Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-39250
Tsiviilasi
Alari Akermanni hagi OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela vastu nõude tunnustamiseks OÜ MKT Holding (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. juuni 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alari Akermanni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Alari
Vastustaja (kostja) – OÜ MKT Holding (RK: 10859580) pankrotihaldur Sirje Tael
esindajad
Akermann (pankrotis)
Rahuldada määruskaebus. Tühistada Viru Maakohtu 19. juuni 2012 määrus.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
27.10.2011 esitas pankrotihaldur S. Tael kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni kriminaalasjas nr 10740000146 lahendi tegemiseni hageja ametilepingu võltsimise osas. Taotluse kohaselt tuleneb hageja nõue MKT Holding OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud ametilepingust (hageja oli MKT Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liige 29.01.2009 kuni 28.05.2010). Kriminaalasi on algatatud dokumendi võltsimist puudutava sätte alusel. Kriminaalasjas selguvatest asjaoludest sõltub tsiviilasja lahend. Kriminaalmenetluses võivad selguda olulised asjaolud seoses nõude tunnustamisega ehk et vaidlusalust nõuet ei eksisteeri ja halduri vastuväide oli põhjendatud. Kui menetluse tulemusena selgub, et dokument oli võltsitud, siis hagejal MKT Holding OÜ (pankrotis) vastu nõuet ei ole. Hageja menetluse peatamisega ei nõustunud. Viru Maakohus jättis menetluse peatamise taotluse 05.12.2011 määrusega rahuldamata. 04.06.2012 esitas maakohus pankrotihaldurile päringu, milles teatas, et kriminaalasja nr 11240103867 raames menetletakse ka kriminaalasja nr 10740000146. Kuna tegemist on mahuka kriminaalasjaga, ei oska prokurör öelda, millal saabub kriminaalasi kohtumenetlusse. Kohus palus pankrotihalduril anda seisukoht tsiviilasja menetluse edasise käigu kohta. Pankrotihaldur S. Tael esitas 11.06.2012 kohtule uue taotluse menetluse peatamiseks, paludes peatada tsiviilasja menetlus kuni kriminaalasjas nr 10740000146 lahendi tegemiseni hageja ametilepingu võltsimise osas. Taotluse kohaselt sõltub kriminaalasjas selguvatest asjaoludest tsiviilasjas tehtav lahend. Kriminaalasjas on kontrollimisel, kas vaidlusalune leping on sõlmitud ajal, mil hageja väidab, ehk kriminaalasjast võivad selguda asjaolud, et hageja nõude alusdokument on võltsitud ja halduri vastuväide oli põhjendatud. Kontrollitavaks koosseisuks on KarS § 344 – dokumendi võltsimine. Võlgniku dokumendid anti uurimisasutusele üle 08.05.2012. Dokumentidest tulid välja erinevate isikute seletused hageja juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja maksete ajatamise kokkuleppe kohta. Oodates ära kriminaalasjas tehtava lahendi, langeb tsiviilasjas ära vajadus ametilepingu õigsust kontrollida, mis tähendab, et tsiviilasja peatamine on menetluse otstarbekusest tulenevalt igati põhjendatud.
edastas taotluse 13.06.2012 hagejale, kusjuures vastamistähtaega ei määratud ja vastust ei nõutud. Taotlus edastati ilma lisadeta. Hageja kinnitas taotluse kättesaamist 14.06.2012 ning soovis esitada seisukoha 15 päeva jooksul. Üllatuslikult tegi kohus juba nelja päeva pärast määruse, millega peatas menetluse. Kohtu käitumine, kus menetlusosalisel ei võimaldata mõistliku aja jooksul avaldada oma seisukohta vastaspoole taotluse osas, on ilmselge menetlusõiguse rikkumine, mis on toonud kaasa ebaõige kohtumääruse; 2) on kohus rahuldanud tõendamata ja paljasõnalise taotluse. Ühegi tsiviilasja toimikus oleva tõendiga ei leia kinnitust pankrotihalduri väide, et kriminaalasi nr 10740000146 toimuks seoses hageja ja MKT Holding OÜ (pankrotis) vahel 02.02.2009 sõlmitud juhatuse liikme ametilepinguga. Kriminaalasja on alustatud võltsimise tunnustel, kuid millise dokumendi osas seda läbi viiakse, puudub teave ja tõendid, ning seega puuduvad tõendatud seosed, et kriminaalasi saaks mõjutada tsiviilasja menetlust; 3) on maakohus oma varasemas, 05.12.2011 määruses märkinud, et kriminaalasja praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust arvata, et tsiviilasja tulemus oleneb kriminaalasjas tehtavast lahendist. Käesoleval ajal ei ole teada, kas kriminaalasi üldse kohtusse jõuab. Seetõttu ei ole kohtul ka alust arvata, et KarS § 344 lg 1 tunnustel alustatud kriminaalasi mõjutab lahendamisel olevat hagi. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada. Kohus käesoleval ajal selles veendunud ei ole. Ühtegi uut asjaolu või tõendit, mis 05.12.2011 määrusega võrreldes saaks muuta kohtu seisukohti, ei eksisteeri, mistõttu on üllatav, et kohus samadele dokumentidele tuginedes tegi varasemast lahendist täiesti erineva lahendi; 4) isegi kui kriminaalasi toimuks tsiviilasjas tõendina esitatud ametilepingu võltsimise osas, ei anna nimetatud asjaolu veel iseenesest alust tsiviilasja peatamiseks. TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus menetluse peatada, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Riigikohus on 04.04.2007 lahendis selgitanud, et TsMS § 356 lg 1 järgi ei ole menetlemise peatamise aluseks see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada asjaolusid, mis võiksid omada tähtsust ka menetletava asja lahendamiseks. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused, sh kohtuotsuse põhjendustes tuvastatuks loetud asjaolud, ei ole viidatud sätte järgi tuvastatud samade poolte vahel hilisemat vaidlust lahendava kohtu jaoks. Lahendis nr 3-2-1-62-11 on Riigikohus sedastanud, et menetluse peatamine teise menetluse tõttu TsMS § 356 alusel on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada. Pankrotihaldur on taotluses märkinud, et menetluse peatamise aluseks on kriminaalasjas võib-olla tuvastatav asjaolu (väidetav lepingu võltsimine). Tulenevalt Riigikohtu juhistest TsMS § 356 kohaldamiseks ei ole menetluse peatamise aluseks asjaolu, et teises menetluses võidakse midagi tuvastada. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu on võimalik ja vajalik siis, kui on piisav kindlus selles, et teises menetluses leiab tuvastamist mingi asjaolu, mis käesolevat menetlust mõjutaks. Antud juhul ei ole selliseid selgeid viiteid esitatud.
Vastuväidete kohaselt: 1) on kriminaalasjas nr 10740000146 kontrollimisel, kas leping, mille alusel on hageja nõude esitanud, on sõlmitud ajal, mil hageja väidab, ehk kriminaalasjast võivad selguda asjaolud, et vaidlusaluse nõude alusdokument on võltsitud ja pankrotihalduri vastuväide oli põhjendatud. Kontrollitavaks koosseisuks on KarS § 344 – dokumendi võltsimine. Kuna kriminaalasjas kontrollitakse vaidlusaluse nõude aluseks oleva dokumendi õiguspärasust, langeb tsiviilasjas ära vajadus ametilepingu õigsust kontrollida, mis tähendab, et menetluse otstarbekusest tulenevalt on tsiviilasja peatamine igati põhjendatud. Tsiviilasjas tehtav kohtulahend sõltub otseselt õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamisest, mis on kriminaalasja esemeks, kuna juhul, kui kriminaalasjas tuvastatakse, et nõude aluseks olev leping on võltsitud, ei ole hagejal OÜ MKT Holding (pankrotis) vastu nõuet ning hagi jäetakse rahuldamata; 2) on pankrotihaldur põhistanud oma väidet, et kriminaalasjas tuvastatakse, kas hageja ametileping on võltsitud või mitte, Viru Ringkonnaprokuratuuri vastusega halduri järelpärimisele ja võlgniku dokumentidega, mis anti uurimisasutusele üle 08.05.2012, ning millest tulid välja erinevate isikute seletused hageja juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja maksete ajatamise kokkuleppe kohta. Selgitusi on andnud nõukogu liige M.V. , endine juhatuse liige T.T. ja kontori administraator-personalispetsialist L.K. ; 3) vaatamata asjaolule, et kriminaalasja puhul on tegemist mahuka menetlusega, on kriminaalasjas selguvad asjaolud niivõrd olulised, et tsiviilasja menetluse peatamine on põhjendatud. Samas on Viru Ringkonnaprokuratuur oma vastuses halduri järelpärimisele rõhutanud, et kasutusele võetakse meetmed menetluse kiirendamiseks.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.