Bigbank AS (registrikood 10183757) Lepingulised esindajad Aap Kulik ja Leana Land
Kostja
X (isikukood XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada kohtuistungit pidamata Bigbank AS-i (registrikood 10183757) ja Xi (X, isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1.X (isikukood XXX) tasub Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 13 907 (kolmteist tuhat üheksasada seitse) eurot 76 (seitsekümmend kuus) senti vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.1 (kompromissi punktis 1.1) ja 1.1.2 (kompromissi punktis 1.2) sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:
1.1.1.X (isikukood XXX) tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi punktis 1) nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes alates 2026.a (kahe tuhande kahekümne kuuenda aasta) aprillist kuni 2027.a (kahe tuhande kahekümne seitsmenda aasta) märtsini iga kuu 15. (viieteistkümnendaks) kuupäevaks Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) 250 (kakssada viiskümmend) eurot;
1.1.2.15.04.2027.a (viieteistkümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne seitsmendal aastal) on X (isikukood XXX) kohustatud tasuma Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) võla jäägi ühekordse maksena.
1.2.Juhul, kui X (isikukood XXX) täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1.2 (kompromissi punktis 1.2) nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. 1 (4)
Hagiavalduse esitamisel tasus Bigbank AS (registrikood 10183757) riigilõivu 910 eurot, millest 455 eurot taotleb Bigbank AS tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lõike 2 punkti 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda Bigbank AS-i arveldusarvele nr EE301010002006454004, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-17242, X riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 555 (viissada viiskümmend viis) eurot tasub X (isikukood XXX) Bigbank ASile. Nimetatud kulu on juba arvestatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi punktis 1) välja toodud võlgnevuses.
1.4.Pooled on leppinud kokku kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 (kompromissi punktis 1) võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub X (isikukood XXX) võlgnevuse Bigbank AS-i (registrikood 10183757) arveldusarvele EE517575200001753741 märkides selgituseks „Leping nr CL-EEC-24002677, X võlgnevus“.
1.5.Pooled lepivad kokku, et kui X (isikukood XXX) täidab kompromissi nõuetekohaselt ei nõua Bigbank AS (registrikood 10183757) edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus Bigbank AS-il on.
1.6.Kui X (isikukood XXX) ei tasu kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.1 ja 1.1.2 (kompromissi punktid 1.1 ja 1.2) nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on Bigbank AS-il (registrikood 10183757) õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Xilt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on Bigbank AS-il õigus nõuda Xilt edasiulatuvat viivist lepingu raames 23,9% (kakskümmend kolm koma üheksa protsenti) tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest.
1.7.Samuti on pooled leppinud kokku, et Bigbank AS-il (registrikood 10183757) on õigus nõuda edasiulatuvat viivist selliselt, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet.
1.8.Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
1.9.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
1.10.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina võlaõigusseaduse §-i 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
1.11.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sealhulgas fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
1.12.Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
1.13.Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sealhulgas esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
1.14.Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
1.15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõike 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17242. 2 (4)
3.Tühistada kohtuistung toimumise ajaga 04.06.2026.a kell 14.30.
4.Tagastada Bigbank AS-ile (registrikood 10183757) riigilõiv 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot ja kanda arveldusarvele EE301010002006454004 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-2417242, X riigilõivu osaline tagastamine“.
5.Asendada jõustunud kohtumääruses isikute nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada isikute isiku- ja registrikoode. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.3 märgitud menetluskulud Xi (X, isikukood XXX) kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu menetluses on Bigbank AS-i (hageja) hagiavaldus Xi (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohtule on 10.04.2026 esitatud menetlusdokument, mis sisaldab poolte sõlmitud kompromissilepingut. II.
Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on sõlminud kompromissilepingu nõuete osas, mis tulenevad hageja kui krediidiandja ja kostja kui tarbija vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Poolte kompromissist ei nähtu hageja ja kostja kokkulepet selle kohta, et kostja on kohustatud maksma tasu võimaluse eest tasuda kokkulepitud rahasumma osamaksetega graafiku alusel. Seetõttu ei ole poolte kompromiss võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-de 1 ja 2 mõistes krediidilepinguks ning sellele ei kohaldata tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Kompromissilepingu kehtivuse eelduseks on nõuete aluseks oleva tarbijakrediidilepingu kehtivus. Kohus kontrollib seetõttu, kas hagis märgitud asjaoludel on pooled sõlminud kehtiva tarbijakrediidilepingu. Hagist ja tarbijakrediidilepingust nähtub krediidi kulukuse määr ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga, samuti andmed ja eeldused krediidi kulukuse 3 (4)
arvutamiseks (VÕS §§ 406 ja 4061). Kohus on seisukohal, et krediidi kulukuse määr 28,99% aastas on arvutatud algandmetest nähtuvalt korrektselt ega ületanud lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 lg 1). Hagist nähtuvad asjaolud, mille kohaselt on hageja omandanud teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku suuruse, varaliste kohustuste (sh regulaarsete finantskohustuste suurus, muud kohustused, varasema maksekohustuste täitmise kohta ning saadud andmeid analüüsinud. Kohtu hinnangul on krediidiandja eeltoodut arvestades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldused on täidetud, mistõttu on pooltel võimalik kehtivalt kokku leppida tarbijakrediidilepingust tulenevatest nõuetest loobumises ja kompromissilepingu alusel uute õiguste omandamises. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
3.TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja tasus riigilõivu 910 eurot. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab riigilõivu 455 eurot tagastamise hageja arveldusarvele.
4.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 555 euro ulatuses hagejale makstava rahasumma koosseisus. Kohus jätab poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
5.Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
6.TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Pooled on kokku leppinud kompromissi ja selle sõlmimise asjaolu konfidentsiaalsuses. Kohus määrab omal algatusel isikute nimede asendamise tähemärkidega ja isiku- ja registrikoodide mitteavaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.