Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohtutäituri seisukoht

Kohtutäitur palub jätta JK kaebus kohtutäitur Kairi Kummi 12.06.2009.a otsuse peale läbi vaatamata, rahuldamata ning lõpetada menetlus. Avaldaja kaebuse näol on tegemist kohtutäituri otsuse peale kaebamisega ning vaidlusesemeks saab olla üksnes kohtutäituri 12.06.2009.a otsus täiteasjas nr 048/2005/2508 ning kui võlgnik esitab kohtule muid asjaolusid, mida ta jättis esitamata kohtutäiturile 21.05.2009.a koostatud kaebust esitades, ei saa ega tohi kohus neid arvesse võtta. Avaldaja on oma 21.05.2009.a koostatud kaebuses kohtutäiturile taotlenud üksnes väidetavalt ebaseaduslikult tema arveldusarvelt 11.05.2009.a võetud summa 5143,00 krooni tagastamist. Kohtule esitatud kaebuses avaldaja aga taotleb tema arvelt 11.05.2009.a arestitud summa 5143,18 krooni tagastamist sissenõudjalt. Avaldaja taotlus akti tühistamiseks kui ka tema nõue sissenõudjalt raha tagasi saamiseks on asjassepuutumatud ning kohtutäiturile kaebusega esitamata taotlused ning ei saa olla kaebuse esemeks kohtutäituri 12.06.2009.a otsuse peale kaebuse esitamisel. Taotluse arestimise akti tühistamiseks oleks avaldaja pidanud esitama seaduses ettenähtud 10 päeva jooksul arvates sellest teadasaamisest. Avaldaja on ise kohtutäiturile kinnitanud, et sai arestimise akti kätte 14.05.2009.a ja sellest tulenevalt oli kaebuse esitamise tähtpäev akti tühistamiseks 25.05.2009.a. Kohtutäituri arvates vastab avaldaja kohtule esitatud kaebuse sisu Riigikohtu poolt asjas nr 3-2-1-308 väljendatud seisukohale, mille järgi kohtutäituri poolt juba sissenõudjale edasikantud summade tagastamist saab võlgnik nõuda vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel.

Puudutatud isiku Eesti Vabariigi ( Justiitsministeeriumi kaudu) seisukoht Puudutatud isiku hinnangul tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada. Avaldaja poolt esitatud asjaoludel ei ole tal võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina, milleks on arestimisakti õigustühiseks tunnistamine ning puudutatud isiku täiteasjas nr 048/2005/2508 saadud raha avaldajale kohustamine, väljatoodud eesmärki. Kuna avaldaja vaidlustab kohtutäituri 12.06.2009.a otsuse, siis tuleb lähtuda asja läbivaatamisel eelmärgitud otsusest, samuti selle aluseks olnud kaebusest. Olukord, kus avaldaja toob otsuse vaidlustamisel esile uusi asjaolusid ning esitab kohtutäituri otsusega lahendatud nõudest ( tagastada arvelt võetud summa) erinevaid nõudeid, ei ole lubatud. Avaldaja kaebuse esemeks saab olla üksnes see, et kohus tuvastaks, kas kohtutäitur Kairi Kummi 12.06.2009.a otsus on seaduslik või mitte – kas avaldajale on tagatud tema konto arestimisel tõhusa õiguskaitse võimalus või mitte. Avaldajal puudub õigus nõuda läbi kohtutäituri otsuse vaidlustamise puudutatud isikult raha tagastamist. Raha tagastamist saaks nõuda üksnes tühise arestimisakti alusel puudutatud isiku vastu hagi esitamisega, milles nõutaks alusetult saadud raha tagastamist. Arestimisakti ei ole tühiseks tunnistatud. Avaldajal puudub võimalus nõuda raha tagastamist ka kohtutäiturilt, kuna täitemenetlus on lõpetatud 12.06.2009.a ja raha on üle kantud puudutatud isikule. Avaldaja ei ole arestimisakti tähtaegselt vaidlustanud. Avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebuses kinnitanud, et ta sai vara hoiusel ja arveldusarvel arestimise akti kätte 14.05.2009.a. Nimetatud arestimisakti ta ei vaidlustanud ja kohtutäitur kandis 20.05.2009.a arestitud vara puudutatud isiku arvele. Avaldaja põhjustas ise enda tegevusetusega olukorra, mille üle ta on tagantjärele rahulolematu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kaebusega, kohtutäituri ja puudutatud isiku seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohus nõustub nii kohtutäituri kui puudutatud isikute seisukohtadega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub kaebuse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lõike 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendata kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud kaebuse lahendamiseks seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud avaldusega taotleb avaldaja arestimisakti õigustühiseks tunnistamist ning kohustada puudutatud isikut täiteasjas nr 048/2005/2508 saadud raha avaldajale tagastama. Sisuliselt vaidlustab ta kohtutäituri 12.06.2009.a otsust, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäiturile esitatud kaebuse kohaselt sai avaldaja vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti kätte 14.05.2009.a ja ta nõudis kohtutäiturilt arvelt mahavõetud summa tagastamist. Kohtutäituri 12.06.2009.a otsuse vaidlustamisel ja selle seaduslikkuse hindamisel tuleb kohtul lähtuda avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebuses toodud asjaoludest. Avaldaja on kohtusse avalduse esitamisel ja kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks toonud esile uued asjaolud ja esitanud kohtutäiturile esitatud nõuetest erinevad nõuded, mis ei ole aga lubatud, sest kaebuse esemeks saab olla üksnes see, et kohus tuvastaks, kas kohtutäitur Kairi Kummi 12.06.2009.a otsus on seaduslik või mitte – kas avaldajale on tagatud tema konto arestimisel tõhusa õiguskaitse võimalus või mitte. Avaldajal puudub aga õigus nõuda läbi kohtutäituri otsuse vaidlustamise vara arestimise akti tühistamist ja puudutatud isikult raha tagastamist. Eeltoodust lähtuvalt ei ole avaldajal võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada ja kooskõlas TsMS § 423 lg 2 p 2 tuleb avaldus jätta läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna kaebus jäetakse läbi vaatamata, jätab kohus menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Katrin Saar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.