Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. september 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-12-15021
Tsiviilasi
AS MiniCredit hagi Marki Tähemaa vastu 587.35 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 987.03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS MiniCredit, rk 11551909, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn, esindaja Ingrid Nook, [email protected] kostja Marki Tähemaa, ik 47304222742, elukoht XXXX
Kohtuistungi toimumise aeg
4. september 2012
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
AS MiniCredit hagi Marki Tähemaa vastu rahuldada osaliselt. Välja mõista Marki Tähemaalt AS MiniCredit kasuks 578 (viissada seitsekümmend kaheksa) eurot 35 senti. Jätta rahuldamata AS MiniCredit hagi Marki Tähemaa vastu lisanduva viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta Marki Tähemaa kanda. Välja mõista Marki Tähemaalt AS MiniCredit kasuks riigilõivu katteks 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
Hageja sõlmis kostjaga 15.03.2010 laenulepingu 4000 krooni, so 255.65 euro laenamiseks tähtajaga 30 päeva intressiga 60 % aastas, so 790 krooni (50.49 eurot) laenuperioodi aja eest. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust. Kogu laenusumma on käesoleva ajani tagastamata. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust kokku 400 krooni (25.56 euro) eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis, mida hageja on hagi kohtusse esitamise ajaks vähendanud põhivõla, so 255.65 euro suuruseni. Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras, so 1,5 % päevas võlgnetavalt summalt. Kostja tunnistab, et on hagejale võlgu kogu laenusumma, so 255.65 eurot. Kostja oli töötu. Nüüdseks on kostjalt töö, kuid tema pangakontod on rohkete maksekohustuste tõttu arestitud, töötasu on alammääras. Kostja ülalpidamisel on kaks last, kellest üks on saanud täisealiseks, kuid jätkab õppimist. Kohtuistungil nõustus kostja võla, intressi ja meeldetuletuste saatmise tasu maksmisega, kuid ka nende summade tasumiseks hetkel kostjal igasugused võimalused puuduvad. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, paludes asja arutada esindaja kohaolekuta ning hagi terves ulatuses rahuldada. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenu saamisele. Laenu andmine on tõendatud laenulepinguga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka kokkulepitud intressi suuruse ning hagejal tekkinud kulutuste suuruse osas seoses kostja poolt laenu tagastamise kohustuse rikkumisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi VÕS § 397 lg 1 kohaselt. Hageja intressinõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista tagastamata laenusumma, intress ja meeldetuletuste tasu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhivõla ulatuses, jättes rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis lepingus kokku lepitud määras, so arvestusega 1,5 % päevas võlgnetavalt summalt alates hagi kohtusse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et laenulepingu p 9.1. märgitud viivise määr on tüüptingimus, sest tegemist on interneti teel pakutava laenuga, kus lepingutingimuste eelnev läbirääkimine on võimatu. Tegemist on tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 kohaselt, sest see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult ja lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste tasakaalu on teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, sest viivise määr on 547,5 % aastas, mis on ebamõistlikult suur. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 587.35 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja menetluskulu on riigilõiv 63.91 eurot. Kohus rahuldab hagi. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.