle, et tegelikkuses esitas kostja hagejale tööd vastavalt valmimisele ühes aktidega ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks, hageja osa aktidest allkirjastas ja aktide alusel esitatud arved suures osas ka tasus. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, nagu ei oleks tööde vaheaktidega üleandmisel tööde vastuvõtmise tähendust sellest tulenevalt, et lepingus tööde taolises vastuvõtmises kokku ei lepitud. Ehituse puhul on tööde vastuvõtmine vaheaktidega vastavalt nende valmimisele tavaline ning seega kooskõlas VÕS § 637 lõikes 4 sätestatuga. Poolte käitumine, mille kohaselt tööd taoliselt vastuvõtmiseks esitati ja üle vaadati, ei ole vastuolus lepinguga, sest selle kohaselt tööde vaheaktidega üleandmist ei välistatud. Tehtud tööde kohta esitas kostja hagejale 6 akti, milles sisaldusid lepingu lisaks olevas hinnapakkumises märgitud tööd kogumaksumusega 2.671.841 krooni (kd. I, tl. 36 – 40, 50 – 55, 57 – 62, 65 - 70, 73 – 78, 82 – 87), ja 4 täiendavat akti lisatööde kohta kogumaksumusega 1.128.341 krooni (kd. I, tl. 41, 63, 71, 79 – 80). Kostja on seega akteerinud töid kokku summas 3.800.182 krooni. Kostja on esitanud hagejale tehtud tööde eest 6 arvet: nr. 04/05-06 summas 779.860 krooni, nr. 03/07-06 summas 394.841 krooni, nr. 08/08-06 summas 661.480 krooni, nr. 01/09-06 summas 416.801 krooni, nr. 03/11-06 summas 1.131.668 krooni ja nr. 05/12-06 summas 415.327 krooni, seega kõik kokku 3.799.977 krooni. Kostja väitel lepiti lisatööde tegemises ja nende eest täiendavas tasumises kokku jooksvalt ehitusobjektil. Hageja on lisatööde tegemise kohta esitanud erinevaid väiteid, samas on ta 23. septembri 2008. a. eelistungil kinnitanud, et lisatöödes lepiti kokku suuliselt ja jooksvalt otse ehitusobjektil (kd. II, tl. 212). Maakohus oma otsuses taolise kokkuleppe tuvastas ja apellatsioonkaebuses ei ole hageja seda maakohtu järeldust vaidlustanud. Nõustuda ei saa hageja väitega, nagu ei oleks täiendavate tööde maksumuses kokku lepitud. Nii sisaldavad kõik kostja poolt täiendavate tööde kohta koostatud aktid täiendavate tööde maksumust ja neist ühegi kohta ei esitanud hageja kostjale vastuväidet selle kohta, nagu oleks töö hind või maksumus ebaõige. Ka kohtumenetluses ei ole hageja esitanud konkreetseid väiteid selle kohta, nagu oleks kostja aktides ja arvetes kajastanud mingite tööde maksumused teisiti kui poolte poolt lepingus ja täiendavate tööde osas jooksvalt kokku lepiti. Lepingu kohaselt pidi kostja tegema tööd vastavalt hinnapakkumisele, kusjuures tööde maht ja loetelu oli määratud töövõtja eelarvega (lepingu punktid 2. 1 ja 2. 2 – kd. I, tl. 18), seega ei anna leping alust väitele, nagu oleks kostja täiendavad tööd pidanud tegema tasuta, nagu hageja seisukohta – et kostja pidi olenemata hinnapakkumisest tegema kõik tööd, mis eramu valmis ehitamiseks tuli teha – võiks mõista. Niisuguse seisukoha seos kostja nõudega jääb ka ebaselgeks, arvestades asjaolu, et hageja ütles lepingu üles enne, kui kostja jõudis kõik kokkulepitud tööd valmis teha, hageja ei ole aga tasunud kostjale kogu kokkulepitud tasu ning 22(28)

ka vastuhagi nõuet arvestades jääb lepingutasu algselt kokkulepitust oluliselt väiksemaks. Pealegi on hageja väitnud, et pärast esimese kolme arve esitamist leppisid pooled kokku arves märgitust madalamas maksumuses, sellest väitest järeldub aga, et hagejagi kinnitab, et tööde maksumust töö käigus käsitleti ja selle kohta sõlmiti kokkuleppeid. Kostja kinnitusel kontrollis hageja isiklikult üksipulgi kõik aktide read üle, tehes, näiteks, akti nr. 3 lisal täiendavate tööde kohta (kd. I, tl. 51) ka omakäelised parandused maksumuste kohta; hageja seda asjaolu ei eitanud, kinnitades apellatsioonikohtu istungil, et vaheaktid koostatigi finantseerimise kontrollimiseks. Kolleegium leiab, et finantseerimise kontrollimise sisuks ongi kontroll selle üle, kas tööde valmimine ja nende eest tasumine on kooskõlas. Hageja nõustumist täiendavate tööde maksumusega saab järeldada ka sellest, et pärast aktide ja tehtud tööde vastavuse kontrolli on hageja nende kohta esitatud arved kas täielikult või osaliselt tasunud, kusjuures hageja väidetel on ta täielikult tasunud aktide nr. 1, 3 ja 4 lisades märgitud täiendavate tööde eest (näit. kd. VI, tl. 143 – 144). Aktidele nr. 1, 2, 3 ja 4 ning nendele lisatud täiendavate tööde aktidele on hageja ja tema esindaja G S märkusteta alla kirjutanud, seega on hageja nende aktide alusel esitatud tööd kogumaksumusega 2.252.982 krooni vastu võtnud. Maakohtu poolt G S tegevusele antud õigusliku hinnanguga kolleegium nõustub ega pea vajalikuks seda üle korrata. Olgu siiski lisaks märgitud, et apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja, et G S oli ehitusobjektil ja selle eest hageja maksis talle, G S tegi fotosid ja allkirjastas akte, aga mingit lepingut ei olevat neil olnud. Kolleegium leiab, et needki asjaolud on kooskõlas maakohtu järeldusega, et olenemata sellest, kas G S oli saanud hagejalt käsundi või mitte, mõjutas nimetatu käitumine ehitusel, millest hageja teadis (olgu või tööde kohta koostatud aktide allkirjastamine), kooskõlas TsÜS § 118 lõikega 2 kostjat mõistlikult uskuma, et ta on hageja esindaja. Pealegi kinnitas nimetatu tunnistajana ütlusi andes vastupidiselt hagejale, et oli ehitusel hageja esindaja, kontrollis ehitustööde vastavust projektile ja andis selleks kooskõlastusi (kd. VI, tl. 408).

eitanud, kuid on väitnud, et need tööd ei ole tehtud kohaselt (kd. VI, tl. 148 – 149). Kostja väitel tegi ta aktis kajastatud tööd enne lepingu hagejapoolset lõpetamist. Tööde tegemise kinnitusena on kostja viidanud ehituseksperdi T Ra arvamusele, millest tööde tegemine nähtub. Kolleegium leiab, et tööde vastuvõtmise seisukohalt ei oma olulist tähtsust asjaolu, et enne kostja poolt kõigi valminud tööde hagejale ülevaatamiseks esitamist hageja lepingu ootamatult ühepoolselt lõpetas, vastasel juhul annaks taoline ainuüksi tellijast endast tulenev käitumine talle põhjendamatu eelise töövõtja ees. Et hageja ei esitanud mõistliku aja jooksul kostjale tööde kohta mingeid etteheiteid, tuleb ka aktis nr. 6 loetletud tööd VÕS § 638 alusel lugeda hageja poolt vastuvõetuks. Seega on hageja vastu võtnud kostja poolt valmis tehtud tööd kogumaksumusega 3.799.977 krooni. Hageja väitel taotles ta kostjalt vastutuleku mõttes esimese kolme arve summa vähendamist ja pooled leppisidki kokku selles, et hageja tasub iga arve eest 15.000 krooni vähem kui selles märgitud. Apellatsioonikohtu istungil võttis kostja omaks, et esimese arve kohta taoline kokkulepe tõepoolest sõlmiti, seega on selle aluseks olevas aktis nr. 1 ja selle juurde kuuluvas lisatööde aktis märgitud tööde maksumuseks kokku arves märgitud 779.860 krooni asemel 764.860 krooni (779.860 – 15.000). Mis teist arvet puudutab, siis on kostja juba vastuhagis märkinud, et sellest on tasumata 95.000 krooni, seega on kostja, arvestades tema poolt esitatud väiteid tasumise kohta, sellelgi arvel märgitud maksumust alandanud. Kolmandat arvet puudutavat väidet ei ole kostja omaks võtnud, hageja ei ole aga esitanud mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks ka selles osas tööde kokkulepitud maksumuse vähendamises kokku lepitud. Seega on kostja lepingujärgse tasunõude suuruseks kokku 3.769.977 krooni, mis kogu ulatuses on sissenõutavaks muutunud. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg. 4 lause 1 järgi. Seda ei muuda asjaolu, et pooled olid lepingus kokku leppinud, et hageja tasub lepingutasu viie võrdse maksega kostja poolt esitatud arvete alusel. Taolist kokkulepet saaks käsitleda kui lepingutingimust ettemaksete kohta, mille eesmärgiks saab olla ehitajal piisavate vahendite olemasolu tagamine, mis ei muuda aga seaduses sätestatud töövõtutasu sissenõutavaks muutumist. Maakohtu poolt käsitletud lepingutingimusele antud tähendusega kolleegium ei nõustu. Lepingus kokkulepitud ettemaksete tasumise korrast pooled tegelikkuses kinni ei pidanud, sest kostja ei esitanud hagejale arveid osamaksete tasumise kohta, vaid vastavalt tegelikult tehtud töödele. Hageja taolise tasumisega nõustus. Eespool on kolleegium kirjeldanud, et tegelikult toimus tasumine vastavalt tööde valmimisele. Maakohus tuvastas, et kokku on hageja tasunud kostjale 2.807.982 krooni, sealhulgas 2.557.982 krooni ülekandega ja 250.000 krooni sularahas. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille kohaselt oma väidet täiendavalt 200.000 krooni sularahas tasumise kohta ei ole hageja tõendanud. VÕS § 95 lg. 1 lause 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Taolist kviitungit sularaha üleandmise kohta kostjale ei ole hageja kohtule esitanud. Kviitungi võtmata jätmine on tulenenud üksnes hageja poolest endast. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et hageja elukaaslasest tunnistaja L L ütlused (kd. VI, tl. 407) sularaha üleandmise kohta ei ole selle asjaolu tõendamiseks piisavad, seda enam, et väidetava sularaha üleandmise asjaolusid ei ole tunnistaja kirjeldanud; tunnistaja ei mäletanud ei raha üleandmise aega ega kohta. Ka on tunnistaja ütlused vastuolulised, sest kord on ta väitnud, et andis kostjale kolmel korral 150.000 krooni, samuti, et andis kogusumma 450.000 krooni kostjale üle sularahas, ja siis, et isiklikult andis ta üle 200.000 krooni ning et 90.000 krooni kandis ta üle hoopis oma kontole, kust G S selle pangakaardiga välja võttis. Kui tunnistaja andis kostjale üle 200.000 krooni ega olnud kellegi teise poolt sularaha üleandmise juures, siis ei saa ta teada seda, kas tema poolt antud rahasummat ületav summa ka kostjani jõudis. Ka tunnistaja G S ütlustest (kd. VI, tl. 408) selle asjaolu tuvastamiseks ei piisa. Nimetatu on küll väitnud, et andis kostjale sularahas 24(28)

üle neljal korral kokku 250.000 krooni, ei ole aga kirjeldanud raha saamise ja üleandmise asjaolusid Tunnistaja üldsõnalised ütlused ei ole piisavad, et tuvastada hagejapoolse kohustuse täitmist suuremas ulatuses kui kostja on selle omaks võtnud. Kolleegium ei pea võimalikuks selles osas tõendeid hinnata teisiti, kui maakohus hindas. Seega on hagejal kostja poolt tehtud tööde eest tasumata 961.995 krooni (3.769.977 2.807.982). Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll on sel tähtsus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg. 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt ning vastupidist peab tõendama tellija ehk vaidlusaluses asjas hageja. Hageja ongi väitnud, et kostja töös oli puudusi, mille tõttu ta võib keelduda kostjale tasu maksmast. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas kostja, et mingeid puudusi võis tema töös olla. Kostja nõustus, et puuduste arvel arvestataks tema vastuhagi summast maha ehituseksperdi T Ra arvamuses märgitud rahasumma 196.619 krooni (kd. V, tl. 183). Kolleegium leiab, et suuremas ulatuses puuduste olemasolu ja sellest tingitud kahju ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega ka tõendanud. Nii on hageja hagiavalduses küll väitnud kostja töös hulga puuduste olemasolu, kuid ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tal kostja vastu oLat nõuet tuvastada. Eespool on kolleegium põhjendanud, et nõudeõigust puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks täitmise asemel (nn. suure kahju hüvitamise nõuet) hagejal ei ole. Eeldusel, et kostja töös on puudused, võiks hagejal olla nõue tööde mittevastavast kvaliteedist tulenevalt, seisnegu see siis hinna alandamise õiguses või nõudes puuduste maksumuse hüvitamiseks (nn. väikese kahju hüvitamise nõue). Hinda ei ole hageja alandanud. Hageja kahjuks võiks olla puudustega ja samade puudusteta tööde maksumuste vahe, taoliste maksumuste kohta ei ole hageja aga andmeid esitanud. Hageja poolt esiletoodud asjaolude alusel ei oleks seega isegi eeldusel, et hageja väidetud puudused olid olemas, võimalik tuvastada hagejale võimalikult tekkinud kahju suurust. Kolleegium ei nõustu siiski ka hageja väidetega puuduste olemasolu kohta. Maakohtu otsus sisaldab järeldust iga hageja poolt väidetud puuduse kohta, apellatsioonkaebusest ei nähtu aga, miks hageja maakohtu järeldustega ei nõustu ning milline järeldus ja milliste tõendite põhjal tuleks iga väidetava puuduse kohta teha. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et M P ning R Pi arvamuste põhjal ei ole võimalik puudusi kostja töödes tuvastada. Tsiviilasja materjalides ei ole kummagi nimetatud isiku kohta andmeid, mis võimaldaksid saada ettekujutust nende töökogemusest ja asjatundlikkusest vastavas valdkonnas. M P arvamusest (kd. I, tl. 101 – 110, tõlge tl. 92 – 11) ei nähtu, milline on tema poolt arvamuse koostamise eesmärk, milliseid uurimismeetodeid on ta kasutanud; arvamus ei sisalda mingeid mõõtmistulemusi ja käsitletud ei ole tööde mahtusid; samuti ei ole selle põhjal mõistetav, milliseid ehitusnorme on arvamuses kasutatud ning kuidas ja millistest kaalutlustest on järelduste tegemisel lähtutud, fotod (kd. I, tl. 111 – 127) on arvamusega seostamata ja nende tähendus jääb ebaselgeks. Taolist üldsõnalisi järeldusi sisaldavat arvamust ei saa pidada tõendiks, mis usaldusväärselt kinnitaks hageja väiteid puuduste kohta kostja töös. Samas on see asjatundja jõudnud järeldusele, et hoone konstruktsioonide põhielemendid on valmistatud rahuldavalt (kd. I, tl. 92). R P on oma arvamuse (kd. I, tl. 172 – 183, tõlge tl. 161 – 171) aluseks võtnud M P arvamuse, mida on kritiseeritud eespool, juba see asjaolu seab kogu arvamuse usaldusvääruse kahtluse alla. Sellestki arvamusest ei nähtu, mida ja milliste meetoditega on arvamuse andja uurinud, kas ja kui, siis millal ja millises ulatuses on ta objekti üle vaadanud, kas on tehtud mingeid mõõtmisi, milliseid ehitusnorme on ta 25(28)

arvestanud, kuidas on tema järeldused loogiliselt kujunenud ning millistel objektiivsetel andmetel need põhinevad. Vastupidi, oma arvamuse on nimetatu peamiselt rajanud M. P üldsõnalistele järeldustele ja tema arvamuse põhjal ei ole võimalik mõista, millises ulatuses põhinevad aktis toodud järeldused R. Pi enda uurimistulemustel ja millises ulatuses on eeldatud varasema arvamuse õigsust. Samas ei ole nimetatu aga arvestanud M. P arvamuse lõppjärelduses esitatud seisukohta, et parandustööde maksumuse saab kindlaks määrata pärast seda, kui on kontrollitud tehtud ja tasumiseks esitatud tööde mahte ning nende vastavust teatavaks tehtud eelarvele (vt. kd I, tl. 92). Nii ei ole R. P oma arvamuses võrrelnud tehtud ja tasumiseks esitatud tööde mahte ja maksumust, vaid on tuletanud kostja poolt tehtud teatud tööde maksumuse kolmandate, asjasse puutumatute isikute poolt ca aasta hiljem järelepärimise peale tehtud hinnapakkumistest (vt. arvamuse p. 19 – kd. I, tl. 19). Arvamusest ei nähtu, et selle koostaja oleks tuvastanud, milline oli kostja poolt tehtud tööde maksumus, arvestades lepingus kokkulepitud hindu. Seevastu on tehnikadoktor, ehitusekspert A T oma põhjalikult põhjendatud arvamuses (kd. V, tl. 171 – 198) jõudnud järeldusele, et kostja töös ei olnud olulisi puudusi. A T on mõlemad pooled asjatundjana aktsepteerinud, seega ei tekita tema kvalifikatsioon ja kogemus ehituseksperdina kahtlusi. Erinevalt eespool käsitletud kirjalikest tõenditest on tema arvamuses kirjeldatud, milline on talle kui asjatundjale püstitatud ülesanne ja eesmärk, milliseid dokumente on asjatundja kasutanud, mida ja kuidas uurinud. Asjatundja on mõistetavalt vastanud poolte esitatud küsimustele ja kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et selle tõendiga tuleb asjas arvestada. Temaga sarnasele järeldusele jõudis ka riiklikult tunnustatud ehitusekspert, tehnikadoktor T. R, kes tegi asjas kohtu määramisel ehitusekspertiisi ja kelle arvamusele (kd. V, tl. 4 – 275) maakohtu poolt antud hinnanguga kolleegium ei nõustu. Ekspert on oma põhjalikus arvamuses käsitlenud uurimisobjekti igakülgselt ja andnud talle esitatud küsimustele asjatundlikud vastused. Kolleegium leiab, et isegi kui eksperdiarvamusele oleks lisatud üks foto, mis ei oleks tehtud vaidlusalusest objektist, nagu maakohus on leidnud, ei annaks see veel iseenesest alust pidada kogu arvamust ebaõigeks või ebausaldusväärseks. Maakohus ei ole otsuses arvamust kritiseerides põhjendanud, millist tähendust omab see foto arvamuse kujunemise või järelduste seisukohalt. Nõustuda ei saa ka etteheitega, mis puudutab kasutatud vahtpolüstürooli ja pastkile koguseid. Nii selgitas ekspert kohtuistungil, et arvutusi täiendavalt kontrollimata ei saa ta vastata konkreetsetele küsimustele koguste kohta (kd. VI, tl. 403), kusjuures enne kohtuistungit oli ekspert kirjalikult taotlenud, et arvestades ekspertiisi mahtu (vastatud 311 küsimusele, mille puhul on arvestatud pea 2500 juhenddokumendiga) esitataks talle küsimused piisava ajavaruga enne kohtuistungit (kd. VI, tl. 343 – 344). Kostja nõustus eksperdi taotlusega, hageja ei olnud aga valmis oma küsimusi eelnevalt esitama (kd. VI, tl. 389 – 390). Niisugustel asjaoludel ei saa eksperdile ette heita seda, et ta ühte tuhandetest arvamuses käsitletud arvudest istungil täpsustavalt selgitada ei suutnud, see asjaolu ei muuda aga eksperdiarvamust kaheldavaks. Maakohtu etteheide, mis puudutab kahe korruse põrandate pindu, on samuti alusetu, sest kohtuistungi protokollist ei nähtu, et seda küsimust oleks istungil eksperdile üldse esitatud. Kolleegiumi hinnangul on eksperdiarvamus põhjalik, ekspert on selles põhjendanud kõiki oma seisukohti, on selgitanud neid kohtuistungil ja esile ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaksid eksperdiarvamuse kahtluse alla seada. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, nagu oleks kostja tasunõue lõppenud seoses nõude loovutamisega. Pooled ei vaidle selle üle, et 16. augustil 2007. a. loovutas kostja oma töövõtulepingust tuleneva rahanõude hageja vastu ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ile (kd. III, tl. 155) ning et 9. jaanuaril 2008. a. loovutas nimetatu kostjale nõude tagasi (kd. III, tl. 161). Hageja leiab, et kostja nõue on lõppenud hageja ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS-i poolt 20. septembril 2007. a. koostatud akti alusel (kd. I, tl. 153). Nimetatud akti kohaselt leppisid selle koostanud isikud kokku, et hageja edastab ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ile R Pi poolt koostatud arvamuse, nimetatu kohustub aga kuni 12. oktoobrini 2007. a. 26(28)

esitama selle kohta põhistatud vastuse ning kui ta sisulist vastust ehitustööde maksumuse kohta ei esita, siis tuleb pidada seda põhistust ja arvestust lõplikuks ja täitmiseks võetuks (punktid 2 ja 3). Kolleegium leiab, et tööde kohta esitatud pretensioonidele vastamine, sealhulgas nendega nõustumine kujutab endast õigussuhte kujundamist, see õigus on aga üksnes lepingupooltel, kelleks nõude omandanud isik ei olnud. Et osundatud kokkulepe ei ole kostjale siduv, siis ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik käsitleda seda, milles on kokkuleppe täpsem sisu ja kuidas tuleks seda mõista. Eespooltoodust tulenevalt tuleb kostja vastuhagi töövõtutasu saamiseks rahuldada 765.376 krooni (48.916, 44 euro) ulatuses (tasumata töövõtutasu 961.995 krooni – puuduste maksumus 196.619 krooni). Kostja on vastuhagis lisaks tasunõudele esitanud ka viivisenõude, paludes hagejalt töövõtutasu maksmisega viivitamise eest välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras 0, 2% tasumata summast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% lepingusummast. Viivisenõude on kostja arvestanud vastavalt hageja poolt osaliselt tasumata arvetele, arvestades nendel märgitud maksetähtaegu. Et taoliselt arvestatud viivisenõue ületab oluliselt lepingus kokkulepitud maksimumsummat, on kostja palunud hagejalt välja mõista viivise 10% ulatuses lepingusummast (käibemaksu arvestamata) summas 399.331 krooni (kd. III, tl. 30 pöördel). Taolistele arvestuse põhimõtetele ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Lepingu punktis 8. 1 leppisid pooled kokku tellija kohustuses tasuda töövõtja arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0, 2% viivitatud summast päevas, kuid mitte üle 10% lepingu maksumusest (kd. I, tl. 19). VÕS § 113 lg. 1 lause 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääras on pooled kokku leppinud lepingus. Kostja viivisearvestust tuleb korrigeerida, lähtudes põhinõude kohta otsuses tuvastatust ja arvestades asjaolu, et kostja on nõustunud töövõtutasust puuduste arvel 196.619 krooni mahaarvamisega. Kolleegium arvestab selle summa maha esimesena tasumisele kuulunud arvetest. Arve nr. 04/05-06 maksetähtaeg oli 24. mai 2006. a., hagejal on sellest tasumata 100.000 krooni (arve summa 779.860 krooni – kostja poolt tehtud allahindlus 15.000 krooni – hageja poolt tasutud 664.860 krooni), kuid arvestades töövõtutasu vähendamisega, ei ole selle arve alusel põhjust viivist arvestada. Arve nr. 03/07-06 maksetähtaeg oli 9. juuli 2006. a., hagejal on sellest tasumata 95.000 krooni (arve summa 394.841 krooni – kostja poolt tehtud allahindlus 15.000 krooni – hageja poolt tasutud 279.841 krooni; vastuhagi kohaselt (kd. III, tl. 30 pöördel) on tasumata 95.000 krooni), kuid eelmise arve kohta esitatud põhjendusel ei saa ka selle arve tasumata jätmise eest viivist arvestada. Arve nr. 08/08-06 maksetähtaeg oli 20. august 2006. a., hagejal on sellest tasumata 15.000 krooni (arve summa 661.480 – hageja pool tasutud 646.480), puuduste arvel saab tasumata summat vähendada 1619 krooni võrra, seega tuleb viivist arvestada summalt 13.381 krooni; vastuhagi esitamise ajaks oli hilinetud päevi 852 ja viivisenõue moodustab 22.801, 22 krooni. Arve nr. 3/11-06 maksetähtaeg oli 13. november 2006. a., hagejal on sellest tasumata 331.668 krooni (arve summa 1.131.668 – hageja poolt tasutud 800.000 krooni) ja vastuhagi esitamise ajaks oli tasumisega hilinetud 767 päeva, viivisenõude suuruseks on 508.778, 71 krooni. Arve nr. 05/12-06 on seni täies ulatuses tasumata, et aga juba eelmiste arvetega tasumise viivitamise eest arvestatud viivis (531.579, 93 krooni) ületab oluliselt piirmäära, milles pooled lepingus kokku leppisid, siis ei mõjuta selle arve tasumata jätmine kostja viivisenõude lõplikku suurust. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viivis 399.331 krooni. Kokku tuleb kostja vastuhagi rahuldada 74.438, 34 euro (1.164.707 krooni) ulatuses, sealhulgas töövõtutasu 48.916, 44 eurot (765.376 krooni) ning viivis 25.521, 90 eurot (399.331 krooni). Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg. 2 alusel täielikult hageja kanda. Nii jääb hageja hagi täielikult rahuldamata, kostja vastuhagi valdavas (ca 85%) ulatuses rahuldatakse, lisaks sellele on aga kostja kohtumenetluses, viimati 27(28)

apellatsioonikohtu istungil, pakkunud hagejale kompromissi sõlmimist tingimusel, et kumbki pool teiselt midagi ei nõua. TsMS § 163 lg. 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga, mis oli talle oluliselt soodsam kui kohtuotsus, kolleegium leiab, et niisugustel asjaoludel on õiglane jätta kõik poolte menetluskulud hageja kanda. Et hagi jääb täielikult rahuldamata, tuleb hagi tagamisabinõud tühistada (TsMS § 386 lg. 1 lause 1).

Ele Liiv

Ande Tänav

Malle Seppik

28(28)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.