2-12-20617
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-12-20617
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2012, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
Julianus Inkasso OÜ hagi J. V.l`i vastu 279,95 euro võlgnevuse nõudes. Hagihind 140 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Hageja esindaja:
Silver Eensaar (volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
J. V (IK xxx, elukoht xxxx)
Edasikaebamise kord Hageja, kelle aV.duse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle aV.dust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse aV.ikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja etteV.mistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).
Viru Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi J. V.l`i vastu 279,95 euro võlgnevuse nõudes. HagiaV.duse kohaselt sõlmisid AS Elisa Eesti ja kostja 21.09.2008 mobiilsideteenuste lepingu nr. 1682852, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastaV.t esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. AS Elisa Eesti poolt pakutud teenuseid/kaupu, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 30.09.2010 on kostja võlg AS Elisa Eesti ees 140 eurot. AS Elisa Eesti loovutas Elisa Eesti kostja vastase nõude põhisummas 140 eurot Julianus Inkasso OÜ-le, millele lisanduvad viivised. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 140 eurot ning viivised 139,95 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63.91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja õigusabikulud 159,78 eurot. 28.10.2011 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse aV.duse, mille kohus jättis 07.05.2012 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Hageja on määruse kätte saanud 08.05.2012.
Maakohus saatis kostjale hagiaV.duse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 20. juunil 2012.a. TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (pereliikme kaudu). Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. HagiaV.duses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastaV.t TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiaV.dusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. VastaV.t TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiaV.duses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 279,95 eurot.
VastaV.t TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiaV.duse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 63.91 eurot (tl.44). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse aV.duse esitamiselt riigilõivu 47.93 eurot. Pärnu Maakohtu 07. mai 2012 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse aV.dus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 08. mail 2012. Hageja on antud kohtumääruse kätte saanud 08.05.2012. Hageja esitas hagiaV.duse kohtule 25. mail 2012, seega tähtaegselt. VastaV.t TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse aV.dus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks aV.duse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse aV.duse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui aV.daja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse aV.duse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 25. mail 2012, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-12-20617 kohtuväliste kulude hulka ning hageja esindaja taotlus maksekäsu
kiirmenetluse aV.duse esitamiselt tasutud 47.93 riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. HagiaV.duse kohaselt on hageja tasunud esindajale õigusabi eest 159,78 eurot (tl. 20). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi V.itsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot moodustab maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot, tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot moodustab sissenõutav kulu maksimaalselt 1 600 eurot, jne. Antud määrusest lähtuV.t ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Hagihind käesolevas nõudes moodustab 140 eurot, seega maksimaalne, sissenõudmisele kuuluv lepingulise esindaja tasu summa võiks moodustada 70 eurot. Kohus, võttes arvesse maksekäsu kiirmenetluses osutatud õigusabi, suurendab õigusabikulusid 95,87 euroni. Ülaltoodust lähtuV.t leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad 207,71 eurot, sh riigilõiv summas 111,84 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 95,87 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 111,84 eurot ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, kokku 207,71 eurot. Menetluskulude summas 63,91 EUR kostjalt väljamõistmise osas jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuV.t TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
VastaV.t TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.