Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Mare Merimaa, Ande Tänav, Ulvi Loonurm 05.09.2012, Tallinnas 2-11-29450 OÜ GMP Investeeringud hagi J V vastu kahju hüvitamiseks ja kohustuse täitmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
1595 eurot.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ GMP Investeeringud apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hageja OÜ GMP Investeeringud (registrikood 10197759), lepingulised esindajad adv Valdo Lips ja adv Annika Jaanson Kostja J V (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Triinu Hiob.
Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 22.06.2011 maakohtule hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitamiseks ja tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks. 22.06.2005 sõlmitud lepingus võttis kostja endale kohustuse nõustuda detailplaneeringuga. Seega võttis kostja endale kohustuse mitte teha takistusi hageja kinnistu detailplaneeringu kehtestamisele. 29.04.2011 esitas kostja vastuväited hagejale kuuluva kinnistu detailplaneeringu kohta. Vastuväite esitamisega rikkus kostja poolte sõlmitud lepingut, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju vähemalt 6000 eurot. Hageja kahju seisneb selles, et detailplaneeringu kehtestamise viibimise tõttu viibib korterelamu arenduse läbiviimine. Hageja palus täpse kahju suuruse määrata kindlaks kohtul VÕS § 127 lg 6 alusel. Lisaks kahju hüvitamisele nõudis hageja kostja kohustamist anda nõusolek Tallinnas, Masti 1a asuva kinnistu detailplaneeringule esitatud vastuväite tagasivõtmiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kokkuleppes ei ole kirjas, millise aja jooksul peavad pooled oma kohustusi täitma. Pärast kokkuleppe sõlmimist ei ole kostja kordagi avaldanud soovi kokkuleppest taganeda või seda lõpetada. Selleks puudub ka alus. Võlaõiguses planeerimisõiguse põhimõtteid kohaldada ei saa. Kostja on omalt poolt kasutanud talle kokkuleppega antud õigust ehitada abihoone hageja kinnistu piirile lähemale. Seega on kokkulepe endiselt kehtiv. Hageja ei nõustu kostja väitega, et detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala on suurenenud 20% võrra. Tegelikult on muutunud ainult ehitusaluse pinna suurus, mis on kahanenud 60 m2 võrra. See on kostja jaoks soodsam ega muuda kokkulepet õigustühiseks. Kahjunõude tõendamiseks esitas hageja äriplaani, mis on ettevõtte majandustegevuse alusdokument. Hageja näitas äriplaanis, et Masti 1a kinnistu arendamisest teenitav ärikasum on 652 563 eurot. Kasumi realiseerumine on lükkunud edasi 41 päeva. Hinnates tulukuse tasemeks 10% aastas, on kahjuks ca 178,74 eurot iga viivitatud päeva eest (652 563 x 0,1/365= 178,74 eurot). Planeeringuala suurus erineb mõnevõrra planeeritava krundi suurusest, kuna planeeringuala hõlmab ka krundiga piirnevat kõnniteed ja osa sõiduteest. Kokkuleppele lisatud planeeringul on hoonealune pind 310m2, kuid menetluses oleval planeeringul 278m2 ehk 32m2 võrra väiksem. Muudatused on naabritele soodsad. Planeeringu muutmine ebaolulisel viisil ei muuda kokkulepet tühiseks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Pooltevaheline kokkulepe on kaotanud õigusliku tähenduse, sest tegemist oli mitte võlaõigusliku, vaid planeeringumenetlusliku kokkuleppega. Isegi juhul, kui kokkulepe on kehtiv, on kostja vabanenud selle täitmise kohustusest, sest planeeringu andmed on muutunud. VÕS § 13 lg 1 alusel ei ole võimalik lepingu ühepoolne muutmine. Talllinna Linnavalitsuse 09.03.2011 korralduse nr 335-k kohaselt muudeti Masti 1a detailplaneeringuga planeeritava maa-ala suurust 0,1 hektarilt 0,12 hektarini. Seega muutus planeeringuala suurus 20% võrra. Poolte kokkulepe oli seotud ainult selle sõlmimise ajal kehtinud lahendusega.
PlanS § 16 lg 8 ja § 20 lg 1 alusel võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta. Tegemist on igaühe õigusega, mida on kasutanud ka kostja. Isegi juhul, kui kostja ei oleks vastuväidet detailplaneeringu suhtes esitanud, oli selle kohta esitatud teine vastuväide, mistõttu ei oleks rakendunud PlanS § 23 lg 2 punktis 1 sätestatud erand ning detailplaneeringu üle oleks teostatud järelevalvet üldises korras. 29.04.2011 esitasid vastuväite piirkonna elanikud E P, Ji P, M P, E P, S D, E V, T V ja L N. Tallinna Linnaplaneerimise Amet jättis oma vastuses vastuväited arvestamata. Piirkonna elanikud ei ole oma vastuväidetest loobunud. Hagiavaldusest võib järeldada, et hageja eesmärgiks on maavanema järelevalvemenetluse kõrvaldamine. Maavanema järelevalve detailplaneeringu osas toimus 10.08.2011 kuni 19.09.2011 ning see on käesolevaks ajaks lõppenud. Seega isegi juhul, kui kostja loobuks oma vastuväitest, ei ole võimalik saavutada olukorda, kus maavanema järelevalvet poleks toimunud. Hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. TsüS § 68 lg 5 võimaldab tahteavalduse asendamist kohtulahendiga vaid siis, kui isikul on kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus. Käesoleval juhul kostjal sellist kohustust ei ole. Kahju hüvitamise nõude osas ei ole hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Kuna maavanema järelevalve oleks olnud vajalik ka ilma kostja vastuväiteta, ei ole hagejal väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava teoga. Hageja pidi projekti kavandamisel arvestama ajakuluga, mis seondub üldise järelevalve teostamisega ning hageja ei saanud eeldada, et järelevalve jäetakse erandlikult teostamata. Hageja äririski kostjale üle kanda ei saa. Hageja väide kahju suuruse kohta on absurdne, kuna maavanema järelevalve kestis 1 kuu ja 9 päeva. Detailplaneeringut ennast on menetletud üle kuue aasta. Kahju tekkimine hagejale on täielikult tõendamata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub kinnistu asukohaga Masti 1a, Tallinn; 2) kostjale kuulub Masti 1a kinnistuga piirnev kinnistu Regati pst 6d, Tallinn; 3) 22.06.2005 sõlmisid pooled lihtkirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt nõustus hageja kostjale kuuluva kinnistu ehituskeeluala vähendamisega ning kostja nõustus hageja kinnistu detailplaneeringu algatamisega; 4) 10.05.2008 algatati Masti 1a kinnistu detailplaneering; 5) 17.03.2011 võeti Masti 1a kinnistu detailplaneering vastu, misjärel korraldati selle avalik väljapanek; 6) 29.04.2011 esitas kostja vastuväited Masti 1a kinnistu detailplaneeringu kohta, mille Tallinna Linnaplaneerimise Amet jättis oma 27.05.2011 vastuses arvestamata; 7) 29.04.2011 esitasid vastuväite Masti 1a kinnistu detailplaneeringule E P, J P, Mt P, E P, S D, E V, T V ja L N, millised Tallinna Linnaplaneerimise Amet jättis samuti arvestamata; 8) vastuväidete esitamise tõttu viis maavanem detailplaneeringu osas läbi järelevalve perioodil 10.08.2011 kuni 19.09.2011. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus pooltevahelist lepingut hageja kinnistu detailplaneeringule vastuväite esitamisega 29.04.2011, kas kostja tekitas seeläbi hagejale kahju ning kas hagejal on õigus esitada kostja vastu lisaks kahju hüvitamise nõudele lepingu täitmise nõue.
VÕS § 76 lg-st 1 ja VÕS §-st 100 tulenevalt tuleb kohustuse täitmisel või rikkumisel hinnata, millise lepingulise kohustuse leping selle sõlminud poolele ette nägi. VÕS § 127 lg-st 2 tuleneb, et kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda eeskätt sellest kohustusest, mida leping väidetavalt seda rikkunud poolele ette nägi. Kahju hüvitamise kohustus eksisteerib vaid juhul, kui kahju tekkis sellise riski realiseerumise tulemusena, mille vältimiseks vastav lepinguline kohustus oli võetud või norm kehtestatud. Kohus selgitas hagejale 05.12.2011 määruses, et hagejal tuleb välja tuua, millise riski vältimiseks oli kostja poolt lepinguline kohustus võetud. Hageja on kohtu selgitused jätnud tähelepanuta. Hageja on küll esitanud oma seletuse selle kohta, milles tema arvates pooled kokku leppisid, milles seisnesid kostja kohustused ja milline oli lepingu eesmärk, kuid nende väidete tõendamiseks ei ole mistahes tõendeid esitatud. Poole lepingulise esindaja seletused ei ole hagimenetluses arvestatavad tõenditena. Poolte 22.06.2005 sõlmitud kokkulepe ei näe kostjale ette ühtegi kohustust. Antud kokkuleppes kinnitavad mõlemad pooled üksnes oma nõustumist teatud faktiliste asjaoludega. Kostja on nõustunud, et ta on nõus detailplaneeringu algatamisega vastavalt lepingule lisatud joonisele. Kostja ei ole antud kokkuleppega võtnud endale mistahes kohustust tagada hagejale kogu detailplaneeringu kiire ja probleemideta menetlemine kuni planeeringu kehtestamiseni. Kostja ei ole kokkuleppes võtnud endale kohustust mitte teha hagejale takistusi planeeringu menetlemisel või hoiduda selle menetlemise käigus omapoolsete vastuväidete esitamisest. Kostja on kokkuleppes üksnes selgesõnaliselt nõustunud detailplaneeringu algatamisega lepingule lisatud viisil. Muid kohustusi leping kostjale ette ei näinud. Hageja käsitlus selle kohta, milliseid kohustusi võis kokkuleppe eesmärgist tulenevalt kostja enda kanda võtta, on jäänud spekulatiivseks ja paljasõnaliseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte tahteks oli 22.06.2005 kokkuleppe sõlmimisel võtta enda kanda selliseid kohustusi, milliseid kokkuleppes kirjas ei ole. VÕS § 29 lg 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et see ühine tegelik tahe oli teistsugune, kui 22.06.2005 lepingus kirjas. Seega saab lepingu tõlgendamisel lähtuda ainult lepingu enda tekstist, millest tulenevalt ei saa kokkulepet tõlgendada sellisel viisil, nagu seda on teinud hageja. Kuna kostjale ei näinud leping ette selliseid kohustusi, nagu hageja väidab, on asjakohatud hageja väited selle kohta, et kostja esitas Masti 1a kinnistu detailplaneeringule esimesena vastuväite. Samal põhjusel on asjakohatud hageja väited selle kohta, et 22.06.2005 kokkulepet ei ole kostja tühistanud ega seda üles öelnud või sellest taganenud. Kohus nõustus kostja käsitlusega, et sisulise õigusliku tähenduse seoses Masti 1a kinnistu detailplaneeringuga on 22.06.2005 kokkulepe tänaseks päevaks minetanud. Kokkuleppes on kostja selgesõnaliselt ainult nõustunud detailplaneeringu algatamisega vastavalt lepingule lisatud joonisele. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 22.06.2005 kokkuleppega endale võtnud neid kohustusi, milliste rikkumist hageja kostjale ette heidab, tuleb hageja nõuded kostja vastu jätta rahuldamata. Võlaõigus ei näe ette võimalust kohustada lepingu poolt edaspidi täitma lepingut mõnel konkreetsel võlausaldaja soovitud viisil. Võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid on loetletud VÕS § 101 lõikes 1. Üheks õiguskaitsevahendiks on võlgnikult kohustuse täitmise nõudmine, kuid sellise õiguskaitsevahendi kasutamise eelduseks on eelnev kohustuse rikkumine võlgniku poolt. Seejuures on seaduses silmas peetud just seda sama konkreetset kohustust, mille täitmist võlgnikult nõutakse, mitte mõne muu kohustuse täitmata jätmist varasemal ajal.
Võlaõigusseadus ei näe ette, et juhul, kui võlgnik ei ole veel lepingu rikkumist toime pannud, kuid võib seda võlausaldaja hinnangul tulevikus teha, saab võlausaldaja nõuda, et kohus kohustaks võlgnikku tulevikus käituma mõnel võlausaldajale sobival viisil. Tulevikku suunatud kohustava nõude esitamine on võimalik üksnes deliktiliste nõuete puhul VÕS § 1055 alusel kahju tekitava tegevuse keelamisena. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on kokkulepet tõlgendades kaldunud kõrvale nii kokkuleppe sõnastusest kui ka hinnanud kokkuleppe sisu erinevalt hagejast ja kostjast. Kohtu poolt kokkuleppe punktile 2 antud tõlgenduse kohaselt on hageja ja kostja leppinud kokku ainult selles, et kostja on nõus hagejale kuuluvale kinnistule detailplaneeringu algatamisega. Kostja ei ole kordagi üheski menetlusdokumendis väitnud, et kostja oleks andnud nõusoleku ainult detailplaneeringu algatamisele. Järelikult ei vasta kohtu antud tõlgendus ei kokkuleppe tekstile ega ka poolte tahtele. Menetluse kestel ei ole kordagi tõusnud vaidlust selle üle, et kostja kohustused kokkuleppe kohaselt olid laiemad, kui üksnes detailplaneeringu algatamisega nõustumine. Tulenevalt sellest, et kohus on valesti tõlgendanud kokkuleppe punkti 2, on kohus valesti sisustanud ka kostjale kokkuleppest tulenevaid kohustusi ja leidnud, et kokkulepe on tänaseks päevaks oma õigusliku tähenduse minetanud. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et detailplaneeringut on pärast kostjaga kokkuleppe sõlmimist mõningal määral muudetud. Kostja ei ole kokkulepet üles öelnud ega sellest taganenud. Vähesed ja ebaolulised muudatused detailplaneeringus ei mõjuta kokkuleppe õiguslikku tähendust nagu kohus on oma otsuses valesti leidnud, sest tulenevalt detailplaneeringu ja selle menetluse olemusest pidi kostjale olema kokkuleppe sõlmimisel ettenähtav, et menetluse jooksul võidakse detailplaneeringusse teha mõningaid väiksemaid muudatusi. Kohus oleks otsuse tegemisel pidanud hindama, kas ja kuidas muudatused detailplaneeringus mõjutavad kostja õigusi ning alles seejärel otsustama, kas need muudatused mõjutavad kokkuleppe õiguslikku tähendust või mitte. Antud juhul on maakohus TsMS § 230 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 rikkudes jätnud hageja tõendid detailplaneeringu muudatuste kohta hindamata. Maakohus on otsuses sisuliselt leidnud, et hageja täitmisnõuet kostja vastu ei ole võimalik rahuldada, kuna võlaõigus ei näe ette võimalust kohustada lepingu poolt täitma lepingut mõnel konkreetsel võlausaldaja poolt soovitud viisil. Samuti eeldab täitmisnõude esitamine kostja poolset kokkuleppe rikkumist, mida kostja kohtu hinnangul toime ei ole pannud. Eeltoodud kohtu järeldused on valed ja põhinevad menetlus-ja materiaalõigusnormi rikkumisel. Kostja on kokkuleppest tulenevat kohustust hoiduda detailplaneeringule vastu vaidlemisest juba varasemalt rikkunud, esitades sellele vastuväite. Kuivõrd käesolevas asjas on kostja asunud seisukohale, et kokkulepe ei ole kostja jaoks enam siduv, siis on hagejal nii kostja varasemalt toime pandud rikkumise kui ka kostja käesolevas menetluses võetud seisukohtade pinnalt alust arvata, et kostja talle kokkuleppest tulenevaid kohustusi täita ei kavatse. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt TsMS §-ile 369 õigus esitada kostja vastu nõue ka passiivkohustuse täitmiseks. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Selline nõudeõigus on täiendavalt sätestatud ka VÕS § 108 lg-s 2. VÕS §-st 108 ei tulene piiranguid seoses passiivkohustuse täitmise nõudmisega. Kuna kohus on kokkuleppest tulenevaid kohustusi valesti sisustanud, siis on kohus valesti leidnud, et antud juhul rikkumist toimunud ei ole. Kokkuleppe rikkumise
vältimiseks ongi hageja esitanud kostja vastu täitmisnõude, mille maakohus tõendeid õigesti hinnates oleks pidanud rahuldama. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega jäeti rahuldamata hagi kostja kohustamises täitma 22.06.2005 kokkulepet ning menetluskulude jaotamise osas. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kohtuotsust kahju hüvitamise nõude osas ringkonnakohus ei kontrolli. Vastustaja väidetel on apellant põhjendamatult oma nõuet laiendanud, milles taotleb kostja kohustamist täitma kokkulepet. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus on välja selgitanud hageja nõuded, milleks oli kahju hüvitamise nõue ja kohustuse täitmise nõue. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud maakohtu menetluses esitatust erinevaid nõudeid. Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi olulist rikkumist. Maakohus on täitnud otsuse põhjendamise kohustust TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium, et maakohus on otsuses hageja väidetele vastanud. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et kohustuste täitmise nõude rahuldamiseks puudub alus. Maakohus ei ole pooltevahelist 22.06.2005 lihtkirjalikku kokkulepet ebaõigesti tõlgendanud. Õige on, et 22.06.2005 kokkuleppe kohaselt nõustus kostja Masti 1 a algatatud detailplaneeringuga vastavalt joonisele 2 ning kokkuleppe lahutamatuteks osadeks on joonised 1 ja 2. Vastustaja on põhjendatult juhtinud apellandi tähelepanu, et kokkuleppe lahutamatuks lisaks olev planeeringulahendus muutus osaliselt ning planeerimismenetlus ise kestis aastaid. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole andnud nõusolekut detailplaneeringus muudatuste tegemiseks. Seega kokkuleppe lahutamatuks osaks olevad joonised 1 ja 2 ei ole samad, mis olid esitatud kostjale 22.06.2005. Seega puudub vajadus hinnata detailplaneeringus tehtud muudatusi. Apellandi väidetel on kostja kohustatud hoiduma mistahes vastuväidetest detailplaneeringule. Kolleegium selle väitega ei saa nõustuda. Maakohus on põhjendatult märkinud, et pooltevahelisest kokkuleppest ei tulene, et kostja võttis endale kohustuse hoiduda detailplaneeringule igasuguste vastuväidete esitamisest. Vastustaja seisukoht on õige, et kostjalt ei saa kohtuotsusega võtta õigust vaidlustada avaliku võimu otsustust, milleks on ka detailplaneeringu kehtestamine. PlanS § 16 lg 8 ja § 20 lg 1 alusel võib iga isik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta. Toimiku materjalide kohaselt on eelnimetatud seadusest tulenevat õigust kasutanud peale hageja ka teised isikud, kes on esitanud vastuväite vaidlusalusele detailplaneeringule. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda maakohtu otsust tühistada.
Menetluskulu jaotus
Maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta muutmata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Mare Merimaa
Ande Tänav
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.