Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja GK kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

221023778606

Swedbank

AS-is

või

arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-46700, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-11-46700

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebuses märgitu kohaselt alustas kohtutäitur Swedbank AS-i (edasipidi sissenõudja) avalduse alusel 01.08.2011.a täitemenetlust täiteasjades nr 007/2011/82638, nr 007/2011/82639, nr 007/2011/82655 ja nr 007/2011/82656. Täitmisteade nimetatud täiteasjades toimetati avaldajale allkirja vastu kätte 04.08.2011.a. Täiteasjades on menetlusosalisteks ka kolm avaldaja last (edaspidi koos avaldajaga nimetatud ka võlgnikud), kellest kaks (puudutatud isikud MKja MK) on alaealised. Kolmandat last TK(puudutatud isik III) esindab avaldaja täitemenetluses volituse alusel (volikirja koopia on avaldaja edastanud täitmisteate kättetoimetamisel). 08.08.2011 edastas avaldaja kohtutäiturile kirja, milles palus võimalust kokkuleppe sõlmimise osas ning teavitas muuhulgas oma pöördumisest sissenõudja poole, sooviga olukorrale lahenduse leidmiseks ning käitumisjuhiste saamiseks. Oma 15.08.2012.a vastuses teatas kohtutäitur, et kokkuleppe sõlmimine on võimatu ning et tema ülesandeks on kinnisasja müük, samuti teatas täitur avaldajale orienteeruva arestimise aja. Avaldaja pöördus selgituste saamiseks sissenõudja poole ning 19.08.2011.a edastas sissenõudja avaldajale võimaliku kokkuleppelise lahendi tingimused. 19.08.2011.a koostati kohtutäituri poolt arestimisakt Tallinnas, XXX asuva kinnisasja (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX) suhtes. Arestimisakt toimetati avaldajale kätte e-posti teel (aadressil XXX) 19.08.2011.a. Sama e-kirjaga edastati avaldajale enampakkumisteade. 29.08.2011.a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri arestimisotsuse kohta täiteasjades nr 007/2011/82638, nr 007/2011/82639, nr 007/2011/82655 ja nr 007/2011/82656. Esitatud kaebuses leidis avaldaja, et talle ei ole tutvustatud tema õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Lisaks veel, et kinnisasja arestimise aeg oli kohtutäituri poolt täpselt määratlemata; kohtutäituri poolt kinnisasjale sisenemine oli seadusvastane; arestimistoimingu ajal ei tutvustanud kohtutäitur õigusi ja kohustusi täitemenetluses; arestimistoimingu viis kohtutäitur läbi ebamõistlikult lühikese aja jooksul. Kohtutäitur 19.09.2011.a otsusega võlgniku kaebust ei rahuldanud. Kohtule esitatud kaebuses märgib avaldaja, et kohtutäituril puudusid volitused arestimistoimingute läbiviimiseks kinnisasjal asuvasse majja sisenemiseks ning seega oli kohtutäituri sisenemine avaldaja ja tema laste koju seadusvastane. Kohtutäitur keeldus kohalviibinud asjasse mittepuutunud isikule, MM’le, selgitusi andmast. Avaldaja on arvamusel, et tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 8 on kohtutäituril kohustus selgitada menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi. Lisaks leiab avaldaja, et seadusest tulenevalt on kohtutäituril õigus oma toiminguid edasi lükata, täitemenetlust peatada ja lõpetada.

Kohtutäitur leiab kohtule esitatud vastuses, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, mille kohaselt ei ole võlgnikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Kohtutäitur leiab samuti, et avaldaja on kohtule esitanud täiesti uusi asjaolusid ja väljunud seega kohtutäiturile esitatud kaebuse raamidest. Täitur märgib lisaks, et kuna kõik võlgniku taotlused on enne kohtusse pöördumist raguldatud ning

täitemenetluse lõpetamise otsuseid ei vaidlustatud, siis on võlgnik kohtu poole pöördunud pahatahtlikult ja põhjendamatult juba lõpetatud täitemenetluses.

Puudutatud isik Swedbank AS leiab 09.12.2011.a esitatud vastuses, et kohtutäitur on tegutsenud oma ametiülesannete täitmisel seaduslikult. Täitemenetlused on viidud läbi vastavalt sissenõudja avaldusele. 20.09.2011.a esitas sissenõudja täitemenetlusest loobumise avalduse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Vastavalt TMS § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 7. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldajad on kohtule esitatud kaebuses palunud käesolevas asjas muu hulgas tuvastada, et kohtutäitur on jätnud täitmata selgitamiskohustuse vaidlusalustes täiteasjades. TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse lahendamisel saab kohus kaebuse rahuldamisel eeskätt tühistada kohtutäituri tehtud toimingu, kohustada teda mingit toimingut tegema või tegema toimingut uuesti ja seaduse nõuete kohaselt. Tuvastuslikud taotlused kõnesolevate kaebuste iseseisvaks esemeks olla ei saa. Tuvastusnõudeid saaks vastavalt TsMS § 386 lg-le 1 põhimõtteliselt menetleda hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Kaebuses esitatud kõnesoleva nõude eesmärki ei ole avaldajal seega kohtu arvates võimalik kaebusega saavutada. Lisaks puudub avaldajal täituri poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmise kui asjaolu suhtes ka iseseisev tuvastushuvi. Arestimistoimingute õiguspärasuse üle otsustamisel peab kohus nimetatud asjaolu niikuinii hindama (vt ka määruse põhjenduste p 10 ). Lähtudes TsMS § 477 lg-st 1 ja § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus kaebuse selles esitatud tuvastusliku nõude osas läbi vaatamata.

Avaldaja on palunud kaebuses kohustada kohtutäiturit eemaldama viimase poolt avaldaja ja tema laste kohta internetis avaldatud teave. Selle avaldaja taotluse osas tuleb kohtu hinnangul menetlus asjas lõpetada kooskõlas TsMS § 477 lg-s 1 ja § 428 lg 1 p-s 1 sätestatuga. TsMS § 428 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

2-11-46700 lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Ülalosundatud TMS §-dest 217 ja 218 tuleneb kohustuslik eelnev kohtuväline kord kaebuste lahendamiseks kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Vastavalt TMS § 218 lg-le 1 võib menetlusosaline esitada kohtule kaebuse kohtutäituri poolt temale esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse peale. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule seega kaevata ei saa. Avaldusest, selle lisadest ega täiteasjade materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse teabe avaldamise osas avaldaja ja tema laste kohta internetis. 29.08.2011.a kohtutäiturile esitatud kaebuses on avaldaja vaidlustanud üksnes arestimistoimingute õiguspärasuse. Viidatud kaebuste lahendamise kohtueelset korda ei ole võimalik praegusel juhul enam ka rakendada, kuna täitemenetlus täiteasjades nr 007/2011/82638, 007/2011/82639, 007/2011/82655 ja 007/2011/82656 on menetlus kohtu poolt tuvastatu kohaselt kohtutäituri 21.09.2011.a otsustega lõpetatud (vt toimik, I kd, lk 160; II kd, lk 49, 143; III kd, lk 37). Seega olid täitemenetlused lõppenud juba avaldaja poolt kohtule kaebuse esitamise ajal. Ülatoodut arvestades ei pea kohus ka vajalikuks käsitleda käesolevas määruses avaldaja teabe avaldamist puudutavaid väiteid.

Ülejäänud osas vaidlustab avaldaja sisuliselt täiteasjades nr 007/2011/82638, 007/2011/82639, 007/2011/82655 ja 007/2011/82656 kohtutäituri poolt 19.08.2011.a koostatud arestimisaktis märgitud arestimistoiminguid ning 19.09.2011.a kohtutäituri otsust, millega täitur jättis avaldaja kaebuse nende arestimistoimingute peale rahuldamata. Avaldaja ei ole oma taotlusi kaebuses otseselt selliselt küll sõnastanud. Vastavalt TMS §-s 55 sätestatule on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige juhul kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet, vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohus ei ole kaebuse menetlemise käigus praegusel juhul tuvastanud arestimist puudutavate menetlusnormide rikkumisi, mis tooks kaasa arestimise tühisuse. Täiteasjade materjalidest nähtuvalt saab täimisteated vaidlusalustes täiteasjades lugeda võlgnikele kättetoimetatuks. Täitmisteade on avaldajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 04.08.2011.a. Samuti talle kätte toimetatud täitmisteated teistele võlgnikele (puudutatud isikud), avaldaja esindab asja materjalidest nähtuvalt volituse alusel TK’a ning seaduse alusel MK’a ja MK’a (vt toimik, I kd, lk 105, 208 ja 209-210 ning II kd, lk 90 ja 184). Kaebuses ei ole nimetatud asjaolude kohta ka vastupidist väidetud. Kohtule ja täiturile esitatud kaebustest järelduvalt heidab avaldaja kohtutäiturile ette, et viimane ei ole teda täitemenetluse käigus ära kuumanud ning teavitanud võlgniku õigustest täitemenetluses, sh arestimisakti koostamisel. Lisaks ei ole kohtutäitur teavitanud avaldajat arestimise (täpsest) ajast, sisenenud kinnisasjale ilma avaldaja loata ning kiirustanud põhjendamatult täitetoimingute läbiviimisega. Kohtu hinnangul ei anna need asjaolud alust kaebuse rahuldamiseks.

ja/või omapoolsete seisukohtade esitamiseks olnuks avaldajal õigus minna kohtutäituri vastuvõtule, seda õigust on kooskõlas TMS § 24 lg 3 p-ga 5 samuti täitmisteadetes selgitatud. Täitetoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja seda võimalust kasutanud. Kinnisasja arestimise juures ei viibinud arestimisaktis kajastatu kohaselt ühtegi menetlusosalist ega menetlusosalise esindajat. Kohus pole tuvastanud, et arestimisakt ei kajastaks tegelikke asjaolusid. Seega puudus täituril sisuline võimalus ning vajadus arestimisel täiendavalt õigusi ja kohustusi selgitada. Kohus märgib, et kohtutäitur ei saa asuda täitemenetluse läbiviimisel võlgnikku kui täitemenetluse osalist (TMS § 5 lg 1) õiguslikult nõustama. Vastupidisel juhul ei pruugiks ta näida täitemenetluse läbiviimisel erapooletu. Vastavalt KTS § 2 lg-le 3 peab aga kohtutäitur olema ametitegevuses erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.

2-11-46700 tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS §52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Vastavalt TMS §-le 44 võib kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata üksnes sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Täitemenetluse peatamise imperatiivsed alused on sätestatud TMS § 46 lg-s 1. Täitemenetluse seadustikust ega muudest õigusaktidest ei tulene, et täitur võiks täitetoimingu edasi lükata või täitemenetluse peatada üksnes võlgniku vastavasisulise avalduse alusel. Kohtu poolt tuvastatu põhjal ei ole sissenõudja esitanud kohtutäiturile avaldust täitetoimingute edasilükkamiseks või täitemenetluse peatamiseks (TMS § 46 lg 1 p 1) vaidlusalustes täiteasjades. Ei ole tehtud ka sellesisulisi kohtulahendeid. Seega on avaldaja väited sundtäitmise läbiviimisega põhjendamatu kiirustamise kohta õiguslikult alusetud. Kohus lisab, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks võib kohtutäitur TMS § 25 lg-st 1 tulenevalt määrata 10 kuni 30 päeva (täitmisteate kättetoimetamisest arvates), kui seadusest või kohtulahendist ei tulene teisiti. Pikema vabatahtliku täitmise tähtaja kui 30 päeva võib kohtutäitur määrata üksnes sissenõudja nõusolekul. Seega on vabatahtliku täitmise tähtaja pikkuse üle otsustamine TMS § 25 lg-s 1 sätestatud piirides (s.o 10-30 päeva) kohtutäituri kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul kui täitur on ületanud ilmselgelt diskretsioonipiire. Kohtu hinnangul praegusel juhul sellist järeldust teha ei saa. Kohtutäitur on avaldaja kaebuse kohta 19.09.2012.a tehtud otsuses vabatahtliku täitmise tähtaja pikkuse määramist asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud. Täitmisteadetest nähtuvalt on kohtutäitur andnud võlgnikele küll minimaalse seadusega ettenähtud tähtaja (10 päeva), kuid otsusest järelduvalt olnuks täitur sissenõudja või võlgnike avalduse alusel valmis esialgselt määratud täitmise tähtaega pikendama, kuid taolisi avaldusi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei esitatud. Kohtu arvates ei ole kohtutäitur ületanud diskretsioonipiire. Kohtutäituri poolt võlgnikele antud vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes 15.08.2011.a, mille järgselt on kohtutäitur kinnisasja arestinud.

mida ei ole avaldaja 29.08.2011.a kaebuses ega vaidlustatud kohtutäituri otsuses puudutatud.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.