Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 3-5, 35-37). Pooled on omavahel sõlminud laenulepingu, mille alusel on kostjale 15. mai 2009.a üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 2000 Eesti krooni kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Märgitust tulenevalt oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 14. juuni 2009. Kostja ei ole oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust 18. august 2009.a ja 01. september 2009.a võlgnevuse kohta, kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Seoses sellega, et kostja ei olnud suuteline peale tähtaegade pikendamist oma laenu tagastama, AS MiniCredit pakkus 23.09.2009.a võimalust tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Võlgnikule selgitati, et maksegraafik on tasuline ja maksab 22.37 eurot, mida vastavalt maksegraafiku tingimuste punkt 2-le on vajalik tasuda 10 päeva jooksul graafiku koostamisest Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnetav laenusumma 127.82 eurot, intress 31.32 eurot, viivised summas 127.82 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25.56 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised alates hagiavalduse esitamisest s.o. 08. märts 2012.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1.5% päevas võlgnetavalt laenusummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 29). Kostja on nõus tasuma põhivõlgnevuse summas 127,82 eurot ja intressid summas 31,32 eurot. Kostja ei ole nõus tasuma meeldetuletuse tasu summas 25,56 eurot; viiviseid summas 127,82 eurot, jooksvaid viiviseid alates hagiavalduse esitamisest ning hageja menetluskulusid.

KOHTUISTUNG

Kostja, Priit Saar’e, selgituste kohaselt on ta nõus tasuma põhinõude ja intressid. Ei ole nõus maksma meeldetuletustasu ja viiviseid. Ei ole neid nõus maksma, kuna viivised on nii suured ja laenu võttes ei olnud tal võimalik hagejaga läbi rääkida viiviste osas, kuna laenu võttis interneti teel. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled sõlmisid 15.05.2009.a AS MiniCredit veebikeskkonna kaudu laenulepingu, mille kohaselt laenas kostja hagejalt 127,82 eurot (2000 krooni) tagasimaksetähtajaga 14.06.2009.a. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja (krediidisaaja) tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna laen on antud hageja majandustegevuses ja kostja on tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes. Kuna kostja on tunnistanud hageja nõuet põhivõla osas summas 127.82 eurot ja intressi osas summas 31,32 eurot, kokku 159,14 eurot, siis kohus leiab, et hagi kuulub põhivõla ja intressinõude osas rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 396 ja § 402 alusel. VÕS § 128 lg 3 kohaselt kvalifitseeruvad hageja otseseks varaliseks kahjuks tema kulutused kostjale meeldetuletuskirjade saatmiseks. Siit tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiseks tehtud kulutused summas 25.56 eurot. Viivis Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista viivise tulenevalt lepingust 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Seisuga 08. märts 2012.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 1909,68 eurot (29 880 krooni), mida hageja on vähendanud 127,82 eurole. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud, on hageja viivise nõue summas 127,82 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja taotleb kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 08.03.2012.a kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 127,82 eurot, intress 31,32 eurot, meeldetuletuse tasu kulu 25,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 127,82 eurot, kokku 312,52 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.