Võlaõigus › Alusetu rikastumine

kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates (TsMS § 179 lg 5 ja 6).



käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik tsiviilasja nr 2-09-60165 menetluskulud jätta kostja kanda.

Tsiviilasi nr 2-09-60165

Kohtu selgitused:  menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1)  menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel oli 25.06.2009.a sõlmitud leping nr 40. Lepingu kohaselt kostja tegutses Konstanta Grupp nimel, mis ei ole registreeritud äriregistris. Lepingu kohaselt kostja võttis endale kohustusi kooskõlas lepingu p-ga 1.1: „Agent osutab vahendusteenust teatud tasu, edaspidi Tasu, eest vajalike dokumentide vormistamisel välismaale sõiduks ja abi töökohale jõudmiseks ning elukohaga.“ P 2.5 kohaselt on „Teenusesaaja kohustub tasuma 1000 EEK osutatud teenuse eest pärast riikide ja töölerakendamise variantide esitamist. Pärast arvele või sularahana tasumist Agent esitab kogu informatsiooni firmade kohta, kes tegelevad dokumentide vormistamisega (tööluba, kontraht tööandjaga, sõiduvõimalustest ja arstliku kindlustuse vormistamisest).“ Seega lähtub lepingust, et dokumentide vormistamisega kaasnes ka kontraht tööandjaga. Lepingu p. 7.1 kohaselt „Kui 3-e kuu jooksul käesoleva lepingu allakirjutamisest Agentuur ei esitanud Teenusesaajale ühtki programmi töölevormistamiseks välismaal, siis lõpetatakse leping automaatselt.“ Teiste sõnadega kostja võttis endale kohustuse esitada klientidele tasu eest informatsiooni, mis sisaldab kontrahti tööandjaga, s.o töö saamist. Kooskõlas lepingu p-ga 8. kostja pakkus paketti Saksamaal - kivitööd. 2(9)

Tsiviilasi nr 2-09-60165

Teenustepaketi maksumus on 600 EUR ja Sõidu maksumus elukohast töökohani 2 000 krooni. Lepingu alusel hageja lootis, et kostja leiab võimaluse sõlmida tööandjaga hageja jaoks tööleping, s.o et hageja leiab kostja vahendusel tööd Saksamaal. Teenuste eest hageja tasus 10 402 krooni. Saksamaale saabumisel sai hageja teadlikuks, et tegelikult kostja mingeid toiminguid, et hageja saaks tööle rakendatud, ei teinud. Seega hageja leiab, et kostja sai temalt 10 402 krooni pettuse teel ja saamata Saksamaal tööd, oli sunnitud tulema Eestisse tagasi. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingu tingimusi, ei teinud midagi temast sõltuvalt selleks, et hageja saanuks Saksamaal tööd ja järelikult 10 402 krooni on saadud alusetu rikastumisena. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega hageja on sunnitud pöörduma kohtusse, et nõuda kostjalt alusetu rikastumises saadud raha summas 10 402 krooni. Hageja palub mõista kostjalt välja 10 402 krooni ja menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt Georgi Kazakovi haginõuded loeb kostja põhjendamatuks ja need ei kuulu rahuldamisele. 2009.a juunis hageja pöördus kostja poole palvega aidata tal leida tööd välismaal. Sel ajal kostja aitas teistel inimestel leida tööd välismaal ning pakkus hagejalegi tööd kaheksa inimese brigaadis Le Havre linnas Prantsusmaal. 25.06.2009.a poolte vahel sõlmiti leping nr 40. Samal päeval tõi hageja FIE Galina Tomilina kassasse 10 420 EEK, millest 1 000 EEK on FIE Galina Tomilina teenuste eest maks ning ülejäänud summa suurusega 600 eurot on vastuvõtva poole teenuste eest maks. Mõne aja pärast, täpsemat kuupäeva kostja ei oska öelda, hageja brigaadi koosseisus läks Prantsusmaale, kus talle pakuti ööbimiseks hotell, seejärel korter ja samuti töö ning elamiseks tarvis ettemaks 50 eurot. Millistel põhjustel naasis hageja Prantsusmaalt ei ole kostjale teada. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3, millele viidab hageja, võlausaldaja võib nõuda kahju hüvitamist võlgniku poolt kohustuse rikkumise juhul. Kuid nagu vastusest nähtub, kostja ei ole rikkunud mingeid lepingu tingimusi ega oma kohustusi. Hageja ise vabatahtlikult loobus talle pakutud tööst, tulles Eestisse tagasi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et talle ei ole tööd pakutud ning et kostja poolt on rikutud mingeid lepingukohustusi. Kostja arvab, et ta on täitnud oma kohustused hageja ees, mille tagajärjel haginõuded ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-09-60165

Kostja palub jätta Georgi Kazakovi hagi rahuldamata, kohtukulud, sh juriidilise abi eest, jätta hagejal ise kanda.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta, hageja arvab, et kostja vastuses ei ole tõendanud, et hagejale oli pakutud tööd, ei ole tõendanud, et kostja tellis hagejale hotelli, korteri või on pakkunud tööd. Kostja vastuväited pole üldse tõendatud. Hageja on tasunud kostjale 10 420 krooni, millest kostja andis kviitungi FIE nimel. Hagejale on teada, et kostjal ei ole registreeritud FIE. Samuti, kui hageja andis kostjale raha, siis kostja peab tõendama, et FIE nimel kostjale oli tellitud hotell või korter ning kostja peab esitama lepingu tööde pakkumise kohta, milliseid kostja ei ole esitanud. Kostja märkis, et hageja vabatahtlikult loobus pakutud tööst, siis kostja peab esitama tõendeid, et hagejale oli pakutud tööd, tööandjaga leping ning hageja loobumine. Hageja arvab, et kuna kostja ei saanud tõendada oma vastuväidet, siis hageja palub rahuldada hagiavaldus täies ulatuses ning välja mõista kostjalt menetluskulud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et esialgselt ta sõitis autoga brigaadi koosseisus Saksamaale, kuid tee peal tuli telefonikõne kostjalt, et tuleb sõita Prantsusmaale Le Havre linna. Prantsusmaal võttis neid vastu inimene, kelle andmed nad said kostjalt. See inimene majutas brigaadi hotellis. Hageja töötas Prantsusmaal 4 kuud, kuid töölepingut ei olnud sõlmitud. Töölepingu pidi sõlmima mingi inimene Leedust. Tänu teenitud rahale sõitis hageja tagasi Eestisse. Hageja arvab, et kostja ei teinud mida lubas, tööleping ei olnud sõlmitud, aga ilma lepinguta ei tohi seal töötada. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja esindaja arvamusel, poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille eesmärgiks on konsultatsiooni teenuste osutamine, mis on seotud töö saamisega välismaal. Kostja esindaja leiab, et kostja oma kohustused täitnud. Kostja seletas, et nad olid hagejaga naabrid ja neil olid head suhted. Hageja ütles kostjale, et tal mitu aastaid ei ole tööd ja ta tahab kuhugi välismaale sõita, kostja tahtis teda aidata. Kostja seletas, et tema kohustus seisnes selles, et saata inimesed tööle, seda ta ka täitis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle:  et nende vahel oli 25.06.2009 sõlmitud leping nr 40  et hageja tasus kostjale 10 402 krooni  et hageja sõitis kostja korraldusel tööle Prantsusmaale Le Havre linna. 4(9)

Tsiviilasi nr 2-09-60165

Esmalt analüüsib kohus millised õigussuhted tekkisid poolte vahel. Hageja arvab, et kostja alusetult rikastus tema arvelt. Kostja arvates poolte vahel 25.06.2009 sõlmitud leping on töövõtuleping. TsMS § 436 lg 4 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1 lg 1 võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. VÕS § 29 lg 1 tuleneb, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 5 tuleneb, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (punkt 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud (punkt 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (punkt 3), lepingu olemust ja eesmärki (punkt 4), vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (punkt 5), tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (punkt 6). Poolte vahel 25.06.2009 sõlmitud lepingu nr 40 (tl 3-4, tõlge tl 5) punkti 1.1 kohaselt, mis käsitleb lepingu eset (lepingu sõnastus on säilitatud), Agent osutab vahendusteenust teatud tasu, edaspidi Tasu, eest vajalike dokumentide vormistamisel välismaale sõiduks ja abi töökohale jõudmiseks ning elukohaga. Lepingu punkti 1.2. kohaselt teenusesaaja, kes soovib sõita Eesti piiridest välja, saab konsultatsioone töölerakendamise suhtes välismaal ja ühte või teise kohta välismaale sõitmiseks vajalike dokumentide vormistamisel. Sama lepingu punkt 2.5 käsitleb poolte õigusi ja kohustusi järgnevalt: „Teenusesaaja kohustub tasuma 1000 EEK osutatud teenuse eest pärast riikide ja töölerakendamise variantide esitamist. Pärast arvele või sularahana tasumist Agent esitab kogu informatsiooni firmade kohta, kes tegelevad dokumentide vormistamisega (tööluba, kontraht tööandjaga, sõiduvõimalustest ja meditsiini kindlustuse vormistamisest).“ Sama lepingu punkti 8 kohaselt pakkumiseks oli Saksamaa kivitööd, teenustepaketi maksumus on 600 eurot (mis teeb 9 368 krooni /600 eurot x 15,6466/) ja sõidu maksumus elukohast töökohani moodustab 2 000 krooni, mis teeb 127,80 eurot /2 000 : 15,6566/. FIE Galina Tomilina nimelt Georgy Kazakovi nimele 25.06.2009 väljaantud kviitung orderi nr 59 kohaselt (tl 6) on tasutud 10 402 EEK (mis teeb 664,81 eurot /10 402 krooni : 15,6466/) lepingu nr 40 alusel. 5(9)

Tsiviilasi nr 2-09-60165

Hageja seletuste kohaselt kostja pidi otsima tema jaoks tööd välismaal ning abistama töökohta sõitmisel. Kostja ei andnud talle konsultatsiooni töötingimuste ja vajaminevate dokumentide kohta. Esialgselt pidi hageja sõitma Saksamaale, kuid tee peal helistas kostja ja ütles, et tuleb sõita Prantsusmaale. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, hinnates poolte seletusi ja esitatud dokumente kogumis, et selgitada välja poolte tahe lepingu sõlmimisel, leiab, et hageja tahe lepingut sõlmides oli leida enesele töö välismaal Galina Tomilina poolt osutatud vahendusteenuse vahendusel, ning hageja sõlmis lepingu üksnes sellel eesmärgil. Hageja ei seletanud, et soovis kostjalt konsultatsiooniteenust tellida või saada kaasabi välismaale sõiduks dokumentide vormistamisel. Hagejat võttis Prantsusmaal vastu mees, kes esialgselt leidis elukoha ja tööd. Vastuvõtva mehe leidis Galina Tomilina ja teatas hagejale tema nime. Lähtudes VÕS § 29 lg 5 poolte vahel 25.06.2009 sõlmitud lepingu nr 40 tõlgendamisel arvestab kohus, et kostjale oli teada, et hageja on mitu aastat töötu inimene ja otsib tööd välismaal, kostja soovis teda aidata ja lubas leida tööd ja töötamise ajaks vastuvõtja (või tööandja) elamispinda välismaal. Ülalnimetatud asjaolud on tõendatud poolte vahel 25.06.2009 sõlmitud lepingu nr 40 punktidega 1.1, 1.2, 2.5 ja 8, 25.06.2009 kviitung orderiga nr 59. Kohtu arvates 25.06.2009 lepingu nr 40 punktist 8 võib aru saada, et teenustepaketti maksumus sisaldas ka vastuvõtva poole maksumust. Sellest on tuvastatud kostja tahe lahendada hageja vastuvõtmise ja sellega seonduvate tegevuste sooritamine välismaal. Poolte vahel sõlmitud lepingu olemuse hindamisel arvestab kohus ka kostja poolt kohtuistungil antud selgitusi. Kostja andis selgituse, et poolte vahel olid head suhted. Hageja ütles kostjale, et tal mitu aastat ei ole tööd ja ta tahab kuhugi välismaale sõita, kostja tahtis teda aidata. Kostja kohustus seisnes selles, et saata inimesed tööle, seda ta ka täitis. VÕS § 29 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud alusel lähtub kohus poolte vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest, mitte aga lepingus toodud väljendusviisist. Kohus on uuritud tõendite põhjal ja poolte seletuste alusel lepingu olemuse kohta, millele vastaspool ei esitanud vastuväited, jõudnud veendumusele, et lepingut sõlmides poolte ühiseks ja tegelikuks tahteks oli hagejale välismaal töö ja elamiskoha leidmine kostja poolt. Uuritud tõendite ja poolte seletuste alusel kohus on jõudnud veendumusele, et kostja ei osutanud hagejale mitte konsultatsiooniteenust, vaid töövahendusteenuseid, mille eest kostja 25.06.2009 lepingu nr 40 alusel võttis hagejalt vastu tasu 10 420 EEK. Tööturuteenuse vahendamist reguleeritava Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (edaspidi TTS, lepingu sõlmimise ajal kehtiv redaktsioon) § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleeritakse arvestuse pidamist töötute ja tööotsijate üle, tööturuteenuste osutamist, tööturutoetuste maksmist, käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist ja vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest. TTS § 12 lg 1 tulenevalt töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.

6(9)

Tsiviilasi nr 2-09-60165

Vastavalt TTS § 9 lg 1 p 1 ja 2 tööturuteenuste liigid on: teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest; töövahendus. Kohus on seisukohal, et Galina Tomilina poolt hagejale osutatud teenus vastab TTS § 9 lg 1 pdes 1, 2 sätestatule, seega on tegemist tööturuteenuste osutamisega. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et Galina Tomilina tegeles hagejaga sõlmitud lepingu raames just nimelt töövahendusega. TTS § 12 lg 2 tuleneb, et eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt. Lähtudes poolte vahel sõlmitud vaidlusalusest lepingust ja kviitungi orderist, Galina Tomilina tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, seega ei tohtinud ta TTS § 12 lg 2 tulenevast keelust lähtudes nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud hagejalt tasu töövahendusteenuse eest. Vastavalt TTS § 38 lg 1 tööturuteenust võib osutada peale Eesti Töötukassa eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on registreeritud tööturuteenuse osutajana majandustegevuse registris. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid vastava registreeringu olemasolu kohta. Seega puudus FIEna Galina Tomilinal õigus tööturuteenuseid osutada. TTS § 39 lg 1 sätestab, et eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja esitab majandustegevuse registris tööturuteenuse osutajana registreerimiseks Sotsiaalministeeriumile majandustegevuse registri seaduse § 20 lõike 4 alusel kehtestatud registreerimistaotluse. Kostja ei esitanud kohtule tõendit, et ta omab või kunagi taotlenud seaduse nõuetele vastavat registreeringut. VÕS § 29 lg 8 tulenevalt lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kõigest ülaltoodust lähtudes kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei saa lepingutingimusi lugeda ei seaduslikeks ega kehtivateks, kuna kostjal puudus õigus vastavas valdkonnas tegutsemiseks. TTS § 12 lg 2 sätestab kategoorilise keelu nõuda tööotsijatelt tasu töövahendusteenuse eest. See kategooriline keeld muudab tühiseks nii lepingutasu kui ka „vastuvõtva poole kulude“ nõudmise, kuna tulenevalt TTS § 12 lg 2 tuleb sellised kulutused sisse nõuda tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või FIE-lt. Seega on poolte vahel sõlmitud leping seaduses sätestatud keeluga vastuolus. TTS ei sätesta eraõiguslik juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja tsiviilõiguslikku vastutust ega tagajärgi keelatud tegevuse eest, seega kohaldab kohus selle vaidluse lahendamisel üldnorme, milleks on tsiviilseadustiku üldosa (edaspidi TsÜS) sätted. Vastavalt TsÜS § 87 seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

7(9)

Tsiviilasi nr 2-09-60165

Kohus on juba tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud leping on TTS-s sätestatud kategoorilist keeldu rikkuv leping, mis on seadusega vastuolus. Seega poolte vahel sõlmitud leping on algusest peale tühine. TsÜS § 84 lg 2 tuleneb, et kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Varem on kohus juba jõudnud veendumusele, et kostja ei osutanud konsultatsiooniteenust, seega poolte vahel sõlmitud leping ei ole töövõtuleping.

hagejale

Samuti kohus ei tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud leping vastab mingi teise lepingu tunnustele. Tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja pidi tõendama, kas ja kui suuri kulutusi kandis „vastuvõttev pool“. Kostja ei esitanud kohtule selle kohta tõendeid. Seega kohus on seisukohal, et Galina Tomilinal tuleb hageja poolt olematute kulude katteks tasutud 10 402 krooni alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 toodud tagasinõudeõigust välistavad asjaolud ei ole kohtu poolt tuvastatud. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused:  menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1)

8(9)

Tsiviilasi nr 2-09-60165



menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.01.2010 määrusega, mis jõustus 25.02.2010, hageja vabastati täielikult riigilõivu summas 3 000 krooni, mis moodustab 191,73 eurot, tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv summas 191,73 eurot. Kohtu selgitus kostjale:  kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5 ja 6)  käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.