2-10-36752/104 - Asjaõigus - Korteriomandi ja kaasomandi asjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

9.novembril 2009 koostas kohtutäitur hagejale kuuluva korteriomandi arestimise akti. Hageja viibib vahi all alates aprillist 2010. 4. juunil 2010 koostas kohtutäitur vara ümberhindamise akti ja saatis selle hagejale aadressil XXX Narva, mis ei ole hageja elukoht. 6. juulil 2010 müüs kohtutäitur hagejale kuuluva korteriomandi (aadressil XXX Narva), jättes hageja võlgnikuna müügist teavitamata. Järgmisel päeval teavitas ostja esindaja hageja sugulast Niina Iljinat korteri müügist. 9. juulil 2010 kandis N. Iljina kohtutäiturile üle võla summa 12 250 kr (782.92 eurot) hageja eest. Vaatamata sellele on uus korteriomanik juba sisse kantud kinnistusraamatusse ja ähvardab eluruumi hõivamiseks purustada korteri välisukse. Hageja leiab, et enampakkumine oli ebaseaduslik ning kohtutäitur rikkus oluliselt enampakkumise tingimusi, jättes hageja enampakkumistest teavitamata. Võlgnik ei olnud teadlik oma korteriomandi müügist ning rikuti tema õigusi osaleda kohtutäituri toimingute juures. Võlgnevuse summat (12 250 kr) arvestades ei olnud korteri müük enampakkumise teel otstarbekas. Selle tehingu tulemusel on hageja koos oma abikaasa ja alaealise lapsega kodust ilma jäänud. Kohtutäitur peab veenduma, et korteriomanik on teadlik temale kuuluva kinnisasja enampakkumisest. Viide materjalide avaldamisele arvutivõrgus on kohatu, kuna võlgnikul puudus vanglas internetile juurdepääs. Samuti teadis kohtutäitur tegelikkuses hageja vanglas viibimisest, kuna saatis 7. juulil 2010 sinna tähtkirjaga akti korteri müügi kohta. Ka võis kohtutäitur registri kaudu tuvastada, et hageja asub vanglas. Kohtutäituri viis, millega toimetada teateid võlgnikule, sõltub teabe tähtsusest. Enampakkumise teate saatmine muul moel kui tähitud kirjaga või kulleri kaudu ei ole õige viis korteriomanikule tema korteri müügist teatamiseks. Kohtutäituri 17. juuni 2010 kiri hagejale on koostatud pärast hagi kohtusse esitamist, sest kirja plank erineb 5. novembri 2009 kirja plangist ja kohtutäituri tavalisest

3.Kostja II hagi ei tunnistanud. Kostja II seisukohtade kohaselt teavitati hagejat kinnisasja arestimisest 26. oktoobril 2009 kutsega kinnisasja arestimisele aadressil XXX Narva. Kuna selgus, et hageja on elukohta vahetanud, edastati 5. novembril 2009 sama kutse koopia aadressile XXX, Narva. 9. novembril 2009 koostatud kinnisasja arestimise akt toimetati hagejale allkirja vastu kätte 10. novembril 2009. Hageja arestimisele ei ilmunud ega vaidlustanud arestimise akti. Hagejat teavitati 14. mai 2010 kirjaga 2. juunil 2010 toimuvast enampakkumisest. Kirjale oli lisatud enampakkumise kuulutuse ärakiri. Kuulutus enampakkumisest oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kohalikus ajalehes Narvskaja Gazeta ning internetiportaalis www.varad.ee. 2. juuni 2010 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja 4. juuni 2010 vara ümberhindamise akt toimetati võlgnikule postkasti panekuga kätte 22. juunil 2010 aadressil XXX Narva. Korteriomand müüdi 6. juuli 2010 kordusenampakkumisel kostjale I. Hageja on hagiavaldusele lisanud nende dokumentide koopiad, mis edastati talle koos 17. juuni 2010 teatisega ja jäeti 22. juunil 2010 postkasti. Seega on võlgnik dokumendid kätte saanud. Kohtutäitur pööras sissenõude võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, kuna muul viisil ei olnud võimalik võlgnevust sisse nõuda. Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei ole võlgnik oma kohustusi täitnud. Kohtutäitur arestis võlgniku arveldusarved ja arestis rahalise nõude (vastavate aktide ärakirjad toimetati võlgnikule kätte 18. juunil 2009), kohtutäitur selgitas välja, et võlgnik ei oma töökohta, temale ei kuulu sõidukeid ega muud registritesse kandmisele kuuluvat vallasvara. Nimetatud täitetoimingud ei andnud tulemust. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise kohaldamine ei ole otstarbekas. Võlgnikule oli teada, et tema suhtes viiakse läbi täitemenetlus, tema korteriomand on arestitud ja aktiivselt müügis. Vaatamata sellele ei teavitanud võlgnik kohtutäiturit oma viibimiskoha muutumisest. Ka vanglas on võimalik kasutada posti ja telefoni. Hageja pidi võlgnikuna eeldama, et temale võib kohtutäitur postisaadetisi edastada, eriti peale kinnisasja arestimise akti kättesaamist. Võlgnikule kättetoimetatud täitmisteate tekstis palus kohtutäitur muuhulgas teavitada kohtutäiturit olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist. Kohtutäitur on teinud kõik võimaliku võlgniku teavitamiseks. Võlgnik oli kõikidest õigustest teavitatud täitmisteate, arestimiseakti ja muude temale edastatud dokumentide tekstis, temale oli teatatud kinnisasja arestimisest ja enampakkumise läbiviimisest.

4.Viru Maakohus jättis 13. aprilli 2011 otsusega M. Iljina hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjendustes leidis kohus, et kuna võlgnikule ei kuulunud vallasvara, millele oleks olnud võimalik pöörata sissenõuet, siis oli sissenõude pööramine hageja kinnisvarale täitemenetluse seadustiku kohaselt võimalik. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võlgnevuse suurust, millal enampakkumise kohaldamine ei ole otstarbekas. Müües 12 250-kroonise (782.92 eurot) võlgnevuse katteks kinnisasja enampakkumisel alghinnaga 80 000 kr (5112.93 eurot), ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi.Hageja ei ole oma väidet, et ta oleks soovinud tasuda võlgnevuse vabatahtlikult veenvalt põhjendanud, sest täitemenetluse alustamisest kuni korteriomandi sundmüügini hageja mingeid summasid täitedokumendi alusel ei tasunud. M. Iljina allkirjaga on tõendatud, et hagejat oli alustatud täitemenetlusest teavitatud 12. mai 2009 täitmisteatega, mis koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati 18. mail 2009 võlgnikule kätte allkirja vastu. Alates aprillist 2010 viibib M. Iljina Viru Vanglas. M. Iljina ei teatanud kohtutäiturile enda vahistamisest. M. Iljiinaga ühes korteris elav abikaasa Roman Iljin võeti vahi all üheaegselt hagejaga. TMS § 10 sätestab otsesõnu dokumentide loetelu, millised kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama. Hageja väide, et ka muud menetlusdokumendid, sõltuvalt teabe tähtsusest, tulevad kätte toimetada, ei põhine seadusel. Muid menetlusdokumente võib kohtutäitur edastada menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Kohtutäitur on veenvalt põhistanud, et kohtutäituri 2. juuni 2010 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja vara ümberhindamise akt olid 17. juuni 2010 kirja, milles teatati kordusenampakkumisest lisad, mis saadeti hagejale õigel aadressil XXX, Narva. Tunnistaja Tatjana Afanasieva ütlustega on tõendatud, et 17. juuni 2010 kohtutäituri kiri enampakkumise kohta oli tema poolt koostatud samal päeval ning aadressi kirjale kandis tema ise, mitte programm. Tunnistaja Galina Vorobjova ütlustega ja kohtutäituri 17. juuni 2010 tähitud kirjade saatelehega on tõendatud, et G. Vorobjova on 17. juunil 2010 registreerinud väljasaadetavate dokumentide registris hagejale adresseeritud kirja ning selle Aleksei Saile üle andnud kättetoimetamiseks aadressil XXX Narvas. Tunnistaja A. Sai ütlustega on tõendatud, et tema on proovinud 17. juunil ja

tunnistaja A. Sai ütlusi, et 17. juuni 2010 kohtutäituri kiri on jäetud N. Iljinale postkasti 22. juunil 2010. Kohtutäitur on kohtule veenvalt põhjendanud, et tal ei olnud muid võlgniku kontaktandmeid ega andmeid võlgniku esindajate kohta. Võlgnikule kättetoimetatud täitmisteate tekstis on kohtutäitur muuhulgas palunud teavitada kohtutäiturit olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada täitemenetluse läbiviimist, kuid võlgnik oma viibimiskoha muutumisest kohtutäiturit ei teavitanud. Hageja oleks vahialusena saanud posti või telefoni teel kohtutäiturile teatada oma asukoha muutumisest ning kohtutäitur oleks saanud edastada vajaliku teabe vangla aadressil. Kohtutäitur on veenvalt põhjendanud, et temal ei olnud alust arvata, et M. Iljina asub vanglas. Kohtutäituri teavitamine oma asukoha muutumisest on eelkõige menetlusosalise kohustus. Seega on M. Iljina oma käitumisega ise tekitanud olukorra, et temani ei jõua täitemenetluse oluline info. Asjas ei oma tähtsust hageja arvamus, et kohtutäitur oleks pidanud talle dokumente edastama korteriühistu kaudu. TMS § 10 lubab kohtutäituril endal valida viisi, mil moel dokumente edastada. Kohtutäitur on seadusest tulenevalt teinud kõik, et teavitada võlgnikku enampakkumise toimumisest - kohtutäitur on edastanud M. Iljinale teate enampakkumise toimumisest kirja teel postkasti panemisega kohtutäiturile teadaoleval aadressil, avaldanud teate Ametlikes Teadaannetes, kohalikus ajalehes ja internetiportaalis www.varad.ee. Seega on tõendatud, et kohtutäitur on edastanud M. Iljinale enampakkumise teate. Asjaolu, et M. Iljina väidetavalt ei saanud teada enampakkumise toimumisest, on võlgniku enda käitumise tulemus. Seega ei ole tõendatud, et 6. juulil 2010 kohtutäitur A. Kreki korraldatud enampakkumisel oleks kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi ja hagi korteriomandi aadressil XXX, Narva 6. juuli 2010 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus võib enampakkumise kehtetuks tunnistada ka juhul kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. Kinnisasja arestimise akt toimetati M. Iljinale kätte 10. novembril 2009 allkirja vastu. M. Iljina ei ole arestimise akti vaidlustanud. M. Iljina oli kõikidest õigustest teavitatud täitmisteate, arestimise akti ja muude temale edastatud dokumentide tekstides, temale oli teatatud kinnisasja arestimisest ja enampakkumise läbiviimisest. Seega ei olnud võlgniku õigusi rikutud ja vara arestimine ei ole tühine, mistõttu ei ole tõendatud, et enampakkumine tuleks tunnistada kehtetuks tühise arestimise alusel. Kohus leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et kohtutäituri 17. juuni 2010 kiri oleks võltsitud. Kohtutäitur on veenvalt põhistanud, et kirjaplanki, mida kasutati 17. juunil 2010, kasutatakse ka teiste kirjade koostamiseks. Samuti ei anna asjaolu, et kiri oli koostatud vene keeles, põhjust arvata, et see oleks võltsitud. Kohtutäitur on selgitanud, et kirja peal on täitemenetluse number 066/2009/1698, aga dokumendi väljastusteate peal on kirja järjekorranumber 18974, mis on antud dokumendiregistris kirja registreerimise. Ka tähitud kirjade saatelehe koopiaga on tõendatud, et sel päeval anti A. Saile üle kiri M. Iljinale saatmiseks. Asjaolu, et kiri edastati kohtutäituri büroo töötaja poolt ei tõenda samuti, et oleks alus kahelda kirja ehtsuses. Kuna kohus ei tuvastanud, et 6. juuli 2010 enampakkumisel oleks rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu tuleks enampakkumine kehtetuks tunnistada, siis ei ole tõendatud ka hageja nõue nõuda müüdud asja ostjalt OÜ-lt Peremaakler välja korteriomand ning hagi tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kuidas või kelle käest sai N. Iljina vara ümberhindamise akti ja enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Kohus luges eelnevalt nimetatud dokumendid hagejale edastatuks postkasti panemisega. 9. juulil 2010 tehtud maksekorraldus summas 12 250.80 kr kohta ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest sissenõudja nõude täitmine peale enampakkumise toimumist ei mõjuta enampakkumise õiguspärasust ega ole enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks.

5.M. Iljina esitas Viru Maakohtu 13. aprilli 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus tühistada maakohtu otsuse tervikuna ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei analüüsinud kohus otsuses teist hageja poolt välja toodud enampakkumise olulise tingimuse rikkumist. Nimelt kohtutäitur ei teavitanud hagejat, et tema korteriomand müüakse enampakkumisel; 2) ei ole võlgnevuse suurust arvestades kõne all mitte enampakkumise otstarbekus, vaid vahendite proportsionaalsus sissenõudmise eesmärgiga võrreldes; 3) ei vaadanud maakohus haginõuet läbi sisuliselt. TMS ei keela küll otseselt kinnisasja müüki väikese võlgnevuse katteks, kuid TMS § 223 lg-s 1 sisaldab ka viidet enampakkumise teiste oluliste tingimuste rikkumisele, mille täpsem sisu on poolte ja kohtu määrata; 4) on kaevatav kohtuotsus vasturääkiv. Kohus nentis otsuse lk-l 5: „Pooled on ühel meelel, et enampakkumisest mitteteatamist tuleb lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks /.../ Kohtutäitur peab veenduma, et korteriomanikku on teavitatud talle kuuluva kinnisasja enampakkumisega müügist. Kohtutäituri võimalus valida, mis viisil toimetada teade võlgnikule, sõltub teatise tähtsusest." Kuid otsuse järgmisel leheküljel teeb kohus vastupidise järelduse: „/.../ hageja seisukoht, et ka teised menetlusdokumendid, olenevalt teatise tähtsusest, tuleb kätte anda, ei tugine seadusele"; 5) ei saa lugeda dokumente M. Iljinale kättetoimetatuks. Hageja tõendas, et M. Iljina isegi teoreetiliselt ei võinud seda teatist kätte saada ning vastavalt TMS § 10 lg-le 5 loetakse dokument mittekättesaaduks. TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks selle panemisel postkasti, mida saaja kasutab posti saamiseks. Kuid M. Iljina ei saanud alates 2010.a. aprillist kasutada oma postkasti Narva linnas. Sel juhul ei saa lugeda kohtutäituri teatist kättetoimetatuks; 6) oleks maakohus pidanud vastu võtma ning toimikule lisama kohtutäituri 26. juuli 2010 otsuse. Sellega oleks saanud tõendada, et kohtutäitur ei saatnud juunis 2010 enampakkumise teadet mitte kulleriga, vaid lihtkirjaga. TsMS § 237 lg 1 ei keela imperatiivselt tõendite vastuvõtmist pärast määratud tähtaega. See ajaliselt varasem dokument lükkab ümber kõik järgnevad vastustaja (kostja II) tõendid (et ta saatis kulleri, et kiri oli tähitud, jne) ning on oluline vaidluse sisulise lahendamise koha pealt. Dokumendi sisu oli ka vastustajale II teada, kuna see oli tema enda koostatud dokument. Jättes antud tõendi toimikusse vastu võtmata, ei täitnud maakohus oma ülesannet lahendada konkreetne kohtuvaidlus õigesti, objektiivselt ja igakülgselt; 7) leidis maakohus alusetult, et tunnistaja N. Iljina ütlused pole usaldusväärsed. Need ütlused on loogilised ja kinnitatud tegudega. Saanud kostja I esindajalt T. Nikolajevalt teate korteri müügist, sõitis N. Iljina päeva pärast Viru Vanglasse M. Iljina juurde, võttis temalt volituse tsiviilasjade ajamiseks ja 9. juulil 2010 kandis üle kohtutäiturile kogu võla. Kohtuistungil avaldas tunnistaja, et kui ta olnuks teadlik kohtutäituri nõuetest, tasunuks ta viitamata võla M. Iljina eest. Need N. Iljina toimingud (koos korteri ülalpidamise kulude tasumisega alates 2010.a. aprillikuust) näitavad, et ta postkastist kohtutäituri dokumente ei leidnud. Tunnistaja N. Iljina ei ole ka sõltuvuses hagejast. On olemas dokumentaalne tõend, mis seab üldse kahtluse alla kohtutäituri heausksuse – „Kohtutäituri 26.juuli 2010. otsus"; 9) on vahi alla võetud isikul on palju vähem võimalusi oma õiguste teostamiseks (kohtutäiturile oma ajutisest vanglas viibimisest teatamiseks), kui ametiisikul oma kohustuste täitmiseks (võlgniku teavitamiseks eelseisvast korteri müügist). Kohtutäitur võinuks kontrollida, kas võlgnik veel elus on, kas ei viibi ta haiglas ega vahi all. Kuna M. Iljina vahi all viibimine ei ole mitte kuidagi seotud täitemenetlusega nr 066/2010/1698, siis ei saa teha järeldust, et M. Iljina oma käitumisega põhjustas ohu mitte saada teateid kohtutäiturilt, pankadelt, sotsiaalasutustelt.

7.Vastustaja II kohtutäitur A. Krek palus samuti jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud M. Iljina kanda. Vastustaja II vastuväidete kohaselt: 1) luges kohus õigesti ebausaldusväärseks N. Iljina ütlused selle kohta, et ta pole leidnud M. Iljina postkastist kohtutäituri dokumente. Kohtutäitur on mitmete tunnistajate ütlustega tõendanud dokumentide koostamist ja postkasti panemist. On ebatõenäoline, et ükski nimetatud dokumentidest hageja postkasti ei jõudnud. Hageja selgitab oma 11. novembril 2010 kohtule esitatud seisukoha punktis 6, et need dokumendid andis temale üle ostja OÜ Peremaakler esindaja, kuid ostjale neid dokumente kunagi ei väljastatud; 2) ei saa täiel määral nõustuda maakohtu seisukohaga, et 17. juunil 2010 võlgnikule TsMS § 326 korras postkasti panekuga edastatud dokumendid võiks lugeda kätte toimetatuks ainult juhul, kui isikul on võimalik postkastist dokumente kätte saada. Dokumenti võib siiski lugeda kätte toimetatuks, kuna tegemist on kättetoimetamis-fiktsiooniga (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-168-11 p 12); 3) on teavitamiskohustus täidetud. Vastavalt täitemenetluse seadustiku §10 lõikele 1 ei kuulu teatis enampakkumisest dokumentide hulka, mida tuleb võlgnikule toimetada kätte. Kohtutäitur on seadusest tulenevalt teinud kõik, et teavitada võlgnikku enampakkumise toimumisest ning asjaolu, et M. Iljina väidetavalt ei saanud teada enampakkumise toimumisest, on võlgniku enda käitumise tulemus; 4) tuleb jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited kohtutäituri 26. juuli 2010 otsuse mittevastuvõtmise kohta, kuna see puudutab nõuetekohaselt esitamata tõendeid. Ei hagiavalduses ega kohtuistungil ei ole hageja selgitanud mida ta soovib nimetatud dokumendiga tõendada; 8) leidis kohus õigesti, et vahialusel on vangistusseaduse kohaselt õigus kasutada posti ja telefoni ning midagi ei seganud M. Iljinal teatada kohtutäiturile oma viibimiskoha muutumisest; 9) apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult. Apellatsioonkaebuse esitamine 12. mai 2011 saadetud e-kirja lisana on tõendamata. Kuna 28. märtsi 2012 ringkonnakohtu määrus selles küsimuses vastust ei anna, on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine põhjendamatu.

Ringkonnakohus maakohtu nimetatud seisukohaga ei nõustu. Ka on maakohtu viidatud seisukoht vastuoluline. TMS § 10 lg 1 sätestab dokumendid täitemenetluses, millised peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama, sh peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama vara arestimise akti ja enampakkumise akti. Teated ja dokumendid, mida ei pea kätte toimetama, kuid mis puudutavad menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil (TMS § 10 lg 4). TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Seega oli kohtutäituril õigus teavitada hagejat enampakkumise kuulutuse sisust ka lihtkirjaga või kullerposti vahendusel, sh dokumendi postkasti panemisega. Maakohus on jätnud aga tähelepanuta TMS § 10 lg 5 sätestatu, mille kohaselt kui selline dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Nimetatust tuleneb saaja õigus tõendada, et ta ei ole dokumenti, mis on talle edastatud, kätte saanud. Maakohus on iseenesest õigesti viidanud TMS §-le 10 lg 2, mille järgi dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse ka täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kuid seda üksnes juhul, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 5, mis annab täitemenetluse osalisele õiguse tõendada, et ta ei ole kohtutäituri poolt talle edastatud dokumenti kätte saanud, on eriregulatsioon võrreldes tsiviilkohtumenetluse dokumentide edastamise regulatsiooniga TsMS §-s 310, mistõttu maakohtu viide nimetatud sättele ei ole asjakohane. Käesoleval juhul on hageja vanglas viibimisega tõendatud, et ta ei ole talle postkasti panekuga edastatud enampakkumise kuulutusi, sh 6. juuli 2010 enampakkumise kuulutust, enne enampakkumise toimumist kätte saanud. Maakohtus üle kuulatud tunnistajate ütlused ei tõenda vastupidist. TMS § 84 lg 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks ei piisa vastavate teadete avaldamisest Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Narvskaja Gazeta ja internetiportaalis varad.ee. Kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.(Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. oktoobri 2006 määrus nr 3-2-2-2-06,