Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. juuli 2012.a Pärnu
Tsiviilasja number
2-11-25200
Tsiviilasi
K.K.’i hagi OÜ Tseptrum vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 175/200/2328 ja hüpoteegi kustutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K.K. võlgnik isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxx küla xxxxx vald xxxxxxxxx esindaja Aleksander Laus. Kostja OÜ Tseptrum sissenõudja registrikood 10837396 asukoht Väike-Sepa t. 2 Pärnu 80013 seaduslik esindaja Lauri Malm. 20.juuli 2011.a, Pärnu Rahuldada hagi täielikult ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr. 175/200/2328 ja jätta läbivaatamata hageja nõue hüpoteegi kustutamiseks kuna hageja loobus antud nõudest. 1595 €
Asja läbivaatamise aeg ja koht
Hagi hind Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Pooled sõlmisid 11.01.2007.a laenulepingu. Täitemenetluse algatamisel hageja tunnistab võlgnevust 5100 krooni. Tänaseks on hageja võlgnevuse kostja ees kustutanud, kokku maksnud 157 800 krooni. Hageja leiab, et on oma kohustuse kostja ees täitnud ja sundtäitmiseks puudub alus. Hageja palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks ja kustutada hüpoteek.
Sissenõudja seisukoht Kostja kinnitab kohtule korduvalt, et on nõude ja hüpoteegi loovutanud kolmandale isikule ja nõude loovutamise hetkel oli nõude suuruseks 4154 €. Kostja tunnistab kõiki hageja kirjeldatud makseid (tl. 118). Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil hageja loobub hüpoteegi tühistamise nõudest, samuti tunnistajate ärakuulamise taotlusest, kuna kostja tunnistab makseid, mille teostamist hageja tahtis tõendada tunnistajatega (tl. 123). Kohtu põhjendused Kohus kohaldab asja lahendamisel TMS § 221. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud. Võlgnik saab seaduse järgi esitada hagis ka kõik vastuväited nõude olemasolu ja kehtivuse kohta. Antud asjas kogutud tõenditest ja hageja seletustest kohtuistungil ning kohaldatavast seadusest tuleneb, et hagi on esitatud seaduslikult ja põhjendatult. Hageja on kohtule tõendanud, et on kostjale võlgnevuse täielikult tasunud, kokku 222 800 krooni ulatuses, seejuures pangaülekannetega 177 800 krooni ja sularahas 45 000 krooni, seejuures laenusumma koos intressidega moodustas kokku 148 800 krooni ning kostja seaduslik esindaja tunnistab hageja makseid laenu tasumiseks, millele hageja viitab. Kostja vastuväide põhinõude 61 000 ehk 4154 € olemasolule täitemenetluse algatamisel on kostja poolt tõendamata. Antud väide on vastuolus sama isiku poolt esitatud täitemenetluse algatamise avalduses 04.11.2008.a. tooduga (tl. 12), kus on märgitud nõude suuruseks 200 000 krooni. Tõendatud on, et tegelikult, mida tunnistab hageja, oli tema võlgnevus kostja ees antud ajahetkel 51 000 krooni. Mingit arvestust kostja poolt, kuidas ta oma vastuväites saadud summa poolte vahelisest laenulepingust tulenevalt sai, pole kostja kohtule esitanud. Isegi, kui kostja oleks esitanud vastava arvestuse poleks kohus seda arvesse võtnud alltoodud asjaoludel. Samas võrreldes poolte vahelist laenulepingut (tl. 9-11) ja selle täitmist hagejapoolt (14) tulenevad järgmised kohtu järeldused. Poolte vaheline laenuleping on hageja suhtes äärmiselt ebavõrdne, lepingu sisuline eesmärk pole mitte põhivõla tagastamine vaid sellesse on projekteeritud ülemäärase kasumi teenimine põhivõla mittetasumise pealt. Seda iseloomustab lepingu p. 1.4.1, kus tasumisele kuuluvad kõigepealt intressid, seejuures on viidatud lepingu punkt vastuolus lepingu p. 1.4.4., kus intressid on nimetatud alles kolmandas järjekorras. Lepingu p.1.4.4., mis määratleb laekunud maksete otstarbe järjekorra iseloomustab otseselt lepingu kallutatus, selle järgi laekunud maksetest maksab laenaja kõigepealt viiviseid, siis trahve, seejärel intresse ja lõpuks kantakse laekunud raha laenu põhisumma katteks. Selline kokkulepe on kehtetu vastavalt seadusele ja kohtupraktikale, kuna laenajaks on füüsiline isik, seega on tegemist tarbija krediidilepinguga, seadust eirav kokkulepe on tühine.. Arvestades lepingu punktis kehtestatud viivisemäära 0,5% päevas, mis teeb põhivõlalt 600 krooni päevas, jääbki laenaja maksma igasuguseid lepingu sanktsioone ja laenuandja tulu, jõudmata põhivõla tasumiseni. Selline viivisemäär on ülemäära suur ja põhjendamatu, kui tavaline viivise määr on 0,1% ja seadusega kehtestatud viivisemäär on 0,02,% päevas. Arvestades
kohtupraktikat põhinõude ja kõrvalnõude ulatuse kohta ning hageja poolt makstut, on kostja saanud hageja poolt tagasi laenu 120000 krooni ja makstu kõrvalnõudeid 117 200 krooni, seega 3800 krooni vähem kui põhinõue, sisuliselt on hageja poolt nii põhinõue kui ka kõrvalnõue põhinõude ulatuses täidetud. Seejuures on ka laenu intressimäär ülikõrge – 24%, kui tavaline ja piisav ning headele ärikommetele vastav tulukuse määr on 6% ehk lepinguline intressimäär on neli korda tavalisest suurem. Kuna hageja on 5 kuu asemel laenu ja intresse maksnud neli aastat, siis on selline tema suhtes kallutatud leping ülekohtune. Sisuliselt on leping oma eesmärgi, millise kohus tuvastas, täielikult täitnud. Hageja on saanud tagasi laenu ligi kahekordses ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ja kohaldades TMS § 221 (kohtu poolt asja lahendamisel hageja vastuväidete arvestamise osas) kohus järeldab, et hagi on täielikult tõendatud, puudub alus sundtäitmise teostamiseks ja sundtäitmine kohtutäituri poolt tuleb kohtu poolt tunnistada lubamatuks. Menetluskulud Kooskõlas TsMS 172 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.