2-24-15033 TADF Ehitus OÜ hagi R.U vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi Harju Maakohtu 14.04.2025 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend TADF Ehitus OÜ 13.05.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 0 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja TADF Ehitus OÜ (registrikood 12503172), Menetlusosalised ja nende lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev esindajad ringkonnakohtus Kostja R.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine 1(6)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.04.2025 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
2.Jätta TADF Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.TADF Ehitus OÜ (hageja) esitas 03.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse R.U (kostja ) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 350,79 eurot ja viivise 2775,03 eurot ajavahemiku 24.08.2023–03.10.2024 eest.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja on ühe kuuest kinnistust, asukohaga Jõe tn 24, Narva-Jõesuu, kaasomanikest; - kaasomanikud sõlmisid 09.04.2016 hagejaga töövõtulepingu, mille alusel tegi hageja aastatel 2016, 2017 ning 2022 kinnistul ehitustöid elamu ehitamiseks ja müüs ehitusmaterjale; - hageja andis tehtud tööd kaasomanikele üle; - 23.07.2023 väljastas hageja kostjale arve 20 350,79 euro tasumiseks.
1.2.Hageja palus kostjalt välja mõista 20 350,79 eurot ja viivise ajavahemiku 24.08.2023– 03.10.2024 põhinõudelt 20 350,79 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ehk 2775,03 eurot.
1.3.Menetluskulude kindlaksmääramise osas leidis hageja, et kostja esindaja kulutas põhjendamatult palju aega nii materjalidega tutvumiseks, hagivastuse koostamiseks, seisukohtade esitamiseks kui ka istungiks ettevalmistamiseks. Tõendite tõlkimine vene keelest eesti keelde ei ole õigusabikulu, vaid on tõlkekulu ja nende advokaadi tunnihinnaga arvestamine ei ole põhjendatud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2(6)
2.1.Kostja esitas hageja nõuetele sisulised vastuväited, kuid leidis ka, et nõuded on osaliselt aegunud ja osade tööde osas ei olnud D. R.U 2022. aastal volitatud kostja nimel töid vastu võtma.
2.2.Kostja palus teha vaheotsuse hagi aegumise ja põhjendatuse kohta. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 7652,45 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja järeldas, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Hageja tasunõuded muutusid sissenõutavaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 alusel vastavalt 31.12.2016 ja 31.12.2017. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 147 lg 1 kohaselt algas nõude aegumistähtaeg 31.12.2016 ja 31.12.2017 ja nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 kohaselt vastavalt 31.12.2019 ja 31.12.2020. Kaasuvalt on aegunud ka viivisenõue. Seetõttu tegi kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kolmanda lause alusel asjas lõppotsuse. Kohus järeldas, et D. R.U-l ei olnud 2022 aastal kostja nimel ehitustööde tegemiseks või ehitusmaterjalide vastuvõtmiseks (ega ka tööde tellimiseks) esindusõigust. Seega ei kehti 2022. aasta kokkulepped kostja suhtes ja hagejal ei ole neist tulenevaid kohustusi. TsMS § 449 lg 2 kolmanda lause alusel tunnustas maakohus nõude põhjendamatust ja tegi lõppotsuse.
3.2.TsMS § 162 lg 1 jäid menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel määras kohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Kostja palus hüvitada lepingulise esindaja õigusabikulu 8564,40 eurot 36 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 195 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et vandeadvokaadist esindaja tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas turul aktsepteeriva teenuse tunnihinnaga. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvastanud kohus valdavas osas ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu. Kostja esindaja on ajavahemikus 30.10.2024 kuni 06.12.2024 kulutanud kokku 22,5 tundi materjalidega tutvumisele, tõendite kogumisele, suhtlusele kliendiga ja vastuse koostamisele. Ainuüksi hagiavaldus koos lisadega on 72 lehekülge pikk. Hagi esitati 2024. aastal ja selle aluseks on ligi 8 aasta taguseid faktilised sündmused. Seetõttu on vastavate asjaolude meenutamine ja tõendite kogumine ajamahukam. Kostja vastus hagile on 14 lehekülge pikk ning põhjalik ja sisuline menetlusdokument arvukate lisadega. Kostjale ei saa ette heita juba esimeses vastuses põhjalike seisukohtade esitamist oma õiguste igakülgseks kaitseks ning väär on hageja käsitlus, et kuni vaheotsuse tegemiseni tõendite otsimine ja analüüs ei ole põhjendatud ega ka vajalik kulu. Kostjal oli oma õiguste kaitseks õigus esitada kohe kõik vastuväited (TsMS § 5). Ühe lehekülje pikkuse dokumendi tõlke koostamise ajakulu on marginaalne. Sama palju aega oleks suure tõenäosusega advokaat kulutanud tõlke korraldamisele ja seejärel ülevaatamisele, mis omakorda oleks käsitletav põhjendatud kuluna tõendite kogumiseks.
3(6)
Mõnevõrra ülepaisutatuks pidas kohus ajavahemiku 13.–19.03.2025 osas toodud ajakulu kokku 7 tundi, mis hõlmas ettevalmistust ja koosolekut kliendiga, istungiks ettevalmistust, istungit ja ülevaadet kliendile istungijärgselt. Istung kestis 40 minutit, põhjendatud ajakulu istungiks valmistumiseks on kuni 1,5 tundi. Olukorras, kus esindaja valmistus enne koosolekuks kliendiga, pidanuks sellisel juhul valmistumine istungiks võtma ajaliselt vähem aega. Suhtluseks kliendiga kokku enne ja pärast istungit saab samuti pidada põhjendatud ajakulus 1 tunni. Seega on kokku nimetatud ajavahemikus õigusabikulu põhjendamatu 3 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kostja põhjendatud ajakulu oli kokku 32 tundi ja 10 minutit ja hüvitamisele kuulus 7652,45 eurot. Kohus rahuldas kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohus kohaldas vääralt TsMS §-s 5 sätestatut ja oleks pidanud menetluskulud kindlaks määrama TsMS § 175 lg 1 alusel. Pooled vaidlesid peamiselt selle üle, kas hageja nõue on aegunud. Kostja esitatud tõendid puudutasid sisulist vaidlust olukorras, kui nõue poleks olnud aegunud. Seega ei olnud kuni vaheotsuse tegemiseni tõendite otsimine ja analüüs vajalik. Hagejal oli samuti õigus esitada täiendavad tõendid kostja sisulistele vastuväidetele. 03.01.2025 menetlusdokumendis hageja teatas, et jätab endale õiguse neid esitada siis, kui selgub kohtu otsustus selles osas. Sisulise vastuse esitamine enne vaheotsuse tegemist ei olnud heauskne, mistõttu sellele kulunud aeg ei ole vajalik ega ka põhjendatud. Hageja palub apellatsioonkaebuse lahendamisel võtta arvesse vastuväited, mille ta esitas 26.03.2025.a vastuses menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja palub teha uue otsuse, millega vähendada väljamõistetud menetluskulude suurust ning määrata põhjendatud ja vajalikud kulud maksimaalselt 6-7 tundi ulatuses tunnihinnaga 195 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
4.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõpptulemus on õige, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
6.TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Hageja palub lähtuda tema 26.03.2025 vastuväidetest menetluskuludele. Vastuväidetes on hageja lisaks apellatsioonkaebuses toodule leidnud, et kostja esindajal sai kuluda kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks 40 minutit kuni üks tund. 4(6)
Ringkonnakohus leiab, et taolise lähenemise aktsepteerimine soosiks kohtule pikkade, kuid sisutühjade menetlusdokumentide esitamist, mis poleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Oma vastuväidete lühidalt ja selgelt formuleerimine sõltub asjaoludest ja sellele kulunud aja hindamisel ei saa lähtuda lehekülje koostamisele kuluvast üldisest ajast.
8.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, et kostja oleks pidanud ära ootama kohtu seisukoha nõude aegumise osas ja alles seejärel tulnuks esitada muud sisulised vastuväited ja tõendid.
8.1.Kui hageja on esitanud asjaolud ja tõendid nende tõendamiseks, nagu siinsel juhul, peab kostja hakkama hagile motiveeritult vastu vaidlema ja oma vastuväidete tõendamiseks tõendid esitama. Pooled ei teadnud enne 19.03.2025 toimunud kohtuistungit, kas kohus rahuldab kostja taotlused vaheotsuse tegemiseks. Kuna kostja vaidles osaliselt hageja nõudele vastu selle põhjendamatuse tõttu, oli sisuliste väidete esitamine maakohtule vajalik ka nõude põhjendatuse osas vaheotsuse tegemiseks.
8.2.Ka ülejäänud osas ei saa kostjale ette heita seda, et ta esitas kõik oma peamised vastuväited hagile ja vastuväidete tõendamiseks vajalikud tõendid seaduse kohaselt esimeses vastuses hagile ja 11.03.2025 kuupäeval enne maakohtu poolt vaheotsuse tegemist (TsMS § 394 lg 2 p 3). Selliselt toimimist ei saa pidada menetlusõiguste kuritarvitamiseks või halvas usus käitumiseks, sest see teenib asja võimalikult kiire ja ökonoomse lahendamise eesmärki. Kostja ei ole seotud hageja strateegiaga oma õiguste kohtus kaitsmisel, mistõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust, et hageja jättis oma täiendavad põhjendused ja tõendid enne võimaliku vaheotsuse tegemist esitamata.
9.Maakohus on eksinud tõlkekulude määratlemisel lepingulise esindaja kuluna. Tegemist on asja läbivaatamise kuludega (TsMS § 143 p 1 mõttes). Kliendi jaoks kirja vene keelest tõlkimise kulu ei ole TsMS § 143 p 1 mõistes hüvitatav menetluskulu. Samas ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Tõlkekulu tekkimise ajavahemikuks on menetluskulude nimekirja (dtl 304–307) kohaselt ajavahemik 31.12.–06.12.2024. Maakohus on suurema ajavahemiku 30.10.–06.12.2024 jooksul osutatud õigusabiteenuse mahtu (koos tõlkekuluga) hinnanud vajalikuks ja põhjendatuks, pidades tõlkele kulunud aega marginaalseks. Seega pidas maakohus ajavahemikus 30.10– 06.12.2024 osutatud õigusabiteenusele kulunud aega põhjendatuks ka ilma tõlkimisele kulunud ajata, võrreldes seda hüpoteetilise tõlke tellimise ja läbivaatamise kui tõendi kogumise kuluga.
10.Maakohus on kindlaks määranud ja välja mõistnud hagejalt kostja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu (TsMS § 175 lg 1). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või on väljamõistetud kulu ebamõistlikult suur arvestades asja keerukust ja menetluse mahtu. Maakohus on jälgitavalt analüüsinud taotletavate kulude põhjendatust ja vajalikkust ning rahuldanud taotluse osaliselt, lugedes põhjendatud ja vajalikuks kuluks 32 tundi ja 10 minutit. Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire ja väljamõistetud kulu suurust ei ole alust arvestades asja vähemalt keskmist keerukust hinnata ebamõistlikult suureks.
11.Maakohus on küll viidanud TsMS §-le 5, kuid on menetluskulud kindlaks määranud hagita menetluse sätete kohaselt.
5(6)
12.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.