Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK JA PÕHJENDUSED

KÜ Metsapargi 14 esitas Viru Maakohtule hagi G. L. ja A. L.`i vastu 584,20 euro võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus võttis 16.04.2012 määrusega hageja hagi kostjate vastu menetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda kostjate ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid on kostjale G. L.`le kätte toimetatud 24.04.2012.a. TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (abikaasa kaudu), kostjale A. L.`ile on hagimaterjalid kätte toimetatud 24.04.2012 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostjad esitasid 11.05.2012 kohtule vastuse, milles tunnistasid hagi osaliselt – põhinõude ulatuses. Kostjad ei tunnistanud viivise nõuet, kuna nende arvamuse kohaselt puudub alus viivise nõudmiseks. Samuti ei ole neilt nõutud võlgnevuse tasumist kohtuväliselt. Kostjad märkisid, et on nõus tasuma võlgnevuse 4 kuu jooksul, tasudes samaaegselt ka jooksvad arved. Kostjad palusid jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja G. L. märkis, et hagi kohtuistungil läbivaatamise korral soovib ta kohtuistungist osa võtta. Enda suulist ärakuulamist ei ole kostjad taotlenud (tl. 21-24).

Hageja esindaja esitas 30.05.2012 kohtule seisukoha kostjate vastusele. Hageja esindaja ei nõustunud kostjate väidetega. Viivise nõue tuleneb korteriühistu Põhikirja p. 3.2.11. Kostjad on hageja sõnul Põhikirjaga tutvunud. Põhikirjaga veelkordset tutvumist saavad kostjad nõuda korteriühistu juhatuselt. Korteriühistu esindajad on pöördunud korduvalt kostjate poole nõudega kustutada võlgnevus, nendega on sõlmitud nii maksegraafikuid kui ka kokkuleppeid võlgnevuse kustutamiseks. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud ka pärast hagi esitamist, sellest lähtuvalt palub hageja esindaja rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ulatuses. (tl. 27-28). 06.06.2012 esitas hageja esindaja kohtule vastavalt kohtu 30.05.2012 nõudekirjale KÜ Metsapargi 14 Põhikirja. KÜ Metsapargi 14 Põhikirja p. 3.2.11 kohaselt, ühistu liige on kohustatud käesolevas põhikirjas toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumisest võib ühistu liikme vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. Kostjate poolt kohtule esitatud vastusest ei nähtu, et kostjad oleksid esitanud hagejale avalduse vabastada neid viivise maksmisest. Kohus leiab, et hageja nõue kogusummas 584,20 EUR on põhjendatud.

MENETLUSKULUD

Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 102,25 eurot (tl. 9). Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 102,25 EUR.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.