2-12-19291
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. august 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-19291
Tsiviilasi
NN hagi L N ja A V’i vastu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 21 656.30 euro hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
21 656.30 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja NN (sünd XXX.a, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad Aleksei Gretšiškin ja Julia Vaganova (Osaühing Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid, Rävala pst 6-202, 10143 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja I L N (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja II A V (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
jõustunud
kohtuotsus
tuleb
esitada
koos
avaldusega
Rahandusministeeriumile, et nõuda riigilt oma tagatud nõude rahuldamist konfiskeerimisnõude täitmisest laekunud vara arvel. Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-12-19291 avalikult teatavakstegemisest (06.08.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
2-12-19291 jätta tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Lisaks märgib kostja I, et SS ei suhelnud oma õega ja need suhted katkesid perekondlikel põhjustel. Kostja I leiab, et kahju pole tekitatud. SS on korteri müügist raha kätte saanud, mida ta on oma allkirjaga kinnitanud. Kriminaalasjas viidi läbi ekspertiis ning eksperdiarvamuses ei ole tuvastatud, et allkiri ei ole kirjutatud SS’i poolt. Samuti tuleb kostja I vastuse kohaselt arvestada, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus pole lõplik, kuna see on edasi kaevatud kostja I poolt Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kostja II vastuväited
2-12-19291 Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses on tuvastatud enamik kostjate tegudest, mida hageja on hagis loetlenud: kostja I pakkus SS’ile abi XXXTallinnas asuva korteri müügi korraldamisel. Kostjale I oli vormistatud SS’i arveldusarve kasutamisõigus. Pärast korteri müügi rahade laekumist 07.03.2007 kutsus kostja I SS’i endaga kaasa müüki tähistama. SS istus kostja II poolt juhitavasse sõidukisse ja jõi kostja I poolt pakutud vedelikku, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse. Seejärel ületasid kostjad koos SS’iga riigipiiri ja kostjad jätsid SS’i Riia linna. SS leiti Riia linna raudteejaamast teadvusetult 08.03.2007 ning ta toimetati haiglasse, kus tal tuvastati mürgitus alkoholi surrogaatide läbi ja tal tekkis elule ohtlik neerukahjustus. Pärast SS’i haiglast lahkumist 22.03.2007 selgus, et kostja I oli SS’i kontolt välja võtnud peaaegu kogu korteri müügist laekunud summa (tl 30). Eeltoodud faktilised asjaolud loeb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tõendatuks. Asjaolu, et kostja I võib olla nimetatud kohtulahendi suhtes esitanud kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ei oma asjas tähtsust, kuna Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole siseriikliku kohtuorgani apellatsiooniinstants ega saa tühistada ega muuta siseriikliku kohtuotsust.
2-12-19291 allkiri on suhteliselt lühike, väheinformatiivne ja kergesti jäljendatav ning tuvastati nii kokkulangevusi kui ka lahkuminekuid (tl 29). Seega pole tõendatud kostja I väide, et SS on saanud temalt arvelduskontolt võetud raha kätte ja kahju pole tekkinud.
2-12-19291 enne vara võõrandamist, hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on õigus nõuda konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa riigieelarvest tagasi pärast sellest summast vara dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, üleandmis-, uurimis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist. Korra § 15 lg 1 kohaselt paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud summa tagastab Rahandusministeerium seaduslikule valdajale kirjaliku avalduse alusel, kus on märgitud tema arvelduskonto andmed. Avaldusele tuleb lisada kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi tõestatud ärakiri.
2-12-19291
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.