NN hagi L N ja A V’i vastu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 21 656.30 euro hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
21 656.30 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja NN (sünd XXX.a, elukoht XXX)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad Aleksei Gretšiškin ja Julia Vaganova (Osaühing Juristibüroo Aleksandr Aronov ja partnerid, Rävala pst 6-202, 10143 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja I L N (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Kostja II A V (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista L N’lt ja A V’ilt NN kasuks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks solidaarselt 21 634.09 eurot.
Rahandusministeeriumile, et nõuda riigilt oma tagatud nõude rahuldamist konfiskeerimisnõude täitmisest laekunud vara arvel. Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-12-19291 avalikult teatavakstegemisest (06.08.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.NN (hageja) esitas hagi L N (kostja I) ja A V’i (kostja II, koos nimetatud kostjad) vastu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 21 656.30 eurot hüvitamiseks. 12.01.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5502 mõisteti kostjad süüdi ja määrati vanglakaristus. 14.06.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti otsus muutmata ja see on jõustunud 18.08.2010. Kohtuotsusega tuvastatud asjaolude kohaselt pakkus kostja I SS’ile abi XXXTallinnas asuva korteri müügi korraldamisel. Kostjale I oli vormistatud SS’ile kuuluva arveldusarve kasutamisõigus. Pärast korterimüügi rahade laekumist 07.03.2007 kutsus kostja I SS’i endaga kaasa müüki tähistama. SS istus kostja II poolt juhitavasse sõidukisse ja jõi kostja I poolt pakutud vedelikku, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse. Seejärel ületasid kostjad koos SS’iga riigipiiri ja kostjad jätsid SS’i Riia linna. SS leiti Riia linna raudteejaamast teadvusetult 08.03.2007 ning ta toimetati haiglasse, kus tal tuvastati mürgistus alkoholi surrogaatide läbi ja tal tekkis elule ohtlik neerukahjustus. Kostja I oli SS’i kontolt välja võtnud peaaegu kogu korteri müügist laekunud summa. Eeltoodust asjaoludel on kriminaalasjas tuvastatud, et kostja I soov oli omastada SS’i korteri müügist saadud raha. SS’ile tekitasid kostjad kuriteoga varalise kahju summas 43 312.60 eurot. Kriminaalasjas oli esitatud ka tsiviilhagi 43 312.60 euro saamiseks. SS suri kriminaalmenetluse ajal ning kuna puudusid andmed tema pärijate kohta, siis jäeti tema tsiviilhagi läbivaatamata. Hageja on SS’i õde ja üks kahest tema pärijatest vastavalt 13.07.2010 väljastatud pärimistunnistusele. Hageja omab õigust 1⁄2 SS’i varast ja seega nõuab kostjatelt varalist kahju summas 21 656.30 eurot. Hageja on ette võtnud toiminguid kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagide rahuldamiseks ja konfiskeerimise asendamiseks jäeti korteriomandid arestituks. Hageja pöördus Riigiprokuratuuri ja Rahandusministeeriumi poole avaldusega karistusseadustiku (KarS) § 85 lg 2 tulenevalt pandiõiguse realiseerimiseks kriminaalmenetluses. Tegemist ei ole korduva kahjuhüvitise nõudega, sest SS’i hagi jäeti kriminaalasjamenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Selleks, et hageja saaks kahjuhüvitise konfiskeeritud vara arvelt on vaja Rahandusministeeriumile esitada ärakiri kohtulahendist, millega on haginõue rahuldatud. Kostja I vastuväited
2.Kostja I leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuna hagis nimetatud summa mõistetakse välja riigi kasuks ja selles osas on täitemenetlus (täiteasi nr 022/2010/10604). Kostja I vaidleb hagile vastu seetõttu, et on ebaõige nõuda välja ühte ja sama summat kaks korda erinevate isikute poolt. Kostja I leiab, et hageja ei ole hagi esitanud õigel ajal ja kohus on otsustanud
2-12-19291 jätta tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Lisaks märgib kostja I, et SS ei suhelnud oma õega ja need suhted katkesid perekondlikel põhjustel. Kostja I leiab, et kahju pole tekitatud. SS on korteri müügist raha kätte saanud, mida ta on oma allkirjaga kinnitanud. Kriminaalasjas viidi läbi ekspertiis ning eksperdiarvamuses ei ole tuvastatud, et allkiri ei ole kirjutatud SS’i poolt. Samuti tuleb kostja I vastuse kohaselt arvestada, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus pole lõplik, kuna see on edasi kaevatud kostja I poolt Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kostja II vastuväited
3.Kostja I leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuna hagis nimetatud summa mõistetakse välja riigi kasuks ja selles osas on täitemenetlus (täiteasi nr 022/2010/10602). Kostja II vaidleb hagile vastu seetõttu, et on ebaõige nõuda välja ühte ja sama summat kaks korda erinevate isikute poolt. Lisaks puuduvad tõendid et kostja II SS’iga seotud episoodis varalist kasu sai. Seega ei ole kostja II kahju tekitanud. Kuna hageja ei esitanud hagi kohtule õigel ajal, siis maakohus on jätnud SS’i hagi läbivaatamata. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt välja mõista SS’ile kuriteoga tekitatud varaline kahju. Seega on tegemist kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise nõudega. Hageja on SS’i pärija, mida kinnitab 13.07.2010 välja antud pärimistunnistus (tl 41). Kostjate väide, et hageja ei esitanud hagi õigel ajal, on alusetu. Pärimistunnistus on hageja suhtes välja antud 13.07.2010. Tulenevalt TsMS § 353 lg 1 teisest lauset ei ole pärija kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Sama sätte esimene lause sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Kriminaalasjas jäeti SS’i hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ja põhjusel, et SS suri ning tema pärijad ei olnud teada (tl 37). Tsiviilhagi läbivaatamata jätmise tagajärjed on sätestatud TsMS § 426 lg 1, mille kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
5.Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt saab kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud otsust kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05 p 30, 3-2-1-91-11 p 10). Samas ei muuda see üldist tõendamiskoormist poolte vahel. Seda, kas kriminaalmenetluses tuvastatud kostja tegu toob kaasa kostja kahju hüvitamise kohustuse, tuleb hinnata tsiviilkohtumenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p 30 ja 35). 12.01.2010 otsusega tunnistati kostjad süüdi selles, et pakkusid abi SS’ile korteri müügi korraldamisel ja lõid ebaõige ettekujutuse müügi asjaolude kohta (tl 36). Kostjad korraldasid korteri müügi eesmärgiga saada müügist saadav raha endale. Kostja I vormistas pangas enda nimele SS’i arveldusarve kasutamise õiguse ja pärast korteri müüki võttis kostja I SS’i kontolt välja 677 695 krooni. Kostja II osutas kostjale I kaasabi, ilma milliseta kuriteo toimepanemine ei oleks võimalik olnud (tl 36). Nimetatud otsus on jõustunud 18.08.2010 (tl 30).
2-12-19291 Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses on tuvastatud enamik kostjate tegudest, mida hageja on hagis loetlenud: kostja I pakkus SS’ile abi XXXTallinnas asuva korteri müügi korraldamisel. Kostjale I oli vormistatud SS’i arveldusarve kasutamisõigus. Pärast korteri müügi rahade laekumist 07.03.2007 kutsus kostja I SS’i endaga kaasa müüki tähistama. SS istus kostja II poolt juhitavasse sõidukisse ja jõi kostja I poolt pakutud vedelikku, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse. Seejärel ületasid kostjad koos SS’iga riigipiiri ja kostjad jätsid SS’i Riia linna. SS leiti Riia linna raudteejaamast teadvusetult 08.03.2007 ning ta toimetati haiglasse, kus tal tuvastati mürgitus alkoholi surrogaatide läbi ja tal tekkis elule ohtlik neerukahjustus. Pärast SS’i haiglast lahkumist 22.03.2007 selgus, et kostja I oli SS’i kontolt välja võtnud peaaegu kogu korteri müügist laekunud summa (tl 30). Eeltoodud faktilised asjaolud loeb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tõendatuks. Asjaolu, et kostja I võib olla nimetatud kohtulahendi suhtes esitanud kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse, ei oma asjas tähtsust, kuna Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole siseriikliku kohtuorgani apellatsiooniinstants ega saa tühistada ega muuta siseriikliku kohtuotsust.
6.Kohtul tuleb esmalt nõue kvalifitseerida. Tegemist saab olla kahju õigusvastase tekitamisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras.
7.Lähtudes ülaltoodust, peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt objektiivse teokoosseisuga – teisele isikule kahju tekitamine – seonduvat. Selleks on vaja analüüsida eeskätt seda, kas kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Nimetatud põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kostjatele etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal. Kuna käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostjate tegevuse ning hageja omandi või sellega sarnase õiguse rikkumise vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Rahaülekannete tegemine kannatanu arvelduskontolt teise isiku kontole, kui selleks puudub kannatanu nõusolek, kahjustab vaieldamatult kannatanu varalisi õigusi, kuna selle tulemusena väheneb kannatanu kontol olev vara. Panga arvelduskontol oleva raha näol on tegemist arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-83-07).
8.Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt laekus 12.03.2007 SS’i arvelduskontole AU’ilt 685 000 krooni. Samal päeval võttis kostja I välja kannatanu arvelduskontolt sularahas 150 000 krooni ja tegi ülekande enda arvelduskontole summas 300 000 krooni. Järgmisel päeval võttis kostja I välja 100 000 krooni ja tegi ülekande enda arvelduskontole summas 100 000 krooni. Järgmisel päeval 14.03.2007 võttis kostja I välja 27 000 krooni. Asjaolu, et sularaha võttis kannatanu arvelduskontolt välja kostja I, on tuvastatud turvakaamera salvestustega ning ülekannete tegemised kostja I arvelduskonto väljavõttega (tl 28-29). Kostja I ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud, kuid leiab, et kahju pole tekkinud, kuna SS on kinnitanud sularaha kättesaamist (tl 103). Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisiga ei olnud võimalik tuvastada, kas dokumendil olev allkiri on kirjutatud SS’i poolt, sest vaidlustatud
2-12-19291 allkiri on suhteliselt lühike, väheinformatiivne ja kergesti jäljendatav ning tuvastati nii kokkulangevusi kui ka lahkuminekuid (tl 29). Seega pole tõendatud kostja I väide, et SS on saanud temalt arvelduskontolt võetud raha kätte ja kahju pole tekkinud.
9.Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja I tegevus on põhjuslikus seoses SS’ile tekitatud varalise kahjuga. Kostja I võttis SS’i nõusolekuta tema arvelduskontolt välja või kandis enda arvelduskontole üle perioodil 12.03.2007 – 14.03.2007 rahalisi vahendeid kokku summas 677 000 krooni. Tegemist on õigusvastase kahju tekitamisega ning kohus pole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
10.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata kostja II tegevust ning selle põhjuslikku seost tekitatud varalise kahjuga. Selleks tuleb tuvastada, kas kostja II pani kahju põhjustanud õigusvastase teo toime tahtlikult ja kooskõlastatult kostjaga I, s.o oli kahju põhjustanud õigusvastase teo kaasaaitajaks. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kohtu hinnangul saab seda kostja II puhul jaatada. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli kostjate eesmärk saada kannatanult korteri müügist saadud raha endale. Selleks kostja II aitas kostjat I, et luua olukord (viia kannatanu eemale), mis võimaldaks kostjal I sekkumata kannatanu arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid käsutada. Kohus pole tuvastanud, et kostja II ei olnud süüdi ning et ta oleks kahju ühises põhjustamises osalenud hooletusest. Kostja II tegevus oli kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt kahju üheks vajalikuks põhjuseks – ta tegutses koos kostjaga I ja osutas sellist kaasabi (oli autojuhiks ajal, mil kostja I tähelepanu oli suunatud kannatanule) ilma milliseta kuriteo toimepanemine ei oleks võimalik olnud. Kuna mõlemad kostjad vastutavad tekitatud kahju eest, siis on nende vastutus tulenevalt VÕS § 137 lg 1 solidaarne. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
11.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on tuvastatud, et kannatanu arvelduskontolt on välja võetud 677 000 krooni. Hageja pole tõendanud, et kostjate tegevuse tõttu vähenes kannatanu vara 677 695 krooni võrra. Seega on hageja nõue tõendatud ja õiguslikult põhjendatud 338 500 krooni ulatuses, s.o 21 634.09 eurot. Kohus on selgitanud hagejale kohustust nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada (tl 95).
12.Kostjatel on konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud solidaarselt SS’i suhtes toimepandud süüteoga saadud vara summas 677 695 krooni ning tsiviilhagide rahuldamiseks ja konfiskeerimise asendamiseks on arestitud korteriomandid jäetud arestituks kuni otsuse täitmiseni tsiviilhagide ja konfiskeerimise asendamise osas.
13.Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi, et esitada see koos avaldusega Rahandusministeeriumile, et saada konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud raha vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.08.2004 määrusele, millega on kehtestatud „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ (edaspidi kord). Nimetatud korra § 14 lg 1 kohaselt sellise konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud
2-12-19291 enne vara võõrandamist, hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on õigus nõuda konfiskeeritud vara või kiiresti riknevate asitõendite võõrandamisest saadud summa riigieelarvest tagasi pärast sellest summast vara dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, üleandmis-, uurimis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist. Korra § 15 lg 1 kohaselt paragrahvi 14 lõikes 1 nimetatud summa tagastab Rahandusministeerium seaduslikule valdajale kirjaliku avalduse alusel, kus on märgitud tema arvelduskonto andmed. Avaldusele tuleb lisada kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi tõestatud ärakiri.
14.Kuna kriminaalasjas jäeti tsiviilhagi läbivaatamata, siis on kannatanul vajalik kahju osas kohtulahendit, et esitada see Rahandusministeeriumile nõutava summa saamiseks. Konfiskeeritud vara nõuab riik vaatamata kolmanda isiku pandiõiguse tekkimisele konfiskeerimisotsustuse adressaadilt sisse tavapärases korras (KrMS § 4211). Sõltumata sellest, kas pandi realiseerimistähtaeg on saabunud või mitte, täidetakse konfiskeerimisnõue alati üksnes riigile. Selle tõttu on kostjate suhtes alustatud täitemenetlused nr 022/2010/10604 ja 022/2010/10602 konfiskeerimisnõude osas. Pärast pandi realiseeritavaks muutumist võib aga kolmandast isikust pandipidaja nõuda riigilt oma tagatud nõude rahuldamist konfiskeerimisnõude täitmisest laekunud vara arvel. Juhul, kui see vara pole säilinud, tekib kolmandal isikul KarS § 85 lg 2 teise lause alusel õigus nõuda riigilt hüvitist. Seda ka juhul, kui riik ei olnud konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal kolmanda isiku nõudest ja tema seadusjärgsest pandiõigusest teadlik (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-97-10 p 42). Seega on ebaõige kostjate seisukoht, et ühte ja sama kahju nõutakse nendelt välja kaks korda – hageja ja riigi poolt. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 esimeses ja teises lauses sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulub käesoleval juhul rahuldamisele 99.89 % ulatuses, mistõttu kohtu hinnangul tuleb menetluskulude hüvitamisel lähtuda TsMS § 162 lg 1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
2-12-19291
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.