Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

nõuetele. Tervendamiskavast võib üksnes järeldada, et pandipidaja nõude rahuldamise tähtajaks planeeriti 31.12.2017. Kuigi tervendamiskava kohaselt tuleb hageja nõue rahuldada enne teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist ja kuigi tervendamiskavas esitati arvestused, mille kohaselt on hiljemalt 31.12.2017 hageja nõue võimalik täies ulatuses rahuldada, ei ole võimalik tervendamiskavast aru saada, kuidas kavatseb kostja hageja nõuet rahuldama asuda. Tervendamiskavast ei selgu, kas hageja nõuet asutakse rahuldama perioodiliste väljamaksetega või ühe maksena 31.12.2017. Kui silmas peetakse perioodiliste osamaksete tegemist, siis ei ole võimalik tervendamiskavast aru saada, millisel perioodil ja millises suuruses maksetega hageja nõuet täitma asutakse. Seetõttu ei vasta tervendamiskava ka nimetatud asjaoludel PankrS § 129 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Tervendamiskava koostamise eeldused ei ole täidetud. Mitte igasugune äriühingule kuuluv vara kogum ei moodusta ettevõtet, vaid ettevõttega on tegemist üksnes juhul, kui see vara kogum on seotud ka vastava organisatsioonilise struktuuriga ja tegeleb majandustegevusega. Pankrotihalduri poolt üldkoosolekul esitatud aruandest ja tervendamiskavast nähtuvalt taoline organisatsiooniline struktuur puudub ning kostja ainus majandustegevus seisneb kinnisvara omamises ja kinnisvara lepingute alusel üürilaekumiste vastuvõtmises. Äriühingule kuuluvad ja üürilepingutega koormatud kinnistud ning üürilepingute alusel üürilaekumiste vastuvõtmine ei moodusta ei VÕS § 180 lg 2 ega PankrS § 129 lg 1 mõttes ettevõtet. PankrS mõttes on tervendamiskava koostamise eesmärgiks eelkõige ettevõtte kui varalise ja organisatsioonilise terviku võimalik säilitamine, et lisaks võlausaldajate nõuete rahuldamise ümberkorraldamisele tagada ka muuhulgas töökohtade jms. säilimine. Kuna kostja vara ei moodusta PankrS § 129 lg 1 mõttes ettevõtet, siis puudusid formaalsed eeldused tervendamiskava koostamiseks ja üldkoosolekule hääletamisele panemiseks, mistõttu on üldkoosoleku vastav otsus seadusega vastuolus. Tervendamiskava tingimused, mis piiravad pandipidaja õigusi, on vastuolus seadusega. Kuigi tervendamiskava on oma sisult ebaselge, on sellest võimalik aru saada, et sellega soovitakse välistada või vähemalt piirata hageja õigust oma nõude rahuldamiseks panditud vara arvel kuni 31.12.2017. Hageja hääletas tervendamiskavale vastu, kuid see kinnitati üldkoosolekul lihthäälteenamusega teiste kohal olnud võlausaldajate heakskiidul. Kuigi PankrS ei reguleeri täpsemalt tervendamiskava õiguslikke tagajärgi, tuleb tervendamiskava tingimuste ja selle kinnitamise õiguspärasuse hindamisel arvestada PankrS-s kompromissi reguleerivate sätetega. Eeltoodut põhjendab muuhulgas PankrS §-s 129 lg 2 tehtud viide kompromissi tegemise võimalusele ning § 179 lg-s 1 tehtud viide tervendamiskavale. Kompromiss ja tervendamiskava on oma olemuselt sarnased, kuid nende kehtestamise võimalikkus on erinevates pankrotimenetluse staadiumides. On ilmne, et kui kompromissi regulatsioon (PankrS § 182 lg 2) ei võimalda pandipidaja õiguste realiseerimist edasi lükata ilma pandipidaja nõusolekuta enam kui aastaks, siis ei saa seda teha ka tervendamiskavaga. Kompromissi tegemise kvoorumi ja häälte arvestamise nõuded on oluliselt rangemad kui tervendamiskava puhul. Seetõttu on ilmne, et tervendamiskavaga ei ole seaduse ega selle mõtte kohaselt võimalik piirata pandipidaja õigusi suuremas ulatuses kui kompromissiga. Kuna tervendamiskava kohaselt välistatakse või piiratakse hageja õigust pandi arvel oma nõude rahuldamiseks enam kui 6 aastaks, siis on tervendamiskava kinnitamine vastuolus seadusega. PankrS § 133 lg 1 kohaselt võis haldur alustada müüki käesolevas asjas 31.10.2011. Kuna hageja nõue on tagatud nii hüpoteekidega kui kommertspandiga, siis peab haldur seaduse kohaselt panditud vallasvara müüma hiljemalt 31.01.2012 ja panditud kinnisvara hiljemalt

28.02.2012, milline asjaolu on piiratud ebaseaduslikult kinnitatud tervendamiskavaga. Sellest tulenevalt on tervendamiskava vastuolus PankrS §-ga 140 ja § 182 lg-ga 2. Tervendamiskava realiseerimine eeldab kostja vara üürileandmist. Vastavalt hageja ja kostja vahel kehtivatele hüpoteegi tingimustele (26.11.2009 notariaalne leping nr 4139, p 2.3.) on kostjal keelatud kinnisvara üürile andmine ilma hageja eelneva nõusolekuta, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil. Analoogne põhimõte tuleneb AÕS §-st 333. Tervendamiskavas sätestatud tingimustel kinnistute üürilepingutega koormamine vähendab kõnealuse kinnisvara väärtust ja vähendab seetõttu pandieseme realiseerimisel selle võimalikku müügihinda. Seadusevastaselt kinnitatud tervendamiskava alusel üürilepingute sõlmimine kahjustab hageja huve, mistõttu on täidetud mõlemad lepingus ja seaduses sätestatud alternatiivsed eeldused üürilepingute sõlmimise välistamiseks ilma hageja nõusolekuta. Hageja taolist nõusolekut ei andnud ja väljendas seda ka oma vastuväites üldkoosoleku protokollile. Kostja pankroti väljakuulutamine ei muuda ega lõpeta seadusest ja lepingust tulenevaid hüpoteegi tingimusi. Tervendamiskava esitati kostja pankrotihalduri poolt üldkoosolekule tutvumiseks üldkoosoleku alguses koosolekule registreerimisel. Arvestades seda, et tegemist on mahuka dokumendiga, mis sisaldab märkimisväärses koguses arvandmeid, ei olnud sellega tutvumiseks jäänud aeg piisav, et asuda tervendamiskava kinnitamist otsustama. Kuna teised võlausaldajad on kostjaga seotud, siis on ilmne, et neile oli tervendamiskava ja selle sisu varem teada. Hagejale ei olnud enne üldkoosolekut teada, et tervendamiskava üldse esitada kavatsetakse. Hageja lepinguline esindaja vestles telefonis samal päeval enne üldkoosolekut kostja pankrotihalduriga ja kostja pankrotihaldur ei teavitanud tervendamiskava esitamise kavatsusest. Sellistel asjaoludel tervendamiskava esitamine üldkoosolekule otsustamiseks on vastuolus heade kommetega. Kõik üldkoosolekul osalenud võlausaldajad peale hageja on kostjaga otseselt seotud, mistõttu on ilmne, et neil on ühine majanduslik huvi ja lähedased sidemed kostjaga. OÜ Scandinavian Sealine, OÜ ERPM Teenused ja V. J. on kostja lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p-de 2 või 5 kohaselt. Nimetatud võlausaldajad tegutsevad koostöös kostjaga ja kostja huvides. Kostja pankrotihalduri selgituste kohaselt algatas kostja tervendamiskava kinnitamise. Kostja ja tema lähikondsetest võlausaldajad, teades, et hageja ei nõustu tervendamiskavaga, ning teades, et hageja häälte arv ei võimalda tervendamiskava kinnitamist ära hoida, hääletasid tervendamiskava kinnitamise poolt, mis näitab, et taolise tegevuse eesmärgiks oli kostja huvides hageja huvide kahjustamine (TsÜS § 138 lg 2). Kuivõrd tervendamiskava kinnitamise otsus on kas tühine või tuleb tunnistada kehtetuks, siis on õigusvastane ka otsus ettevõtte tegevuse mittelõpetamise ning likvideerimata jätmise kohta, kuivõrd muid alternatiive PankrS võlausaldajate 1. üldkoosolekule ei jäta. Sellest tulenevalt tuleb ka nimetatud otsused tunnistada kehtetuks. Üldkoosoleku otsuse kohaselt valiti pankrotitoimkonna liikmeteks V. K. , T. R. ja J. S. Nimetatud isikute pankrotitoimkonna liikmeks valimine oli vastuolus PankrS § 74 lg-ga 3. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on V. K. OÜ ERPM Teenused esindaja, T. R. V. J-. ja J. S. OÜ Scandinavian Sealine esindaja. Võlgniku lähikondsete lepingulised esindajad on käsitletavad isikutena, kellel on läbi oma esindatava võlgnikuga ühine majanduslik huvi. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et võlausaldaja esindaja tegutseb võlausaldaja huvides. Esindussuhe on oma sisult käsundussuhe. Võlgniku lähikondse lepingulistel esindajatel on ühine majanduslik huvi oma esindatavaga ja seeläbi ka võlgnikuga. Kõigi kolme lähikondse esindajad on käsitletavad PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes kostja lähikondsetena. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et nad

ei ole PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes käsitletavad kostja lähikondsetena, saab nad lugeda kostja lähikondseteks PankrS § 117 lg 3 alusel. PankrS § 73 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond kõigi võlausaldajate huve. Olukorras, kus pankrotitoimkond koosneb 100% kostjaga seotud isikutest ja kus pankrotitoimkonna liikmeks valitud isikud ja nende esindatavad hääletasid üldkoosolekul hageja huve eirates tervendamiskava poolt, on ilmne, et pankrotitoimkond ei esinda vastavalt PankrS § 73 lg-le 1 kõigi võlausaldajate huve. Kuivõrd pankrotitoimkonna liikmeks valiti kostja lähikondsed, on see vastuolus PankrS § 74 lg-ga 3 ja 73 lg-ga 1, mistõttu tuleb üldkoosoleku vastav otsus kehtetuks tunnistada. Üldkoosoleku kõnealused otsused on samuti tühised ja hageja taotles nende tühisuse tuvastamist alternatiivselt kehtetuks tunnistamisega. Hageja palus lugeda OÜ Scandinavian Sealine, OÜ ERPM Teenused, V. K., J. S. ja T. R. kostja lähikondseteks PankrS § 117 lg 3 alusel, tuvastada kostja võlausaldajate 31.10.2011 esimese üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks, millega kinnitati ettevõtte tervendamiskava, otsustati jätkata ettevõtte tegevust ja mitte lõpetada võlgnikku kui juriidilist isikut ning valita pankrotitoimkond koosseisu V. K. , T. R. ja J. S. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja käitumine võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel ja oma pandiõiguse kiirustatud maksmapanekul on oma õiguste kuritarvitamine eesmärgiga tekitada teistele võlausaldajatele võlgniku vara ülevõtmise kaudu kahju. Nimetatud tegevus ei ole tulenevalt TsÜS § 138 lg-st 2 lubatud. Hageja omandas nõudeõiguse võlgniku vastu Danske Bank AS Eesti filiaalilt alles 21.04.2011 ja alustas seejärel võlgniku vara ülevõtmiseks koheselt täitemenetlust. Puudub mõistlik selgitus, miks 30.12.2010 asutatud äriühing, mille põhitegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine, omandab krediidiasutuselt nominaalväärtusega nõudeõiguse. Nimetatud nõude eesmärgiks on üle võtta võlgnikule kuuluv toimiv kinnisvara väljaüürimisega tegutsev ettevõte, kahjustades sealjuures teisi pikaajalisi ja suuremaid võlausaldajaid. Vara sundmüük või kiirustatud müük pankrotimenetluses, nagu seda soovib hageja, teenib ainult hageja huve ja sellega kahjustatakse olulisel määral teiste võlausaldajate huve. Samuti lõhutakse sellise tegevusega toimiv ettevõte, mille tulemusena saavad võlausaldajate üldised huvid kahjustada. Tervendamiskava vastab kõigile seadusandja poolt kehtestatud nõuetele s.h. PankrS § 129 lgle 2. See on arusaadav ja selle täitmine on kontrollitav. Hageja soovimatus tervendamiskavast mitte aru saada ei anna alust väita, et tervendamiskava oleks ebaselge. Tervendamiskavas tuleb näidata, kas on otstarbekas sõlmida kompromiss. Tervendamiskavas peavad olema näidatud vähemalt tervendamise abinõud ja kas on otstarbekas sõlmida kompromiss. Mõlemad seaduses sätestatud tingimused on tervendamiskavas olemas. Tervendamiskavas toodi välja tervendamiskava täitmiseks vajalik vara ja majanduslik tegevus, mille abil võlausaldajate nõudeid asutakse rahuldama. Samuti märgiti tervendamiskavas, et pankrotihaldur pidas mõistlikuks kompromissi tegemist. Justiitsministri 08.01.2010 määruses nr 48 „Pankrotihalduri toimiku ja pankrotimenetluses koostatavate dokumentidele esitatavad nõuded“ (määrus nr 48) §-s 8 sätestati veel täiendavad näitajad, mida peab PankrS § 129 alusel koostatav tervendamiskava sisaldama. Tervendamiskavas kajastati määruses nr 48 sätestatud kohustuslik informatsioon. Nii on tervendamiskavas aruanne ettevõtte majandusliku seisundi, maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja majandustegevuse jätkamise kohta; majandustegevuse jätkamise kava; tervendamiseks vajalike finantsvahendite suurus ja allikad; ettevõtte kasumi kujunemise prognoos, samuti arvamus tervendamise võimalike tagajärgede kohta; halduri hinnang kompromissi tegemise otstarbekusele; andmed tervendamiskava täitmise üle järelvalve teostamise osas; tervendamiskava täitmise aruannete esitamise kord; muud andmed. Hagist nähtub, et hageja sai tervendamiskava pikkusest aru.

Tervendamiskava koostamise eeldused on täidetud ja tervendamiskava eesmärgiks on ettevõtte kui terviku säilitamine. Seoses mõistega „ettevõte“, viitas kostja PankrS § 129 lg-s 1, TsÜS §-s 661 ja VÕS § 180 lg-s 2 sätestatule. Kostja majandustegevuseks on üüritulu teenimine, kasutades selleks tema omandis olevat kinnisvara. Tegemist on ettevõttega, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Kostjale ei ole teada ühtegi seadust, mis sätestab ettevõtte mõiste sisustamisel töötajate kohustuslikkuse. Ainuüksi asjaolu, et kostjal ei ole töötajaid, ei anna alust väita, et tegemist ei oleks majandusüksusega, mille kaudu isik tegutseb ehk ettevõttega. Tervendamiskava koostamise eeldus on täidetud ja tegemist on ettevõttega, mille terviklik säilimine tagatakse tervendamiskava täitmise kaudu. Tervendamiskava ei ole vastuolus seadusega ega piira pandipidaja õigusi rohkem, kui seadusandja seda lubab. PankrS § 133 lg 4 on erinormiks PankrS §-le 140. Tervendamiskavas märgiti, et ettevõtte tegevuseks mitte vaja minev vara võõrandatakse. Seega on hageja viited asjaolule, et haldur ei kavatase vara müüa, ebaõiged. Haldur müüb kooskõlas PankrS §-ga 140 vara, mida ei lähe ettevõtte tegevuse jätkamiseks vaja. Varale, mis on aga ettevõtte tegevuse jätkamiseks vajalik, sätestab eriregulatsiooni just PankrS § 133 lg 4. PankrS-s on sätestatud kaks eraldi institutsiooni – kompromiss ja tervendamine. Juhul kui seadusandja sooviks oleks kompromissi ja tervendamist samastada, oleks see ka seaduses sõnaselgelt väljendatud. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine, kuid seda mitte ainult vara müügi arvelt, vaid ka võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Likvideeriva pankrotimenetluse peamiseks puuduseks on asjaolu, et reeglina jäävad asjaõiguslikku tagatist mitteomavad võlausaldaja nõuded peaaegu täielikult rahuldamata ja samuti saab võimalikuks majanduslike väärtuste ebaotstarbekas lõhkumine. Üldiseks eesmärgiks on vähendada likvideerivate menetluste arvu ning parandada ettevõtte tervendamise võimalusi, mis aitaks säilitada ettevõtte edasitoimimist. Nimetatud eesmärgi elluviimiseks on seaduseandja selgesõnaliselt andnud PankrS § 129 lg-tes 3 ja 4 volituse ettevõtte tervendamise otsustamiseks võlausaldajate üldkoosolekule, kusjuures seaduseandja ei andnud siinkohal eripositsiooni asjaõiguslikku tagatist omavale isikule. Ettevõtte tervendamise otsustamine toimub võlausaldajate häälteenamusega, mistõttu teenib ettevõtte tervendamine kõigi võlausaldajate ühiseid huve. Ka pandipidaja peab ühiselt teiste võlausaldajatega panustama pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisse. Tervendamiskavaga ei ole võimalik nõudeid vähendada, vaid olemasolevad nõuded rahuldatakse läbi ettevõtte majandamise. Seega teenib just tervendamine pankrotiseaduse peamist eesmärki, milleks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses ilma toimivat ettevõtet lõhkumata. Antud juhul ei toimu tervendamiskavas nõuete vähendamist, vaid läbi ettevõtte tegevuse jätkamise saavad rahuldatud kõigi võlausaldajate nõuded, kusjuures säilib ka pandipidaja eelistatud positsioon – esimeses järjekorras tasutakse teenitud tulust pandipidaja nõue. Tervendamiskava tingimused ei ole vastuolus AÕS-ga ega hüpoteegilepinguga. AÕS § 333 annab hüpoteegiga koormatud vara omanikule õiguse kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui see toimub korrapärase majandamise eesmärgil. Antud juhul on tegemist kinnisvara väljaüürimisega tegutseva ettevõttega, mistõttu on vara väljaüürimine ettevõtte korrapärane majandustegevus. Pooled leppisid hüpoteegilepingu p-s 2.3. kokku, et kui vara väljaüürimine ei toimu korrapärase majandustegevuse raamides, on selleks vajalik nõusolek. Kuna antud juhul oli/on vara väljaüürimine kostja korrapärane majandustegevus, siis nii lepingust kui ka seadusest tulenevalt on vara koormamine üürilepingutega lubatud. Hageja väide, et vara väljaüürimine tekitaks hagejale kahju, on oletuslik ja tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Vara

üürileandmine ei tekita hagejale kahju. Äripinnalt teenitav üüritulu suurendab selle väärtust. Kostjale kuuluvast varast oluline osa (kinnistu Pärnu mnt 555) anti üürile juba enne tervendamiskava kinnitamist ja enne pankrotimenetluse algust korrapärase majandustegevuse käigus. Nimetatud vara üürimisest laekub ka oluline osa tervendamiskava tuludest (10 000 eurot). Seega jätkab tervendamiskava olulises osas senist tegevust, kusjuures soodsamatel tingimustel, kui seda enne pankrotimenetlust tehti. Tervendamiskava kinnitamine ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja ei täpsustanud, millise võlausaldajate kaitseks kehtestatud normiga on tervendamiskava kinnitamine vastuolus. Ainuüksi asjaolu, et osad võlausaldajad on kaudselt läbi ühe osaniku seotud võlgnikuga, ei ole aluseks väitele, et tervendamiskava kinnitamine on vastuolus heade kommetega. Nii PankrS kui kõigist muudest seadustest tulenevalt on võlgniku lähikondseks oleval võlausaldajal võlgniku pankrotimenetluses samad õigused, mis teistel võlausaldajatel. Võlausaldaja peab lähtuma kostja tervendamise otsustamisel enda huvidest ja seda võlausaldajad ka antud juhul tegid. Hageja leidis ekslikult, et kõik teised võlausaldajad tegutsevad võlgniku huvides. Võlausaldajad, kes hääletasid tervendamiskava poolt, ei eiranud pandipidaja huve. Nimetatud tegevuse eesmärgiks on läbi ettevõtte tervendamise kaitsta võlausaldajate ühiseid huve. Võlausaldajad käitusid seadusega antud võimaluste piires ja tegemist ei ole seadusevastaselt pandipidaja õiguste piiramisega. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole nõus tervendamiskavaga, ei muuda tervendamiskava kinnitamist heade kommete vastaseks. Hageja peab arvestama pandipidaja täiendavatele õigustele ka oma nõude suurusega, mis ei ole häälteenamuse saamiseks piisav. Hageja väited, et tal ei olnud võimalik tervendamiskavaga tutvuda, ei ole tõsiseltvõetavad. Hageja ei esitanud koosolekul selles osas ühtegi ettepanekut ega soovinud nimetatud küsimuse otsustamise edasilükkamist või täiendavat aega kavaga tutvumiseks. Hagejal oli oma esindaja kaudu võimalik tervendamise põhimõtetega juba varasemalt tutvuda. Ajutise pankrotihalduri poolt kajastatud aruandes oli viide tervendamisele ja selle võimalikele abinõudele. Samuti ei ole tervendamiskava sedavõrd keeruline, et nõuaks pikaajalist analüüsi. Pankrotitoimkonna liikmete valimine on kooskõlas seadusega. Ebaõige on hageja väide, et V. K. on OÜ ERPM Teenused esindajaks. Hageja poolt viidatud protokollist on näha, et OÜ ERPM Teenused esindajaks oli üldkoosolekul T. R.. OÜ ERPM Teenused tegi ettepaneku valida väikse võlausaldaja esindajana toimkonna liikmeks V. K. Toimkonna liikme kandidaadina ülesseadmine võlausaldaja poolt ja võlausaldaja esindamine ei ole samastatavad. Hageja ei esitanud kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendeid, et toimkonna liikmetel oleks võlgnikuga ühine majanduslik huvi, mistõttu on tegemist hageja oletusliku seisukohaga. Võlausaldaja lepinguline esindaja tegutseb võlausaldaja enda huvides ja hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et võlausaldajate lepingulised esindajad tegutseksid võlgniku huvides. Lisaks ei ole piisav PankrS § 117 lg 2 p 5 ja/või lg 3 alusel võlausaldaja lepingulise esindaja võlgniku lähikondseks tunnistamiseks pelgalt asjaolu, et võlgniku ja võlausaldaja üks mitmest osanikust kattub. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pankrotihalduri seisukoht Tervendamiskava koostamisel arvestas haldur kõigi võlausaldajate huvidega, kuid tagas pandiga tagatud nõuet omavale võlausaldajale eelistatuse. Hageja oli oma esindaja kaudu võlgniku pankrotimenetlusest teadlik ja kinnitas seda oma 19.10.2011 nõudeavalduses. Kuigi hageja oli teadlik, et ajutise pankrotihalduri aruanne peab käsitlema ka võlgniku ettevõtte

tervendamist, ei avaldanud hageja kordagi soovi viidatud aruandega tutvuda. Pankrotihalduril oli 31.10.2011 enne võlgniku võlausaldajate esimest üldkoosolekut vestlus hageja esindajaga, kus ta pakkus, et edastab ajutise halduri aruande. Viidatud aruanne esitati elektrooniliselt

käsitlus selle üle, kui palju ja miks keegi võlausaldajatest hääli sai. Otsused võeti vastu vastavalt PankrS sätetele. Hageja huviks on, et järgitaks ainult tema huve. See on aga vastuolus pankrotimenetluse eesmärkidega. Hageja on võrreldes teiste võlausaldajatega seadusega võimaldatud eelistatud seisundis ja seda arvestati ka tervendamiskava koostamisel. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel 17.11.2011 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestas asja lahendamisel PankrS § 83 lg-s 1ja § 129 lg-tes 1 – 4 sätestatut. Kohus ei nõustunud, et tervendamiskava on ebaselge ja seetõttu ei vasta see seadusele. Tervendamiskava vastab PankrS § 129 lg-s 2 sätestatud nõuetele, selles nähti ette ettevõtte tervendamiseks vajalikud abinõud, need on arusaadavad ja nende täitmine on kontrollitav. Samuti näitas haldur tervendamiskavas, et otstarbekas on teha kompromiss. PankrS § 180 lg 2 alusel saab kompromissotsuse teha pärast nõuete kaitsmist. Käesolevaks ajaks võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmist toimunud ei ole. Tervendamiskavast nähtuvalt toodi selles välja tervendamiskava täitmiseks vajalik võlgniku vara, milleks on neli kinnisasja ja majandustegevus, milleks on kinnisasjade üürilepingute täitmise jätkamine üürileandjale soodsamatel tingimustel ning seni koormamata vara üürile andmine. Tervendamiskavast nähtuvad ka tervendamiseks vajalike finantsvahendite suurus ja allikad, ettevõtte rahavoogude prognoos ja kulude arvestus aastate lõikes ning selgitused selle juurde, samuti arvamus tervendamise võimalike tagajärgede kohta. Kohus ei nõustunud, et tervendamiskavast ei ole võimalik aru saada, milliseks perioodiks see kehtestati. Ka hageja ise märkis tervendamiskava pikkuse, milleks on 6 aastat. Tervendamiskavale lisati prognoositavad rahavood aastatel 2012 kuni 2017, milles märgiti tulu, kulu ja kujunev kasumisumma. Tervendamiskavas märgiti, et tagamaks pandipidaja eelistatud seisundit ja lähtudes kõigi võlausaldajate ühistest huvidest, tuleb tervendamisel esmalt tasuda pandipidaja nõue ning alles seejärel teiste võlausaldajate nõuded: 2015. aasta keskpaigaks laenu põhiosa ja allesjäänud 2,5 aasta jooksul kõrvalnõuded. Kohus ei nõustunud, et tervendamiskava koostamise eeldused ei ole täidetud, kuna pankrotivarasse ei kuulu ettevõte. Kohus viitas siinkohal TsÜS §-s 661 ja VÕS § 180 lg-s 2 sätestatule. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et võlgniku majandustegevuseks oli kinnisvara omandamine selle väljaüürimiseks. Seega on kostja majandustegevuseks üüritulu teenimine olemasoleva kinnisvara üürileandmise kaudu. Antud juhul ongi tegemist ettevõttega, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Seadusest ei tulene, et ettevõttesse peaks kuuluma töötajad. Seega ei välista töötajate puudumine ettevõtte olemasolu. Tegemist on ettevõttega, mille säilitamiseks tervendamiskava koostati ja mis tagab kõigi võlgniku võlausaldajate huvide kaitse pankrotimenetluses. Kohus ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda pandieseme sundmüüki nelja kuu jooksul arvates 31.10.2011 PankrS § 140 alusel. PankrS § 133 annab käesoleval juhul õiguse vara müügi üldistest tähtaegadest selle vara osas kõrvale kalduda, mis on vajalik ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Kinnisasjad on tervendamiskava kohaselt ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja tuluteenimiseks vajalikud. Tervendamiskavas märgiti, et ettevõtte tegevuseks mittevajalik vara võõrandatakse.

Hageja viited pankrotiseaduse kompromissi reguleerivatele sätetele ei ole asjakohased, kuivõrd käesoleva juhul on tegemist tervendamiskava, mitte kompromissotsuse vastuvõtmisega võlausaldajate poolt. Seadusandja sätestas kompromissi reguleerivad normid eraldi PankrS 12.peatükis ja nende normide kohaldamine tervendamiskava vastuvõtmisele ei ole põhjendatud. Seaduseandja andis PankrS § 129 lg-te 3 ja 4 alusel ettevõtte tervendamise otsustamise võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse, kusjuures pandipidajast võlausaldajale ei kehtestatud hääletamisel mingit eristaatust. Ettevõtte tervendamise üle otsustamine toimub võlausaldajate lihthäälteenamusega, mis tagab kõigi võlausaldajate ühiste huvide silmaspidamise. Tervendamiskavaga ei ole võimalik nõudeid vähendada, samas ei välista tervendamiskava vastuvõtmine pankrotimenetluse hilisemas staadiumis kompromissotsuse vastuvõtmist vastavalt PankrS §-le 180. Küll aga arvestati tervendamiskavas pandipidaja eelisõigusega, kuivõrd tema nõue rahuldatakse esmajärjekorras. AÕS § 333 ei keela hüpoteegiga koormatud vara omanikul kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui see toimub korrapärase majandamise eesmärgil. Käesoleval juhul toimub vara väljaüürimine ettevõtte korrapärase majandustegevuse raames ja seda ei keela ka hüpoteegilepingu p 2.3., milles pooled leppisid kokku, et hüpoteegiga koormatud vara suhtes üüri-, rendi-, ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil, on vajalik hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Seega ei leppinud pooled hüpoteegilepingus kokku, et kinnisasja omanikul oleks keelatud vara välja üürida. Üksnes sellisel juhul, kui vara väljaüürimine ei toimu korrapärase majandustegevuse raames, on selleks vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et vara väljaüürimine tekitaks hüpoteegipidajale kahju. Kahju tekkimise tõendamise kohustus on vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 hagejal. Tervendamiskava kinnitamine ei ole vastuolus heade kommetega ega seaduses sätestatud võlausaldajate kaitseks kehtestatud normiga (TsÜS § 38 lg 2). Hageja ei toonud esile, millise võlausaldajate kaitseks kehtestatud normiga tervendamiskava otsuse vastuvõtmine vastuolus on. Pankrotimenetluses on võlgniku lähikondseks oleval võlausaldajal teiste võlausaldajatega võrdsed õigused ja ei saa asuda seisukohale, et antud võlausaldajate tervendamiskava poolt hääletamine oleks vastuolus heade kommetega. Tervendamiskava vastuvõtmine kõigi võlausaldajate ühistes huvides ja eesmärgiks ei ole hagejale kahju tekitamine. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole nõus tervendamiskavaga, ei muuda tervendamiskava kinnitamist heade kommete vastaseks. Hageja väited, et tal ei olnud võimalik tervendamiskavaga piisavalt tutvuda, ei anna alust väiteks, et üldkoosoleku otsus oleks vastuolus seadusega. Vastavalt PankrS §-le 129 lg 3 esitab pankrotihaldur tervendamiskava kinnitamiseks võlausaldajate üldkoosolekule, mida ka haldur tegi. Vaidlus puudub, et ajutise pankrotihalduri aruandes märgiti võlgniku tervendamisvõimalus. Ajutise halduri aruanne oli hagejale kättesaadav ja seega ei saanud võlgniku tervendamiskava hagejale üllatuseks olla. Kuivõrd tervendamiskava ja võlgniku tegevuse jätkamise otsus võeti vastu kooskõlas seadusega, siis puudub alus võlgniku tegevuse lõpetamiseks, mistõttu on ka vastav üldkoosoleku otsus kooskõlas seadusega. Pankrotitoimkonna liikmete valimine on kooskõlas seadusega. Asjaolu, kas võlausaldaja, kes osales üldkoosolekul toimkonna valimisel, oli võlgniku lähikondne, asja lahendamisel tähendust ei oma. Selles osas seadus piiranguid ei sea. Hageja ei esitanud kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendeid, et toimkonna liikmetel V. K-l, J. S-l ja T. R-l oleks võlgnikuga ühine

majanduslik huvi, mistõttu on tegemist hageja oletusliku väitega. Võlausaldaja lepinguline esindaja tegutseb võlausaldaja huvides ja hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et võlausaldajate lepingulised esindajad tegutseksid võlgniku huvides. Seega on nimetatud hageja väide paljasõnaline ja tõendamata. PankrS § 117 lg 2 p 5 ja lg 3 alusel ning tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja esile tooma ja tõendama väidetava ühise olulise majandusliku huvi, märkides, milles see konkreetselt väljendub, kuidas tegutsetakse ühise majandusliku huvi saavutamiseks. Piisav ei ole üksnes hageja viide võimalikule käsunduslepingule. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada alljärgnevalt: lugeda OÜ Scandinavian Sealine, OÜ ERPM Teenused, V. K., J. S. ja T. R. kostja lähikondseteks PankrS § 117 lg 3 alusel. Tuvastada kostja võlausaldajate 31.10.2011 esimese üldkoosoleku alljärgnevad otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada alljärgnevad otsused kehtetuks: 3.1. Kinnitada võlgniku ettevõtte tervendamiskava. Jätkata võlgniku ettevõtte tegevust; 3.2. Mitte lõpetada võlgnikku kui juriidilist isikut; 4.3. Valida pankrotitoimkond koosseisus V. K. , T. R. ja J. S. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Tervendamiskava on ebaselge ja ei vasta tervendamiskava elementaarsetele nõuetele. PankrS ei sätesta tervendamiskava vormi ja sisu osas detailseid nõudeid, kuid PankrS § 129 lg 2 kohaselt peavad tervendamiskavas olema selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud tähtajad ja summad kohustuste täitmise ning tulude osas. Antud juhul kirjeldati tervendamiskavas küll erinevaid tervendamiskava abinõusid, kuid seda tehti ebaselgelt, mistõttu ei ole tervendamiskavast võimalik aru saada. See toob omakorda kaasa selle täitmise ja täitmise kontrollimise võimatuse. Tervendamiskavast võib küll kaudselt järeldada, et see kehtestatakse 6 aastaks, kuigi selgesõnaliselt seda tervendamiskava välja ei too, mistõttu on tervendamiskava tähtaeg ebaselge. Seetõttu ei vasta tervendamiskava PankrS § 129 lg 2 nõuetele. Tervendamiskavast võib üksnes järeldada, et pandipidaja nõude rahuldamise tähtajaks planeeriti 31.12.2017, kuid saneerimiskava ei seisne üksnes pandipidaja nõude rahuldamise tähtaja määratlemises. Tervendamiskavast ei selgu, kas hageja nõuet asutakse rahuldama perioodiliste väljamaksetega või ühe maksena. Kui silmas on peetud perioodiliste osamaksete tegemist, siis ei ole võimalik aru saada, millisel perioodil ja millises suuruses maksetega hageja nõuet täitma asutakse. Kohtu tuginemine asjaolule, et kavas viidati sellele, et 1,5 aasta jooksul on võimalik tasuda hageja põhivõlg ning ülejäänud aja jooksul kõrvalnõuded, on siinkohal ebaõige, kuivõrd tervendamiskavas tehtud viited ei anna vastust küsimusele, kas hageja nõue täidetakse osade kaupa või ühekordse maksega. Seetõttu puudub hagejal selgus kava täitmise osas ja selgus kava täitmisega/mittetäitmisega kaasnevate riskide osas. On ilmne, et kui perioodilise makseid tervendamiskava järgi ei tehta, on kava võimaliku ebaõnnestumise riski hagejal enne kava tähtaja möödumist võimatu hinnata. Kava õnnestumise/täidetavuse risk omab aga kava täitmisel olulist tähendust, eriti arvestades, et kostja on pankrotivõlgnik. Seetõttu ei vasta tervendamiskava nimetatud asjaoludel PankrS § 129 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja kohtu vastupidised järeldused on ekslikud. Tervendamiskava koostamise eeldused ei olnud täidetud. Kohus leidis, et kostja ettevõtte moodustas antud juhul majandustegevus, mis seisnes kinnisvara omamises ja üürile andmises. Mitte igasugune äriühingule kuuluv vara kogum ei moodusta ettevõtet, vaid ettevõttega on tegemist üksnes juhul, kui see vara kogum on seotud ka vastava organisatsioonilise struktuuriga ja tegeleb majandustegevusega. Pankrotihalduri poolt üldkoosolekul esitatud aruandest ja tervendamiskavast nähtuvalt taoline organisatsiooniline struktuur puudub ning

kostja ainus „majandustegevus“ seisneb kinnisvara omamises ja kinnisvara lepingute alusel üürilaekumiste vastuvõtmises. Äriühingule kuuluvad ja üürilepingutega koormatud kinnistud ning üürilepingute alusel üürilaekumiste vastuvõtmine ei moodusta ei VÕS § 180 lg 2 ega PankrS § 129 lg 1 mõttes ettevõtet ja seetõttu on kohtu vastupidine järeldus vastuolus pankrotiseadusega. PankrS ja tervendamiskava tähenduses tuleb ettevõtte mõistet tõlgendada kitsendavalt. Põhjendamatu on asuda seisukohale, et kinnisvara, mis on koormatud hüpoteegiga ja mille realiseerimise kaudu oleks võimalik rahuldada tagatavat nõuet, oleks käsitletav ettevõttena PankrS § 129 lg 1 tähenduses ning ainuüksi sellele ettekäändel piirata tervendamiskavaga pandipidaja õiguste realiseerimist. Seda, et kostja vara ei moodusta ettevõtet, kinnitab ka asjaolu, et kostja pankrotihaldur asus osa pankrotivarast võõrandama. Kui osa kostja varast on võimalik võõrandada, siis on ilmne, et PankrS § 129 lg 1 tähenduses ei moodusta kostja vara ettevõtet, mida saaks tervendada. Kuna kostja vara ei moodusta PankrS § 129 lg 1 mõttes ettevõtet, siis puudusid formaalsed eeldused tervendamiskava koostamiseks ja üldkoosolekule hääletamisele panemiseks, mistõttu on üldkoosoleku vastav otsus seadusega vastuolus. Arvestades tervendamiskava sisu ja kostja võlausaldajate struktuuri, on ilmne, et tervendamiskava eesmärgiks oli hageja nõude realiseerimise edasilükkamine kostja ja temaga seotud isikute huvides ning selline tegevus ei saa olla kooskõlas seadusega. Maakohus leidis ekslikult, et PankrS §-d 133 ja 134 võimaldavad tervendamiskava korral kõrvale kalduda üldistest pandieseme realiseerimise tähtaegadest ning hageja viide kompromissi regulatsioonile ei ole asjakohane. Tervendamiskava tingimused, mis piiravad pandipidaja õigusi, on vastuolus seadusega. Kuigi tervendamiskava on oma sisult ebaselge, on sellest võimalik aru saada, et sellega soovitakse välistada või vähemalt piirata hageja õigust oma nõude rahuldamiseks panditud vara arvel kuni 31.12.2017. Kuigi PankrS ei reguleeri täpsemalt tervendamiskava õiguslikke tagajärgi, tuleb tervendamiskava tingimuste ja selle kinnitamise õiguspärasuse hindamisel arvestada PankrS-s kompromissi reguleerivate sätetega. Eeltoodut põhjendab muuhulgas PankrS § 129 lg-s 2 tehtud viide kompromissi tegemise võimalusele ning § 179 lg-s 1 tehtud viide tervendamiskavale. Samuti on kompromiss ja tervendamiskava oma olemuselt sarnased, kuid nende kehtestamise võimalikkus on erinevates pankrotimenetluse staadiumites. PankrS § 182 lg-st 2 tulenevalt on ilmne, et ka tervendamiskavaga ei ole PankrS ega selle mõtte kohaselt võimalik pandipidaja nõude panditud vara arvel rahuldamise edasilükkamine rohkem kui 1 aastaks ilma pandipidaja nõusolekuta. Kui kompromissi regulatsioon ei võimalda pandipidaja õiguste realiseerimist edasi lükata ilma pandipidaja nõusolekuta enam kui aastaks, siis ei saa seda teha ka tervendamiskavaga. Kompromissi tegemise kvoorumi ja häälte arvestamise nõuded on oluliselt rangemad kui tervendamiskava puhul. Tervendamiskavaga ei ole seaduse ega selle mõtte kohaselt võimalik piirata pandipidaja õigusi suuremas ulatuses kui kompromissiga. Puudub mistahes PankrS ja selle eesmärkidega kooskõlas olev põhjendus, miks peaks olema võimalik tervendamiskavaga pandipidaja nõude täitmise edasilükkamine ilma pandipidaja nõusolekuta pikemaks ajaks kui kompromissiga. Kuna hageja hääletas tervendamiskava kinnitamisele vastu, siis ei olnud võimalik tervendamiskava kehtestada enam kui 1-aastaseks tähtajaks. Kuna tervendamiskava kohaselt välistatakse või piiratakse hageja õigust pandi arvel oma nõude rahuldamiseks enam kui 6 aastaks, siis on tervendamiskava kinnitamine sellistel tingimustel vastuolus seadusega ja kohtu järeldused nimetatud osas on ekslikud. Hageja viitas PankrS §-s 140 sätestatule ja märkis, et PankrS § 133 lg 1 kohaselt võis haldur alustada müüki käesolevas asjas 31.10.2011. Kuna hageja nõue on tagatud nii hüpoteekidega kui kommertspandiga, siis peab haldur seaduse kohaselt panditud vallasvara müüma hiljemalt

31.01.2012 ja panditud kinnisvara hiljemalt 28.02.2012, milline asjaolu piirati ebaseaduslikult kinnitatud tervendamiskavaga. Tervendamiskava on vastuolus PankrS § 140 ja 182 lg-ga 2. Maakohus leidis ekslikult, et vara üürile andmine oli ilma hageja nõusolekuta võimalik, kuivõrd hüpoteegiseadmise lepingu p 2.3. nõuab hüpoteegipidaja nõusolekut juhul, kui üürile andmisega tekitatakse hagejale kahju. Kuna hageja ei tõendanud temal kahju tekkimist, siis ei olnud hageja nõusolek vajalik. Tervendamiskava tingimused seoses vara üürile andmisega on vastuolus seadusega. Tervendamiskava kohaselt eeldab tervendamiskava realiseerimine kostja vara üürile andmist. Vastavalt hageja ja kostja vahel kehtivatele hüpoteegi tingimustele 2.3. on kostjal keelatud kinnisvara üürile andmine ilma hageja eelneva nõusolekuta, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil. Analoogne põhimõte tuleneb AÕS §-st 333. Tervendamiskavas sätestatud tingimustel kinnistute üürilepingutega koormamine vähendab kinnisvara väärtust ja vähendab seetõttu pandieseme realiseerimisel selle võimalikku müügihinda. Kui vara on koormatud kolmandate isikute õigustega, siis on selle vara väärtus väiksem kui see oleks siis, kui vara oleks kolmandate isikute õigustest vaba. Kui kostja väidab, et vara koormamine kolmandate isikute õigustega hoopis suurendab vara väärtust, siis peab kostja seda tõendama. Hageja vaidlustas üürilepingute sõlmimise, millest järeldub, et üürilepingute sõlmimine on vastuolus hageja huvidega. Lepingu punkti 2.3. kohaselt oli hageja nõusolek vajalik üürilepingu sõlmimiseks ka siis, kui see kahjustab muul viisil hageja huve. Antud juhul lükatakse tervendamiskavaga edasi hageja nõude täitmine. Selline nõude sissenõudmise edasilükkamine on vastuolus hageja huvidega. Seega on täidetud mõlemad lepingus ja seaduses sätestatud alternatiivsed eeldused üürilepingute sõlmimise välistamiseks ilma hageja nõusolekuta. Hageja käesolevaga taolist nõusolekut ei anna ja väljendas seda selgelt ka oma vastuväites üldkoosoleku protokollile. Eelnevast tulenevalt kohaldas kohus ebaõigesti seadust ja tõlgendas ebaõigelt ka hüpoteegi seadmise lepingut. Kohus leidis ekslikult, et tervendamiskava ei ole vastuolus heade kommetega ega seaduses võlausaldajate kaitseks kehtestatud normidega. Käesoleval juhul esinevad nii TsÜS § 38 lg-s 2 kui ka §-s 32 toodud alused tervendamiskava kinnitava otsuse tühisuse tuvastamiseks. Tervendamiskava esitati kostja pankrotihalduri poolt üldkoosolekule tutvumiseks üldkoosoleku alguses koosolekule registreerimisel. Arvestades seda, et tegemist on mahuka dokumendiga, ei olnud sellega tutvumiseks jäänud aeg piisav, et asuda tervendamiskava kinnitamist otsustama. Kuna teised võlausaldajad on kostjaga seotud, siis on ilmne, et neile oli tervendamiskava ja selle sisu varem teada. Hagejale ei olnud enne üldkoosolekut teada, et tervendamiskava esitada kavatsetakse. Hageja lepinguline esindaja vestles telefonis samal päeval enne üldkoosolekut kostja pankrotihalduriga ja pankrotihaldur ei maininud kavatsusest esitada tervendamiskava. Sellistel asjaoludel tervendamiskava esitamine üldkoosolekule otsustamiseks on vastuolus heade kommetega ja heas usus käitumise nõudega. Asjaolu, et ajutise halduri aruandes viidati tervendamise võimalikkusele, ei oma siinjuures tähendust. Ajutine haldur on oma aruandes kohustatud märkima, kas tervendamine on võimalik või mitte. Samuti viitas ajutine haldur aruandes sellele, et võlgnik küll esitas omapoolse tervendamiskava ettepaneku, kuid see ei olnud esitatud kujul vastuvõetav ning kui tervendamine kõne alla tuleb, siis vajab kava olulist täiendamist ja muutmist. Hagejale ei esitatud tutvumiseks võlgniku poolt koostatud ja ajutisele haldurile väidetavalt esitatud tervendamiskava plaani. Kõik üldkoosolekul osalenud võlausaldajad peale hageja on otseselt seotud kostjaga kas äriliste või perekondlike seoste kaudu, mistõttu on ilmne, et neil on ühine majanduslik huvi ja selged lähedased sidemed kostjaga. OÜ Scandinavian Sealine, OÜ RPM Teenused ja Viljar

J. on kostja lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p-des 2 või 5 kohaselt. Nimetatud võlausaldajad tegutsevad koostöös kostjaga ja kostja huvides. Kostja ja tema lähikondsetest võlausaldajad, teades, et hageja ei nõustu tervendamiskavaga, ning teades, et hageja häälte arv ei võimalda tervendamiskava kinnitamist ära hoida, hääletasid tervendamiskava kinnitamise poolt, mis näitab, et taolise tegevuse eesmärgiks oli kostja huvides hageja huvide kahjustamine (TsÜS § 138 lg 2). Kuna kostja vara koosneb peaasjalikult kinnistutest, mis on koormatud hageja nõude katteks ja kuna kostja kinnisvara väärtus ei kata hageja nõuet, siis oleks ilmne, et kinnisvara realiseerimise korral pankrotihalduri poolt nn. tavakorras ei oleks teistel võlausaldajatel võimalus oma nõuete rahuldamiseks nimetatud vara arvel või oleks see võimalus minimaalne. Seega luuakse tervendamiskavaga eelised kõigile teistele võlausaldajatele ning riivatakse ainsana hageja huve ja õigusi. Pant on kõige olulisem ja eelistatum nõude tagatis. Seetõttu pidid teised võlausaldajad, andes võlgnikule laenu, arvestama, et võlgniku makseraskuste tekkimise korral on hageja eelistatumas seisundis kui nemad. Seadusega ei saa olla kooskõlas olukord, kus kohustuste tekkimise ajal on pandipidaja seisund seaduse kohaselt eelistatud ja sellega arvestasid kõik võlausaldajad, kuid võlgniku makseraskuste tekkimise korral saavad pandiga mitte tagatud võlausaldajad pandipidaja huve eirates siiski otsustada tervendamiskava kinnitamise näol pandipidaja seadusest tuleneva eelisseisundi lõpetamise või edasi lükkamise. Taolise võlausaldajate otsusega tervendamiskava kinnitamise kohta rikuti selgelt hageja AÕS § 325 lg-st 1 kui ka PankrS §-st 140 ja § 153 lg 1 p-st 1 tulenevaid õigusi ja huve. Juhul kui tervendamiskava ei oleks, oleks pankrotihaldur kohustatud kinnisvara müüma 4 kuu jooksul arvates 1. üldkoosolekust ja seejärel oleks saanud pankrotihaldur viia pankrotimenetluse lõpule ning teha hagejale seaduses sätestatud korras väljamaksed. Tervendamiskava tõttu lükati aga vara realiseerimine ja hageja nõude rahuldamine tervendamiskava kehtivusaja võrra edasi. On ilmne, et kostja pankrotimenetlus oleks võimalik lõpule viia ning hageja nõue täita lühema aja jooksul kui tervendamiskava kehtivusaeg. Kuivõrd tervendamiskava kinnitamisega rikuti hageja õigusi ja kuivõrd teised võlausaldajad, olles kostja kui võlgniku lähikondsed, võtsid vastu kostja huvidele ning kostjaga seotud võlausaldajate huvidele vastava ning ainsana hageja huve rikkuva tervendamiskava, on taoline otsus vastuolus nii heade kommetega ja seadusega ning toob kaasa TsÜS § 38 lg 2 kohaselt vastava üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kohus kohaldas vastupidisele seisukohale asudes ebaõigesti seadust. Maakohus leidis, et kuna tervendamiskava vastuvõtmine oli kooskõlas seadusega, siis on seadusega kooskõlas ka kostja lõpetamata ja likvideerimata jätmise otsus. Hageja aga viitas, et kuna tervendamiskava vastuvõtmine oli seadusega vastuolus, siis oli kostja lõpetamata ja likvideerimata jätmine vastuolus seadusega (PankrS § 129 lg 4 ja § 130 lg 1) ning sellest tulenevalt tuleb ka nimetatud osas otsused kehtetuks tunnistada. Maakohus leidis, et pankrotitoimkonna valimine on kooskõlas seadusega, kuna see, kas toimkonna valimisel osalenud võlausaldaja oli võlgniku lähikondne, ei oma tähendust ning hageja ei tõendanud, et valitud toimkonna liikmetel oleks võlgnikuga ühine majanduslik huvi või et võlausaldajate lepingulised esindajad tegutseksid võlgniku huvides. Kuigi maakohus ei toonud välja järeldust, et valitud toimkonna liikmed ei ole lähikondsed, võib siiski järeldada, et kohus tegi ekslikult taolise järelduse. Pankrotitoimkonna liikmete valimine on vastuolus seadusega. Üldkoosoleku otsuse kohaselt valiti pankrotitoimkonna liikmeteks V. K. , T. R. ja J. S.. Nimetatud isikute pankrotitoimkonna liikmeks valimine oli vastuolus PankrS § 74 lg-ga

ümber ning samuti ei teinud seda kohus. Kohus leidis üksnes, et nimetatud võlausaldajate esindajatena toimkonda valitud isikute võlgniku lähikondseteks lugemine ei ole põhjendatud toimkonna liikmete ja võlgniku ühise majandusliku huvi tõendamatuse tõttu. Hageja leiab, et ka valitud toimkonna liikmed on võlgniku lähikondsed. Kohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 117 lg 3. Kohus leidis, et võlgniku toimkonna liikmete lähikondseteks lugemine PankrS § 117 lg 2 p-de 3 ja 5 alusel ei ole võimalik, kuna hageja ei tõendanud nende isikute ühist majanduslikku huvi võlgnikuga. PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel lähikondseks lugemine eeldab ühise majandusliku huvi tuvastamist, kuid PankrS § 117 lg 3 alusel lähikondseks lugemine nimetatud eeldust ei sisalda. PankrS § 117 lg 3 annabki kohtule võimaluse teiste kriteeriumite alusel lugeda isikut lähikondseks, kui tegemist on võlgnikule lähendase isikuga. Hageja tõendas seoseid ja ühist majanduslikku huvi valitud toimkonna liikmete ja võlgniku vahel võlgniku lähikondseteks olevate võlausaldajate kaudu. Võlgniku lähikondsete lepingulised esindajad on käsitletavad isikutena, kellel on läbi oma esindatava ühine majanduslik huvi võlgnikuga. Puudub vaidlus, et toimkonna liikmed on eelnimetatud võlausaldajate esindajad. Samuti nähtub nimetatud asjaolu ka otsuste protokolli p-st 4.3. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et võlausaldaja esindaja tegutseb võlausaldaja huvides. Esindussuhe on oma sisult käsundussuhe ja VÕS § 620 lg 1, § 621 lg-te 1-4 ning §-de 623 ja 624 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundiandja juhiseid. Võlgniku lähikondse lepingulistel esindajatel on ühine majanduslik huvi ja lähedane seos oma esindatavaga ja seeläbi ka võlgnikuga. Kõik kolme lähikondse esindajad on käsitletavad PankrS § 117 lg 2 p 5 mõttes kostja lähikondsetena. Isegi kui asuda seisukohale, et nad ei ole viidatud sätte mõttes käsitletavad kostja lähikondsetena, tuleb need isikud lugeda kostja lähikondseteks PankrS § 117 lg 3 alusel. Eelnevast tulenevalt jättis kohus ekslikult valitud toimkonna liikmed võlgniku lähikondseks lugemata ja tegi seetõttu ebaõige lahendi. PankrS § 73 lg 1 kohaselt kaitseb pankrotitoimkond kõigi võlausaldajate huve. Olukorras, kus pankrotitoimkond koosneb 100% kostjaga seotud isikutest ja kus pankrotitoimkonna liikmeks valitud isikud ning nende esindatavad hääletasid üldkoosolekul teadlikult hageja huve ja tahet eirates tervendamiskava poolt, on ilmne, et sellises koosseisus valitud pankrotitoimkond ei esinda vastavalt PankrS § 73 lg-le 1 kõigi võlausaldajate huve. Kuivõrd pankrotitoimkonna liikmeks valiti kostja lähikondsed, on see vastuolus PankrS § 74 lg-ga 3 ja 73 lg-ga 1 ning seetõttu tuleb üldkoosoleku vastav otsus kehtetuks tunnistada. Maakohus jättis otsuses hinnangu andmata hagiavalduse punktis 2.2.5. esile toodud asjaolule ja alusele. Hageja põhjendas nimetatud hagiavalduse osas toimkonna liikmete valimise otsuse tühisuse tuvastamist TsÜS § 32, § 38 lg 2 ja § 138 lg 2 alusel, viidates hagiavalduse p-des

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamises osas, millega võlausaldajad valisid pankrotitoimkonna liikmed, nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Selles osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse hageja sellekohase nõude rahuldamata jätmiseks muutmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks tervenduskava kinnitamise ja ettevõtte tegevuse jätkamiseks (otsuse p. 3.1) ning võlgniku likvideerimata jätmise kohta (otsuse p. 3.2) kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selles osas kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Esitatud ja kinnitatud tervendamiskava koosneb kahest elemendist. Ühelt poolt nähakse ette võimalus vähendada võlgniku kui kinnistute üürileandja kulutusi, muutes üürnikega sõlmitud üürilepingud selliselt, et üürnik vastupidiselt senisele tasub ise kinnistutel asuvate hoonete elektri ja kütte eest. Teiselt poolt nähakse ette üürituludest katta hageja pandiga tagatud nõue perioodiliste maksetega kuue aasta jooksul, pärast mida asutakse kustutama teiste võlausaldajate pandiga tagamata nõudeid. Seega sisaldab tervenduskava kompromissiettepanekut; PankS § 178 lg.1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldaja vahelist kokkulepet võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tervendamiskava sisaldab kompromissi, siis tuleb selle kinnitamisel arvestada pankrotiseaduses kompromissi sõlmimist reguleerivate sätetega. Pandiga tagatud nõude maksmapaneku edasilükkamine kauemaks kui üheks aastaks saab toimuda vaid pandipidaja nõusolekul (PankrS § 182 lg. 2). Kuna hageja oli vastu tervenduskava kinnitamisele, siis on tervenduskava, mis näeb ette pandipidaja nõude täimise 6 aasta jooksul, antud sättega vastuolus ja rikub pandipidajast võlgniku õigusi saada oma eesõigusnõue rahuldatud panditud vara arvel. Esitatud tervendamiskava, mis näeb ettevõtte tervendamise kõrval selle vältimatu tingimusena ette rahalise nõude täitmise osamaksetena, on võrreldav saneerimisseaduses ette nähtud võlgade ümberkujundamisega (SanS § 22 lg. 1 p. 2). Antud juhul on võlausaldajad kahes grupis - hageja kui pandiga tagatud nõude omaja, ja ülejäänud võlausaldajad, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud. Saneerimiskava vastuvõtmine pandiga tagatud nõude omaja nõusolekuta oleks vastuolus SanS §-ga 24 lg. 4. Pandiõigus on piiratud asjaõigus, mis jääb konstitutsioonilise omandi põhiõiguse kaitsealasse. PS § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada; kitsenduse sätestab seadus. Ringkonnakohtu hinnangul tervendamiskava kinnitamine, mis näeb hageja tahtest sõltumatult tema pandiõiguse realiseerimise takistamist pankrotiseaduses sätestatud aluseta on vastuolus ülalmärgitu põhiseaduse sättega. Seega ringkonnakohus leiab vastupidiselt maakohtule, et tervenduskava kinnitamine ja sellel rajanevad otsused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja võlgniku likvideerimata jätmise kohta on vastuolus seadusega ja võlausaldajate üldkoosoleku vastavad otsused tuleb PankrS 83 lg. 1 alusel tunnistada kehtetuks.

Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tühistab kolleegium maakohtu otsuse ka osas, millega tühistati maakohtu määrusega seatud hagi tagamine. Kuivõrd hageja nõuded kokku nelja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldatakse kolme otsuse osas, siis jätab kolleegium menetlusosaliste menetluskulud 1⁄4 osas hageja ja 3⁄4 osas kostja kanda. Pankrotitoimkonna esimees J. S. on esitanud taotluse ringkonnakohtu 29.05.2012 istungi protokolli parandamiseks, kuna ekslikult on protokolli märgitud, et J. S. on pankrotihaldur, ja tekstis on läbivalt vahetuses J. S. ja H. V. nimed. Samuti on ebaõigesti protokollis märgitud vastustaja esindaja sõnad, mille kohaselt vaid üks kinnistu on välja üüritud – vastustaja väitis, et neli kinnistut on välja üüritud. Hageja esindaja on protokolli parandamisega nõus. Ringkonnakohus leiab, et protokoll tuleb TsMS §-de 53 lg. 4 ja 442 lg. 5 alusel taotletud viisil parandada.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.